1. DIVERSITY IN THE CONVERGENCE PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES
Urmas Varblane
University of Tartu
MAJANDUSARENGUD MAAILMAS
JA SELLE MÕJU EESTI MAJANDUSELE
Urmas Varblane

2. Esinemise struktuur
Mis toimub praegu maailmamajanduses ja kuidas see Eestit mõjutab?
Millised globaalsed tegurid mõjutavad maailma toiduainete nõudlust tulevikus?
Kuidas need tegurid võiksid mõjutada toiduainete hindasid?
Kuhu liigub maailma toiduainete tootmine – seos uute tehnoloogiatega?
Kas Eesti toiduainetööstusel on tulevikku? Millised on Eesti kui väikeriigi võimalused toiduainete turul.   

3. Mis toimub maailmamajanduses – kriisil on mitu nägu
Rahanduskriis (usalduse kadumine pankadevahelisel turul, aktsiaturgude järsk langus …)
Majanduskriis (vähenev nõudlus, vähenevad investeeringud, raha muutub kallimaks, tootmisressursside kasutamise määr langeb, tööhõive väheneb …)
Strukturaalne kriis (ilmneb Eestis töö-mahukate madala lisandväärtusega sektorite suures osakaalus ….) 3

4. Finantskriis kasvas kiiresti üle majanduskriisiks - majanduskriis on üheaegselt suures osas maailmamajandusest 5

5. Kuidas kriis kulgeb? Stsenaariumid edasiseks arenguks (Roland Berger, Nov.2008)
Muutuse tüüp U 6

6. Rahvusvaheline kaubandus kahaneb
Oleme esimest korda sügavas majanduskriisis, mis toimub globaliseerunud (vastastikku tihedalt läbi põimunud) maailmamajanduses
Rahvusvaheline kaubandus on olnud aastakümneid peamine majanduskasvu allikas (kasvanud kiiremini kui maailma SKP)
Esimest korda pärast aastat maailmakaubandus kahaneb.
Kardetakse, et tegemist saab olema viimase 80 aasta suurima väliskaubanduse langusega (WTO, 2009). 7

7. Maailmakaubanduses tugev langus – ka suured kannatavad8

8. Globaalne vastus kriisile: massiivne valitsuste stimulatsioonipakett
UK: billion pound bailout
Germany: $700 billion relief package
Belgium & Switzerland: Capital infusion
ECB Interest rate cuts
France $50 billion stimulus package
Russia
Support for ruble; $20 billion stimulus package
USA:
$700 Billion bailout rapid interest rate cuts
$23 billion support for top 3 auto companies;
plan to create 2.5 million jobs by 2011
Japan:
Interest rate cuts, 447 billion yen stimulus package
South Korea:
Interest rate cuts and efforts to keep currency stable, $11 billion stimulus package
China: Interest rate cuts and $586 billion stimulus (infrastructure, rural)
India: Interest rate cuts $4 billion stimulus package (infrastructure, exports, textiles)
Brazil
Support to real, infrastructure development under PDP (more than $64billion injected to financial system)
Global Response
Governments infusing capital into financial institutions
Globally coordinated interest rate cuts
IMF offers bridge loan to meet foreign exchange requirements
Discussions, coordinated efforts (G20 summit) 10 10

9. Kes on maailmamajanduse langusest enam haavatavad?
Väikese siseturuga ja väga avatud majandusega riigid
Suure välisvõlaga riigid
Suure väliskaubandusliku tasakaalustamatusega ehk maksebilansi puudujäägiga riigid
Toorainete ekspordist tugevasti sõltuvad riigid 11

10. Majanduse avatus kaubandusele 2006 (kaupade ja teenuste eksport+import SKP-st)
Avatud väikesed majandused on kriisis kergemini haavatavad 12

11. Millised on maailmamajanduse kriisi mõjud Eestile
Maailmaturu nõudlus kahaneb
Üldine Kesk-Ida Euroopa riikide usaldusväärsuse kadumine poliitikute, investorite silmis
Välisrahastamise võimalused kesisemad (nii riigi, ettevõtete kui indiviidi tasandil)
Siseturu nõudlus nõrgeneb samuti
Protektsionismi levik kaubanduspartneritel
Konkureerivad devalveerimised lähinaabritelt 13

12. Maailmaturu hindade senine areng Majanduskriis on mõjutanud ka maailmaturul toidukaupade hindu

13. Maailmaturu hindade senine areng FAO toidukaupade hindade indeks 2000-2007

14. Maailmaturu hindade senine areng
Maailmaturu hindade senine areng. Piimatoodete hinnaindeks ( =100)
Veebruar2009 =114

