1. Kasutatavuse testimine
Usability Testing

2. Usability
“Usability is a quality attribute that assesses how easy user interfaces are to use. The word "usability" also refers to methods for improving ease-of-use during the design process.” Jakob Nielsen
“Usability means that the people who use the product can do so quickly and easily to accomplish their own tasks.” Dumas and Redish
“Usability is a term used to denote the ease with which people can employ a particular tool or other human-made object in order to achieve a particular goal.” Wikipedia
“The extent to which a product can be used by specified users to achieve specified goals with effectiveness, efficiency, and satisfaction in a specified context of use.“ ISO :1998(E)

3. Kasutatavus
Kasutatavus tähendab seda, et mingi asi, olgu see veebiportaal, reaktiivmootor või pöörlev uks, on niivõrd hästi kohandatud kasutamiseks, et keskmiste või ala keskmiste võimete ning tavalise elukogemusega inimene võib hõlpsalt seda otstarbega kasutada.
Toode peab olema võimalikult lihtne, arusaadav ning ilmne. Teiste sõnadega kasutaja peab kohe tabama kuidas seda kasutada ilma pingutusteta.
Kasutatavus on teisisõnu kasutajate eripärasuste ja vajaduste arvestamine ning aru saamine sellest kuidas nad toodet kasutavad või kasutama hakkavad.

4. Kasutusväärtus
Kasutusväärtus näitab, kui hõlpsasti mingi tööriist, tarkvara, veebisait vms on kasutatav soovitava tulemuse saavutamiseks.
Standard ISO : kasutusväärtus näitab, mil määral kindlaksmääratud kasutajad saavad toodet kasutada kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks efektiivselt, tulemuslikult ja rahuldustpakkuvalt kindlaksmääratud kasutuskontekstis.

5. Usability mõiste eesti keeles
Kuigi eesti keeles on hetkel “kasutatavus” otsingusüsteemi Google otsingutulemuste põhjal levinum vaste ingliskeelsele terminile “usability”, edastab mõiste “kasutajakesksus” tähendust täpsemalt.
Termini “kasutatavus” all võib eksitavalt mõista ka rakenduse kasutajate arvu või kasutusaktiivsust.
Mõiste “kasutajakesksus” viitab otseselt kasutajakesksele lähenemisele nii testimises kui disainiprotsessis tervikuna.

6. Kasutajakeskne disainiprotsess
Kas ja kuidas vältida keerukate süsteemide/toodete lahendusi või neid intuitiivsemaks muuta, selgitatakse kasutajakeskses disainiprotsessis (ingl k User-centered Design Process) kasutajakesksuse testimise (ingl k usability testing) abil.

7. Mõned terminid kasutajasõbralik (ingl k user-friendly)
kasutajapõhine (ingl k user-based)
kasutajale orienteeritud (ingl k user-oriented)
kliendikeskne (ingl k client-centered, customer-centered)
inimkeskne (ingl k human-centered)
inimeste-, rahvakeskne (ingl k people-centered)

8. Kasutatavuse testimise eesmärgid
välja selgitada põhilised puudujäägid kasutajaliideses
hinnata nende parandamise võimalust ja vajadust
saada objektiivne ettekujutus toode vastavuse kohta lõppkasutajate vajadustele

9. Kasutatavuse tagamise kriteeriumid
õpitavus – süsteem peab olema kergesti õpitav, et kasutaja saaks tööga kiiresti alustada ehk hinnatakse, kui kerge on sooritada toiminguid kasutajaliidese algajal kasutajal;
efektiivsus – süsteemi kasutamine peab olema efektiivne, õppeperioodi läbimise järel peab olema tagatud kõrge tootlikkus ehk hinnatakse kasutajaliidese loogilisust ja käepärasust, mis tagab õppe läbimise järel kõrge produktiivsuse
meeldejäävus - süsteem peab olema kergesti meeldejääv, et kasutaja ei peaks süsteemi taaskasutamisel sellega töötamist uuesti õppima hakkama
eksimiskindlus - süsteemi kasutamisel ei tohi tekkida eksimusi. Eesmärgiks on kasutajapoolsete vigade minimiseerimine ja nende lihtne parandamine
esteetiline rahulolu - süsteemi peab olema võimalik kasutada nii, et kasutajad tunnevad subjektiivset rahulolu süsteemi kasutamisest, st hinnatakse süsteemi meeldivust kasutajatele

10. Kasutatavuse näide
Kui kasutaja vaatab veebilehte mis ei nõua erilist mõtisklemist, pähe tulevad mõtted:
„Nii.. arusaadav, see on see …
… aga see on see …
… aga see on see, mida ma vajan.”
Kui kasutaja vaatab lehte mis paneb/sunnib mõtlema, kõik mõtted on küsimärkidega:
„Hmm, kui palju siin erinevaid asju, kust ma alustan?
Hmm, miks nad nimetasid seda niimoodi?
Kas ma tohin siia vajutada?
Kas see on üks link või kaks?”

