1. In the beginning the Universe was created
In the beginning the Universe was created. This has made a lot of people very angry and has been widely regarded as a bad move.
Douglas Adams

2. Eesmärk, tegevused ja ajakava
Konkreetsed tegevused:
Kollektiivse spikri koostamine
Rollimäng
Ähmased eesmärgid:
Theory of Mind harjutus – et mõista mingi perioodi mõtteid, on vaja mõista mentaalsust ja eeldusi, mis ümbritsesid selle aja inimesi
Conceptual change’ harjutus – millised on möödunud mõtete seosed tänasega, mida see täna tähendab
Mõtlemise ja ideede arengu kursus – kuidas ideed on arenenud? Ei ole eraldiseisvate tükkide jada, vaid läbi põimunud teiste mõtlejate ja eelnevate perioodidega.
Perspektiiv ajaloo õppimiseks? Ajavaimu, persooni, või nähtuse arengu keskne. Ma soovitaks mõtlemise arengu keskset.

3. „We tend to think of science as a „body of knowledge“ which began to be accumulated when men hit upon „scientific method“. This is a superstition. It is more in keeping with the history of thought to describe science as the myths about the world which have not yet been found to be wrong.“
Brett (1965), about Popperian science

4. Psühholoogiat on teadusena teostatamatuks pidanud
 A A. Comte, I. Kant ja G. Galilei
 B Pyhrro ja F. Bacon
 C G. Galilei, H. v. Helmholz ja S. Kierkegaard
 D F. Nietzsche ja A. Schopenhauer

5. Näide eksamiküsimusest
Psühholoogiat on teadusena teostatamatuks pidanud
 A A. Comte, I. Kant ja G. Galilei
 B Pyhrro ja F. Bacon
 C G. Galilei, H. v. Helmholz ja S. Kierkegaard
 D F. Nietzsche ja A. Schopenhauer

6. Jagame rollid: KÕIK, KES ON KA EKSAMIKÜSIMUSE SAATNUD (NEED ON NÄHA VASTAVAS FAILIS), SAAVAD SELLE EEST VEEL ÜHE LISAPUNKTI, MIDA SIIN FAILIS EI OLE (sest ei viitsinud panna praegu )

7. Francesco Petrarca – Victoria – 3 punkti
Giovanni Pico - ?
Martin Luther – Mariliis – punkt punkt
Desiderius Erasmus – Marili – punkt punkt
Nicolaus Kopernikus – Susan - punkt
Galilei Galileo – Kätriin – punkt punkt
Isaac Newton – Rauno – punkt punkt
Francis Bacon – Heli – punkt punkt
René Descartes – Tiiu 2 punkti
Thomas Hobbes – Karola – punkt punkt
John Locke – Julius – 2 punkti

8. George Berkeley – Tairi – 2 punkti
David Hume – Kaija-Liisa – 2 punkti
Julien de la Mettrie - Liis
Auguste Comte – Mariliis Müür – 2 punkti
Baruch Spinoza – Laura Ruus – 2 punkti
Gottfried Wilhelm von Leibnitz – Marilyn – 2 punkti
Thomas Reid – Merilin – punkt punkt
Immanuel Kant – Sille – 2 punkti
Georg Wilhelm Friedrich Hegel – Marilin – 2 punkti

9. Jean-Jacques Rousseau – Vivian – 2 punkti
Johann Wolfgang von Goethe - Gerttu
Arthur Schopenhauer - Andres
Soren Kierkegaard - Marion
Friedrich Wilhelm Nietzsche - Valeri
Bell ja Magendie – Karin – 2 punkti
Johannes Müller – Lizette – 2 punkti
Hermann von Helmholtz - Angelina
Ewald Hering – Eva – 2 punkti
Franz Joseph Gall – Eveli – 2 punkti
Pierre Flourens - Kaie

10. Paul Broca – Anastassia – punkt punktpunt
Ernst Heinrich Weber – Siim – 2 p
Gustav Theodor Fechner – Jana – 2 p
Wilhelm Wundt – Laura – 2 p
Edward Bradford Titchener – Elis – 2 punkti
Franz Clemens Brentano - Mariann
Carl Stumpf – Maria – punkt punkt punkt
Edmund Husserl – Sandra – 2 punkti
Oswald Külpe – Krister – 2 punkti
Hermann Ebbinghaus - Erlend
Charles Darwin - Siss
Sir Francis Galton – Laura B
Karl Popper – Siiri – punkt punkt punkt
Thomas Kuhn – Mari – 3 punkti (Locke, Kuhn ja sõbrad)

11. Rollimängu esimene etapp: saa aru, kes sa oled!

12. Rollimängu teine etapp: leia endale teiste mõtlejate hulgast sõber!

13. Mõtle välja üks eksamiküsimus lähtuvalt oma mõtlejast! arro@tlu.ee

14. Aristotelese-järgne kreeka ja rooma filosoofia. Keskaeg. Araabia mõjud

15. Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine
lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahel
millegi maise otsing filosoofias; filosoofia kui igapäevaelu probleemide lahendus
Peamised küsimused:
kuidas on kõige parem elada?
mis on hea elu olemus?
mis on seda väärt, et sellesse uskuda?

16. Skeptitisism ja künism...
...kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes - nood olevat kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste mõttes
mitte millessegi uskumine (skeptitsism)
ühiskonnast eemaldumine (künism)

17. Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.)
usaldamatus kõigi nn. universaalsete tõdede suhtes
ei leidu ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele
mitte ainult kahtlemise filosoofia
„Üldse mitte keegi ei saa teada üldse mitte midagi”
Ükskõik mis, mida inimene usub, võib osutuda valeks
Inimesed peaksid käituma pragmaatiliselt ning vastavalt selle ühiskonna reeglitele, mille liikmed nad on; oluline on teada, et ühiskonnareeglitel ei ole vähimatki ratsionaalset alust

19. Künism Antisthenes (ca 445-365) „tagasi loodusesse”-tüüpi
filosoofia, põlgus intellektuaalsete
püüdluste suhtes
tõeline õnn seisneb iseseisvuses
lihtsa, sõltumatu, loomuliku elu otsing
kõike, mida võidakse teada, võib teada ning mõista ka lihtne inimene

20. Lihtsa ja loomuliku elu versioone:

21. Diogenes (ca e. Kr.)
põlgas ära konventsionaalse religiooni, kombed, eluviisi, toidu ja moe
vendlus mitte ainult inimeste, vaid ka loomadega
ekstreemselt primitiivsed elutingimused
vooruslikkus tähendab vabanemist materiaalsete väärtuste ihaldamisest
loobumine ja tagasitõmbumine kui rahulolu allikad
tsivilisatsioon ja ühiskond on taunimisväärsed
õnn seisneb selles, kui inimene käitub loomulikult

22. Diogenes

23. Epikurism Epikuros (ca 341-270 e. Kr.) tugines Demokritose atomismile
postuleeris vaba tahte olemasolu
vabastas inimesed ühest peamisest
murest: küsimusest, milline on elu pärast surma ning kuidas peaks inimene selleks valmistuma
lihtsa elu kultus
rõhutas naudinguid, mis tulenevad põhivajaduste rahuldamisest
pikaajaline õnnelikkuse seisund

25. Stoitsism Zeno (ca 333-262 e. Kr.)
maailm on korraldatud vastavalt jumalikule plaanile, juhuseid ei ole olemas
ülim voorus on elada loodusega kooskõlas
Kõik inimesed pidavat aktsepteerima oma staatust maailmas ja elus ning täitma oma kohust, küsimata, miks asjad on nagu nad on ->
Hea elu stoikude järgi: oma saatuse aktsepteerimine kannatustest hoolimata

27. Neoplatonism uuenenud huvi Platoni filosoofia vastu
müstiliste aspektide rõhutamine Platoni teooriates
platoonilise filosoofia kombineerimine heebrea religiooniga
mure üksikisiku surematuse pärast ning tegelemine inimlike kirgede teemaga
Philo (ca 25 e. Kr.-50 p. Kr.)
inimese duaalne olemus
sensoorsed, kehalised kogemused ei saa olla teadmiste allikaks – need hoopis segavad suhtlust jumalaga
inimene ise ei tea midagi
rõhutas esimesena intensiivse sisemise kogemuse olulisust teadmiste hankimisel

28. Philo Aleksandriast

29. Varajased kristlased Püha Paulus (10-64 p. Kr.)
heebrea traditsioon: on olemas ainult üks jumal, kes lõi universumi ning kujundab inimeste käekäiku
lunastus pärispatust
Platoni mõju
usk mõistusest või arutlemisest tähtsamal kohal
hea elu definitsioon: hea elu sõltub inimese valmisolekust alistada oma eksistents jumala tahtele

30. Püha Paulus

31. Püha Augustinus (354-430) keskaja algus inimese spirituaalsus
vaba tahte olemasolu
vastutus ja sisemine tunnetus – süütunne; kontrollkeskme internaliseerumine
kahtlemine kui ainus kindel teadmine
introspektsioon
usk ning emotsionaalne side jumalaga
tuhandeaastase mõjuga mõtleja

32. Püha Augustinus

33. Araabia mõjud Avicenna (980-1037) analüüsis mõtlemisprotsesse
viis eksternaalset ja seitse internaalset meelt
sisemiste meelte hierarhiline ülesehitus – varane katse kognitiivsete protsesside kirjeldamiseks

34. Avicenna

35. Püüd lepitada usku ja mõistust
St. Anselm (ca )
taju ja arutlusvõime peavad täiendama ristiusku
ontoloogiline argument jumala eksistentsi kohta: kui me mõtleme mingitest asjadest, siis peavad need asjad järelikult ka olemas olema
esimesi kristlikke teolooge, kes üritas kasutada loogikat, kaitsmaks religioosseid uskumusi

36. Skolastika 2) looduse uurimise auväärseks tegevuseks muutmine
Aquino Thomas ( )
näitas, et mõistus ja usk ei ole vastandlikud
jumala mõistmiseni saab jõuda nii ilmutuse, pühakirja, sisemise kogemuse vaatlemise kaudu kui ka loogika, arutelu ja looduse vaatlemise kaudu
Peamine panus:
1) usu ja mõistuspärasuse eristamine
2) looduse uurimise auväärseks tegevuseks muutmine
3) tõestamine, et on võimalik mõistuspärane argument, mis on tugevam kui kirikudogma

37. Aquino Thomas Sobib konteksti: „CULTURE OF SCIENCE:
THE NOTION OF CAUSALITY
IN PSYCHOLOGY“
(A. Toomela)

38. William Occam (1290-1350) Occami habemenoa printsiip
kahtlemine universaalide olemasolus
Üleminek metafüüsikast psühholoogiasse
Skolastika lõpp, modernse empiirilise filosoofia algus

39. William Occam

41. There is a theory which states that if ever anybody discovers exactly what the Universe is for and why it is here, it will instantly disappear and be replaced by something even more bizarre and inexplicable. There is another theory which states that this has already happened. Douglas Adams