15. Maailmaturu hindade senine areng Liha hinnaindeks (1998-2000=100)

16. Maailmaturu hindade senine areng - liha hinna areng 2003-2008 (FAO, 2008)

17. Maailmaturu hindade senine areng Teravilja tootmine, kasutamine ja varud (World Food Situation, 2008Nov)

18. Maailmaturu hindade senine areng Piimatoodete hinnaindeks (1998-2000 =100)

19. Euroopa või ja lõssipulbrivarud kahanesid

20. Toidukaupade nõudlust ja hinnatõusu põhjustavad tegurid
1) Elanikkonna kasv
2) Tulutaseme kasv ja sellega seotud tarbimisharjumuste muutused
3) Kasvav linnastumine
4) Kliimamuutused – vee ja haritava maa nappus
5) Taastuvenergia - biokütuste kasvav roll energiakandjatena
6) Haritava maa hulk väheneb ja saagikuse kasv aeglustub
7) Kasvavad energiahinnad suurendavad tootmiskulusid
FAO hinnang 2007

21. 1. Elanikkonna kasv (eriti Aasias)
Prognoositav elanikkonna kasv
maailmas 6 miljardilt 8 miljardile (+34%)
Aasias kasv 3.2-lt 4,2 miljardile (+31 %)
iga päev suureneb maailma elanikkond inimese võrra
aastas 75 miljoni inimese võrra
iga viie aastaga lisandub uus Lääne-Euroopa
igal aastal liigub arengumaadest rikastesse riikidesse ca 2.2 miljonit inimest

22. Maailma elanikkond ja selle muutus 1950 -2050

23. 2. Tulutaseme kasv ja sellega seotud tarbimisharjumuste muutused
Aasias keskmiselt kasv 5 % aastas ühe elaniku kohta
(10 aastaga 65 % kogukasv Aasias)
Nõudluse kasv
Lihatooted +42% elaniku kohta (86% kogukasv)
Piimatooted +48 % elaniku kohta (98 % kogukasv)
nn. toitumistavade “läänestumine” –vähem riisi ja teravilja, enam liha, piima, juurvilja

24. Hiina ja India SKP 1995-2007 (miljrd
Hiina ja India SKP (miljrd. USD) jooksvates hindades ja ostuvõime pariteedi alusel (PPP)
Allikas: IMF World Economic Outlook database, 2007

25. Maailma elanikkonna ja liha tarbimise kasv

26. Liha tarbimine elaniku kohta (kg)

27. 2008 a. esmakordselt enam kui pool maailma elanikkonnast elab linnades
3. Kasvav linnastumine
2008 a. esmakordselt enam kui pool maailma elanikkonnast elab linnades
Kogu maailma elanikkonna kasv on arengumaade linnade poolt absorbeeritud.
Prognoositakse linnade elanikkonna edasist kasvu 70% -ni 2050 aastaks.
Euroopa linnastumise määr praeguselt 72% -lt kuni 84% -ni;
Põhja Ameerikas, Austraalias 80% -lt 90% -ni
Aasias jõutakse 54% ja Aafrikas 19%

28. 4. Maailma kliimamuutused
mõjutavad ebasoodsalt
toiduainete pakkumist
maailmaturul
vesi muutub oluliseks põllu-
majandust piiravaks teguriks
70 % veest kasutatakse põllumajanduses
eelmisel sajandil vee tarbimine kasvas 2 korda kiiremini kui maailma elanikkond
põuad, üleujutused – vähendavad näiteks tootmist
maailma elanikkonna vee- ja maaressursside jaotus ei peegelda elanikkonna jaotust – vajalik on rahvusvaheline kaubandus
2025.aastal 1,8 miljardit inimest elab veenappuse piirkondades

29. 5. Taastuvenergia - biokütuste kasvav roll energiakandjatena
Haritaval maal uus otstarve – energiaressurss
Vedelad biokütused (biodiisel ja bioetanool) konkureerivad otseselt naftatoodetega
Energiahindade kasv surub üles põllumajandussaaduste hinnad
Biokütuse tootmine muudest energiataimedest (mitte toiduainetest) avaldab ikkagi mõju ka toiduainete hindadele
kasutavad ühist piiratud ressurssi – maad
USA-s ca 30 % maisist energiatootmiseks
EL-is 2/3 rapsist energiatootmiseks
Praeguste naftahindade korral on subsiidiumiteta konkurentsivõimeline bioetanool

30. Maailma biokütuste tootmine (miljardites gallonites)

31. Seos naftatoodete ja biokütuse toorainete hindade vahel perioodil 2003 kuni 2008

32. Õlikultuuride hinnaindeks (1998-2000=100)