11. Kasutatavuse testimine
Eksperiment mis sooritatakse eesmärgiga määrata kui hästi inimesed saavad kasutada mõnda kunstlikku objekti (nt veebileht, kasutajaliides või seade) vastavalt tema oletatavale kasutamisele, ehk kasutatavuse testimine mõõdab objekti kasutatavust.
Toote kasutamise mugavuse hindamise meetod, mille aluseks on kasutajate kaasamine testijate näol.
Eksperiment, mille käigus vaadeldakse, kuidas kasutajad toodet kasutavad ja tehakse järeldusi toote kasutusmugavuse kohta.

12. Kasutatavuse testimise tunnusjooni
igal testimissessioonil on täpselt määratletud eesmärgid ja probleemipüstitused, mis on sätestatud planeerimise käigus
testimises osalevad reaalsed kasutajad
osalejad sooritavad reaalseid toiminguid
vaatleja jälgib ja salvestab osalejate tegevust ja ütlusi
vaatleja analüüsib saadud infot, selgitab välja probleemid ja esitab soovitused probleemide lahendamiseks

13. Kasutatavuse testimise sammud
Eesmärkide püstitamine
Ülesannete koostamine
Osalejate värbamine
Testimine
Andmete analüüs
Tulemuste esitlemine

14. Kasutatavuse testimisviisid
Traditsiooniline testimine
Formaalseid eksperimente viivad läbi vastava eriala eriväljaõppega teadlased spetsiaalselt loodud laboratooriumites kasutades spetsiaalseid seadmeid ja tarkvara. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks vajalik vähemalt katseisikut. Kulud on kõrged.
Optimeeritud kulutustega testimine
Järeldatakse, et viis kasutajat peaksid leidma 85% kaustajakesksuse probleemidest, kusjuures iga lisandunud kasutaja toob esile üha vähem uusi probleeme. Testimist ei pea läbi viima selleks kohandatud keskkonnas, märkmeid saab teha ka uurija ise vastavaid seadmeid omamata.

15. Traditsiooniline testimine
Tüüpiline kasutajatestimise labor koosneb kahest kuni kolmest eraldi toast. Ühes toas istub katseisik, seda ruumi eraldab vaatlejatest ja uuringu koordinaatorist ühepoolne peegelklaas. Mõnedel laboritel on ka kolmas tuba, kus viibivad projektijuhid või teised testimisega seotud inimesed.
Katseisiku tegevust salvestatakse ühe või mitme videokaameraga, lisaks on mikrofonid, mis salvestavad testitava ütlusi ja vajadusel arvutist tulevaid signaale. Katseisiku laual on telefon, mida saab kasutada abi palumiseks, kui toimingu sooritamine ebaõnnestub või kasutaja leiab, et toiming on sooritatud. Sageli kasutatakse arvuti ekraanipildi salvestajat.

16. Optimeeritud kulutustega testimine (eelised)
testimist saab väheste kulutustega liita toote arendusega
testimine ei pikenda toote arendustsüklit
testimist saab läbi viia tootearenduse varajases järgus ja korduvalt nii, et muudatused saab tootesse integreerida odavalt ja kiiresti veel toote arendusjärgus
testimise integreerimine tootearendusprotsessi võimaldab firmadel üle minna kasutajakesksele disainiprotsessile

17. Optimeeritud kulutustega testimine (puudused)
tõsisemad probleemid ei ilmne vähese testkasutajate arvu puhul
meetod ei võimalda kasutajate poolt kogetud probleemide sagedust ega olulisust kindlaks määrata
kõikide probleemide avastamise tõenäosus ei ole võrdne – ühe probleemi avastamiseks läheb vaja rohkem testkasutajaid kui teise puhul
statistilisest vaatepunktist hindab meetod viie ja vähema testkasutaja puhul leitud probleemide osakaalu kõigist probleemidest valesti
otsitavad (testitavad) kasutajakesksuse probleemid peavad olema eelnevalt teada
meetod ei ole rakendatav paranduste testimisel kasutajaliidese versioonide üleselt, kui tahetakse võrrelda toimingute sooritamisaegu, tehtavate vigade arvu või mõõta kasutajate sooritusi
probleemide avastamine ei ole nii lihtne kui arvatakse, hindajad toovad välja erinevaid probleeme ja nende olulisust

18. Kasutatavuse testimise kasu
vähenenud koolituskulud
vähenenud kasutajatoe vajadus
vähenenud eksimuste arv
suurenenud kokkuhoid muudatuste tegemisest disainiprotsessi algfaasis
vähenenud hoolduskulud
suurenenud edukalt sooritatud toimingute arv
turuosa suurenemine
kliendisuhete hoidmine

19. Kasutajate määratlemine
põhilised demograafilised näitajad (vanus, sugu, haridus, töökoht)
tüüpilise päeva kirjeldus (tööl ja vabal ajal)
pildid inimestest (nende elu- ja töökeskkonnast, töövahenditest)
eelistused ja mittemeeldivused
toote kasutusviisid, sh toote kasutamisel tekkinud probleemid
tootega seotud soovid ja ootused
muud oluliseks peetavad vaatlusandmed

20. Stsenaariumid
tüüpiliste toimingute kirjeldused, mida soovitakse testkasutajate peal läbi mängida
stsenaariumite loomise põhiküsimused:
Kes on süsteemi kasutajad?
Milleks ja kuidas nad süsteemi kasutavad?
Kas nad kiirustavad või soovivad süsteemi sügavamalt tundma õppida?

21. Analüüsimisel küsimused
Kas kasutaja üritab jõuda õige tulemuseni?
Küsimus selgitab, kas kasutaja mõistab, milline samm tuleb toimingu sooritamisel teha järgmisena, et toiming edukalt lõpetada.
Kas kasutaja märkab, et tegevuse sooritamine on võimalik? Küsimus selgitab, kas kasutaja on teadlik mingi tegevuse sooritamise võimalikkusest.
Kas kasutaja seostab tegevuse õige tulemusega?
Küsimus selgitab, kas kasutaja saab aru, et mingi tegevus, mida sooritada saab, ongi toimingu järgmine samm.
Kas kasutaja märkab tegevuse läbiviimise järel, et on toimunud progress ülesande lahendamise suunas või proovib ta tegevust korrata?

22. Kasutatavuse testimise abivahendid
Morae 1.3 (TechSmith)
Morae Recorder – teostab katseisiku hääle, näoilme (näiteks veebikaamera abil), arvuti ekraani ning arvutis toimuvate erinevate sündmuste salvestamist.
Morae Remote Viewer – kasutatakse vaatleja arvutis, võimaldab näha mis toimub katseisiku arvutis ning samaaegselt teha märkmeid tekkinud probleemidele, mis hiljem aitavad analüüsi tegemise juures.
Morae Manager – siia imporditakse salvestatud andmed peale testimise lõppemist. Tehakse analüüs ning videoaruanne iga avastatud probleemi kohta iga katseisikuga.
Observer XT (Noldus)
Lisaks andmetele mis fikseerib Morae, Observer XT võimaldab registreerida füsioloogilisi andmeid: südamelöökide rütmi, pupilli suurust ning infrapunase kaamera kasutamisel silma liigutusi.
Võimaldab määrata katseisiku töö ja tema emotsionaalse seisundi sõltuvust.
Nii näiteks on võimalik hinnata väsimuse astme tootega töötamisel.

23. Miks kasutatavust ei testita (1)
Tarkvaraarendajad testivad vaid tehnilisi funktsionaalsusi, jättes kõrvale kasutajakeskse lähenemise
Projektide tihe ajagraafik
Infotehnoloogiasektori suur töömaht
Kvalifitseeritud töötajate puudusest
Tellijad ei oska hinnata kasutajakeskset lähenemist disainiprotsessile

24. Miks kasutatavust ei testita (2)
põhjalik eestikeelne õppematerjal puudub
eesti keeles on vastav erialane terminoloogia välja arenemata
suur võõrkeelse erialakirjanduse hulk
kasutajatega arvestamine on äärmiselt oluline arendatava toote müügiedus.

25. Tarkvara arenduses teada-tuntud reegel ütleb, et palju kordi kulukam on teha muudatusi arendusprojekti alg- kui lõppfaasis, sest juba olemasoleva lahenduse ümbertegemine on keerukas ning ressursimahukas ettevõtmine.

26. Kasutatud kirjandus

27. Tänan
Küsimusi?