33. 6. Haritava maa hulk väheneb ja saagikuse kasv aeglustub
Maailma teravilja saagikus kolmekordistus ja samal ajal maailma elanikkond kahekordistus
Ühe elaniku kohta teravilja 1961.a 285 kg
1986.a. 376 kg
2007 a. 350 kg
Teravilja saagikus pole enam suutnud käia elanikkonna kasvuga sama rada
Maailma teraviljavarud vähenevad pidevalt 3.4% aastas alates 1995 a-st
2008 a lõpuks viimase 25.a madalamale tasemele
Varud moodustavad 18.8 % aasta tarbimisest

34. Haritava põllumajandusliku maa hulk inimese kohta väheneb

35. Teraviljade saagikuse kasv
Fletscher, 2008

36. Teravilja tootmine ja tarbimine

38. Biokütuse tootmiseks kasutatav maa (milj. ha)

39. Põllumajandussaaduste hinnad 1971-2017 (FAO hinnangud)

40. Kuhu liigub maailmas toiduainetetööstus

41. Kuhu liigub maailma toiduainetetööstus?

42. Mis suunas liigub toiduainetetööstus Euroopas

43. Kuhu liigub maailma toiduainetetööstus?
Toidukaubanduse kiire globaliseerumine
Etniliste toitude levik teiste kultuurideni
Minimaalselt töödeldud toit
Mugavustoit
Funktsionaalne toit
Toitumisgenoomika (nutrigenomics)
Tarbijapõhisus - Consumers will be Discovers
Sensorid ja mikroseadmed protsesside juhtimisel

44. Toitumisgenoomika (Nutrigenomics)
2020 aastaks: Toitumisgenoomika on oluline ravimitevaba haiguste vältimise ja ravimise meetod
Individuaalsed dieedid vastavalt geneetilisele profiilile
Toiduainetetööstused hakkavad kasutama seni ravimifirmade poolt kasutatavaid turustuskanaleid
Tervis kui “valuuta” kontseptsiooni levik
Ühiskonnas valdavad ärimudelid muutuvad – tervislikult elavad inimesed maksavad vähem makse … – survestab tervislikult toitu ostma

45. Lisanduv väärtus tarbijaile: nanoteaduste kasutamine toiduainetes ja nende töötlemisel
Näited: uute (mikro)protsesside kasutamine uute maitsete ja konsistentsi loomisel; madala kalorsusega toodete valmistamine; suurema toiteväärtusega toodete loomine; erinevatele elustiilidele sobiva toiteväärtusega toodete loomine …

46. Kuhu liigub maailmas toiduainetetööstus

47. Maailmakaubanduse globaliseerumine “The World on your Plate”

48. Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis
Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis? Potentsiaal
nõudlus toidukaupadele maailmaturul kasvab uuesti pärast kriisi (nii nagu ka energiakandjatele)
Eestis on mitmed soodsad tegurid toiduainetetööstusele vajaliku tooraine loomiseks :
a) haritavat maad elaniku kohta kõige rohkem Euroopas,
b) rikkalik veeressurss
c) kliima soojenemine pikendab vegetatsiooniperioodi
d) küllalt palju mahepõllunduseks sobivat maad
e) korralik oskusteave (nt. piimandus)…
tööjõud siiski veel tublisti odavam EL-15 riikidest
asukoht pole paha
suur hulk investeeringuid tehnoloogilisse baasi tehtud (enne EL ühinemist)

49. õppida 1998-2000 kriisi kogemustest
Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis? Vajalikud tegevused
PROBLEEM – müügivõime väljaspool Eestit (eriti nüüd kahanevatel turgudel)
Sihtturgude leidmine, turustuskanalid, kriitiline mass, toodete sobivus välistarbijatele…
PRAEGU – oluline säilitada toiduainetetööstuse ressursibaas – vajalik koostöö tootja-töötleja-kaubandus
õppida kriisi kogemustest
vältida uut suurt ettevõtete müüki välisinvestoritele – ühinemised vajalikud

50. Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis
Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis? Vajalikud tegevused
vajalik uute turgude avamine (kiiresti kasvavad just Aasia ja Ladina Ameerika riikide turud, Lähis-Ida )
asendada vaja kahanevat Lätit, Leedut, Venemaad?
koostöö turgudele sisenemise ettevalmistamisel omavahel (ületamaks ettevõtete väiksust) ja Eesti tugistruktuuridega
Teadusmahukuse suurendamine – terviseteadliku tarbija suunitlus tähtsustub (vananev elanikkond)
kaubanduskettidega koostöö välisturgudele pääsemiseks
töö toodete kohandamisel välisturgude nõudlusele (nishiturud)

51. Lisa: Euroopa Liidus (EL-25) töötas toiduainete ja jookide tööstuses kokku 4,1 miljonit inimest

52. Lisa: EL toiduainetetööstuse käive valdkonniti

53. Lisa: EL toiduainetetööstuses siiani domineerivad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted