1. Eesti haridusstrateegia 2020
Juhtkomisjon M.Heidmets

2. Lähteülesanne Esimene samm: võtmeteemad:
Tegevussuuna 2 ülesandeks on viia läbi analüüsid ning nende põhjal määratleda Eesti hariduse võtmeteemad, millele loodav haridusstrateegia hakkab keskenduma. Võtmeteemade määratlemisel tuleb lähtuda Eesti ühiskonna arengutrendidest, hariduse hetkeseisust ja arengusuundadest, mida hinnatakse nii rahvusvahelises võrdluses kui siseriiklikus kontekstis, Eesti ja teiste riikide arengukavandamise kogemusest hariduse valdkonnas.
Võtmeteemad. Võtmeteemade puhul on eelistatult tegemist mitmeid haridusastmeid läbiva teemadega, need on teemad, mille puhul on ilmnenud vastuolu või ebasoovitav arengutrend ning mis seetõttu vajaks korrigeerimist. Tegemist ei ole haridussektori spetsiifiliste küsimustega vaid Eesti üldist arengut mõjutavate teemadega – näiteks: Eestile sobiva haridusasutuste võrgu kujundamine; efektiivsust toetava ja võrdseid võimalusi tagava hariduse rahastamismudeli väljatöötamine; õiglase juurdepääsu tagamine Eesti haridussektoris koos tekkinud barjääride vähendamisega; sisemise ja välise kvaliteedikindlustuse juurutamine kõigil haridusastmetel; keskkonna ja tingimuste loomine haridusinnovatsioonide juurdumiseks jms. Strateegia võtmeteemade arv võiks olla kuni 10.

3. Mis meil on? Rahvusvahelised ja EL dokumendid Teiste riikide analoogid
Eesti haridusstrateegia 2001
Haridust käsitlevad Eesti strateegiadokumendid
Mõningane andmestik Eesti hariduse olukorrast
Ekspertide ettepanekud EHS 2020 osas
Palju emotsionaalselt värvitud mõtteid

4. Kaheksa globaalset arengueesmärki
United Nations Millennium Development Goals 2000
The Millennium Development Goals (MDGs) are eight international development goals that all 192 United Nations member states and 23 international organizations have agreed to achieve by the year 2015. They derive from earlier international development targets, and were officially established at the Millennium Summit in 2000, where all world leaders present adopted the United Nations Millennium Declaration, from which the eight goals were promoted.
Ehk - kaheksa arengueesmärki, jaotatud 21 mõõdetavaks ülesandeks, mida hinnatakse 60 indikaatori abil. Toimub regulaarne monitooring.

5. UN MDG Eradicate extreme poverty and hunger
Achieve universal primary education. Ensure that, by 2015, children everywhere, boys and girls alike, will be able to complete a full course of primary schooling. (Praegu ca 70 milj noort jäävad haridusest puutumata!)
Promote gender equality and empower women. Eliminate gender disparity in primary and secondary education preferably by 2005, and at all levels by 2015.
Reduce child mortality
Improve maternal health
Combat HIV/AIDS, malaria, and other diseases
Ensure environmental sustainability
Develop a global partnership for development

6. Euroopa Liidu sihid
vastuvõetud strateegiline raamistik Education and Training 2020:
Strateegiline eesmärk nr 1: elukestva õppe ja õppurite liikuvuse reaalsuseks muutmine
Strateegiline eesmärk nr 2: hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine
Strateegiline eesmärk nr 3: võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine
Strateegiline eesmärk nr 4: loovuse ja innovaatilisuse, sealhulgas ettevõtlikkuse suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel

7. EL sihttasemed
Liikmesriigid leppisid kokku järgmises viies sihttasemes:
Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes: täiskasvanute ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga isikute osalemise suurendamiseks elukestvas õppes peaks aastaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes.
Puudulike põhioskustega isikud . Eesmärgiks on tagada, et kõik õppurid saavutavad põhioskuste piisava taseme, eelkõige lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes aastaks peaks põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) alal madala õpiedukusega 15 aastaste osakaal olema väiksem kui 15 %.
Kolmanda tasandi hariduse omandamine. Võttes arvesse suurenevat nõudlust kõrghariduse omandamise järele ning tunnistades kutsehariduse ja -koolituse samaväärset tähtsust peaks aastaks kolmanda tasandi hariduse omandanud 30–34aastaste isikute osatähtsus olema vähemalt 40 %.
Varakult õpingud või koolituse katkestanud isikud . Aitamaks kaasa, et maksimaalsel arvul õppureid viivad lõpule oma hariduse ja koolituse peaks aastaks varakult õpingute või koolituse katkestajate osatähtsus olema väiksem kui 10 %.
Väikelaste haridus. Edasise haridustee edukuse aluseks olevas väikelaste hariduses osalemise suurendamiseks, eelkõige ebasoodsa taustaga laste puhul peaks aastaks vähemalt 95 % lastest vanuses 4 aastat kuni kohustusliku algkooli mineku alguseni osalema väikelaste hariduses.

8. Teiste riikide analoogid
Taani: Education for Sustainable Development. A Strategy for the United Nations Decade
Albaania: National Education Strategy
Ungari: The Strategy for Lifelong Learning in Hungary 2006

9. Eesti haridusstrateegia 2001 Eesti haridussüsteemi arengukontseptsioon: teemad
Õppimine õpiühiskonnas
Eesti haridusüsteemi arengu eesmärk ja põhimõtted
Hariduspoliitika ja subjektide rollid
Muutused õppesisus, õppekeskkonnas ja õppekorralduses
Hariduse kvaliteedi tagamise süsteem
Tugisüsteemid
Haridussüsteemi korraldus, juhtimine ja rahastamine

10. Eesti haridusstrateegia 2001 Tegevussuunad aastateks 2001-2004
Kõigile kuni 18-aastastele noortele huvide- ja võimetekohase hariduse tagamine õppekava valikute võimaldamise, haridusnõudlusele vastavate õppekohtade loomise, nõustamissüsteemide ja vaba aja veetmise mitmekülgsete võimaluste väljaarendamise kaudu . Osalemine, juurdepääs.
Kvaliteedi- ja juhtimissüsteemide ning õppekeskkondade väljaarendamine õppuritele kvaliteetsete alus-, põhi- ja kesktaseme õppe võimaluste loomiseks . Kvaliteet.
Akadeemilise ja kutsekõrgharidusliku õppe väljaarendamine koos kõrgkoolide optimaalse võrgu kujundamisega. Haridusasutuste võrk.
Pedagoogide põhi- ja täienduskoolituse tõhustamine ning nende palgatingimuste parandamine. Õpetajad. 
Eluaegse õppe põhimõtete teadvustamine ning täiendus- ja täiskasvanuõppe süsteemi väljaarendamine. Elukestev õpe.
Eesti keele ja eestikeelse kultuuri säilimise ja arenemise tingimuste loomine. Kultuuriruum.

11. Haridus Eesti stateegiadokumentides
Olemas ülevaade kõrghariduse kohta: K.Kroos “Eesti kõrghariduse strateegilise juhtimisega seotud eesmärkide, mõõdikute ning andmeallikate kaardistus”
15 dokumenti, 27 põhieesmärki, 50 alaeesmärki, 47 tegevussuunda (vrdl EL 4 eesmärgi ja 5 sihttasemega!)
Tellida – sama 1. ja 2. taseme hariduse kohta
Ettepanekud K.Kroos: kaaluda strateegiliste dokumentide standardiseerimist, luua dokumentide omavaheline selge hierarhiline struktuur ja kaaluda nende koguarvu vähendamist, strateegiline planeerimine seostada EL eelarvetsükliga, hea oleks olemasolevad strateegiadokumendid ühtses struktuuris lahti kirjutada

12. Eksperdid Üldine: haridussüsteem, põhimõtted jm
-strateegia peab arvestama varasemaid Eestis koostatud arengudokumente
-strateegia peaks keskenduma Eesti hariduse 4-5 põhiteemale ja arvestama Eestit kui Euroopa haridusruumi osa
-Eestis peab olema üks ja ühtne haridusstrateegia, mitte eri strateegiad põhiharidusele, keskharidusele, kutseharidusele, kõrgharidusele.
- strateegia tuleb koostada väärtuspõhiselt. Oluline Eesti hariduse alusväärtuste sõnastamine.
-inimkesksus ja inimareng haridussüsteemi alusväärtuseks. Laps ja õppur ei ole objekt vaid subjekt.
-Eesti haridussüsteemi ja koolivõrgu (selle juhtimise, haldamine, arendamine) kui tervikliku süsteemi põhimõtete formuleerimine ning selle kirjutamine haridusseadustikku
-haridussüsteemi põhimõistete korrastamine
- kvaliteetse hariduse kättesaadavus sõltumata elukohast, kodusest keelest, erivajadustest

13. Eksperdid 2
-kooli funktsioonide ümbermõtestamine – suund terviklikule maailmapildile, kool kui puudujääkide kompenseerija, pedagoogiline mitmekesisus
-hariduse fookusse demokraatliku riigi kodaniku kujundamine, muutuvates oludes hakkamasaamine
-probleemiks liiga varajane selektsioon, kogu süsteem ei suuda pakkuda sarnase tasemega kvaliteeti
-ühtne riiklik kutse- ja karjäärinõustamise süsteem
-kutseharidus vähem käsitööliste, rohkem loominguliste ja innovaatiliste erialade ettevalmistajaks
-haridussüsteem peab olema valmis võõrtööjõu koolitamiseks ja ümberõppeks
-taastada haridusuuringute süsteem, haridusuuringute süsteemi loomine. Süsteemsed hariduse ja tööturu uuringud
-haridussüsteemi ja tööturu parem seostatus
-mitte-eestlaste väiksem konkurentsivõime tööturul
-tugeva institutsionaalse baasiga täiskasvanukoolituse süsteemi loomine
-vajadus suunata IT kompleksset mõju haridusele ja haridussüsteemile
-EL Sotsiaalfondi suurte haridusrahade mitte kõige otstarbekam kasutamine – siidimaali, õlgmajade ja aiakujunduse õpetamiseks?

14. Eksperdid 3
Kool
- koolikultuur, avatud koolid, avatust, loovust ja vaimsust tagav õppekeskkond koolis
-kool kogukonna jaoks avatud õppe keskuseks, koolist kogukonnakeskus
-kooli avamine sisemiselt – tundide avamine, üksteise tundide külastamine jms
-koolidemokraatia, vähem autoritaarset juhtimist, õpilasesinduse ja hoolekogu suurem otsustusõigus
-õpetajad ja lapsevanemad on kooliuuenduse subjektid, mitte käsutäitjad
- egalitaarne põhiharidus, konkursivaba kooliminek
-alternatiivpedagoogikale suurem eluõigus
-õpilaste valikuvabadus – rohkem valik-, ja vabaaineid
-väiksemad klassid ka gümnaasiumiastmes
-koolivägivalla ennetustöö
-õppenõustamissüsteemi loomine lastele, õpetajatele, lapsevanematele
-pikendada õppeaastat ja vähendada kodutöid

15. Eksperdid 4 Õpilased -koolilapsed õnnelikuks!
-õpilane on subjekt, mitte objekt
-vähendada koormust, kodutööd minimaalseks, lühem suvevaheaeg
-koolirõõm, koolistress, kooliväsimus, madal koolirõõm, vähene rahulolu
-karjäärinõustamise süsteem, igale õpilasele kättesadav karjääriteenistus
-välismaal õppimise toetus ja selle arvestus, õpiränne – palju läheb, palju tuleb
-varajane märkamine kui ennetus koolist väljalangemisele
-lubamatult suur väljalangevus kõigil haridusastmetel eriti poistel. Õpingute katkestamise/loobumise süsteemne ja kõiki haridusastmeid haarav käsitlemine.
-hariduse kättesaadavus ja koolis püsimine
-andekate õpilaste erikohtlemine
-üldhariduskool diskrimineerib poisse, kõrghariduse feminiseerumine,
-tasuta haridus kõigile õppuritele
-erivajadustega õppurite tugisüsteemid

16. Eksperdid 5
Õpetajad
-põhimõtteks, et õpetajad ja õpilased konstrueerivad teadmisi koos, mitte üks ei õpeta teist
-õpetaja sotsiaalne staatus selgemaks ja sotsiaalsed tagatised mõjuvamaks
-õpetajate ettevalmistus ja õpetajate täiendkoolitus terviklikku süsteemi
-ülekoormus - tegelik koormus 60t nädalas 40t asemel, normkoormuse vähendamine
-alamakstus, töötasu
-õpetajad riigiteenistujaks
-tõsta õpetajate prestiiži ühiskonnas, siis tõuseb ka rahulolu tööga
-õpetamisest on saanud nn naiste asi, rohkem meesõpetajaid
-õpetajale enesetäiendamise semester
-metoodikakeskuse rajamine õpetajatele

17. Eksperdid 6 Hindamine -hindamist, kontrolltöid jms liiga palju
-hindamise alused üheplaanilised, instrumentaalsed (eksamihinded, sooritused) väärtused, mitte isiksuse areng
-ei väärtustata loovust, enesereflektsiooni, meeskonnatööd, iseseisvust ja eripära – tulemuseks manipuleeritav inimene
-riigieksamid kaotada või vabatahtlikuks
-riigieksamite tulemuste avalikustamise lõpetamine
-vähemalt I kooliastmes numbrilise hindamise asemel sõnaline hindamine, kogu hindamissüsteem selgitavaks hindamiseks. Kahes esimeses kooliastmes hinnanguline hindamine
-hindamisel tunnustatakse ja toetatakse, mitte ei otsita vigu
-koolide hindamisel eesmärgiks mitte pingeread vaid üle riigi ühtlaselt hea taseme saavutamine

18. Eksperdid 7 Õppekavad, õppe sisu
-õppekavad vabaks kildkondlikest erihuvidest (aineõpetajad, teadlased)
-õppekava on erialaspetsialistide survel ülepingutatud, eriti III kooliastmes
-ainekavade raskusastme mõõtmine II ja III kooliastmes väljalangevuse ennetamiseks
-kvaliteediprobleemid, sh teoreetilise ja rakendusliku teadmuse vahekord, arengule suunatud võimekused, loovuse ja eripärade nivelleerimine
-õppekavade faktikesksuse vähendamine ja praktilise õppe osakaalu suurendamine
-pideva õppekava ja õppevara arendussüsteemi loomine
-universaalsele baasharidusele juurde väga paindlik ja kiiresti kohanduv konkreetsete oskuste andmise süsteem - kuna me majandusarengu trende ei suuda niikuinii ette näha.
-üle võtta Soome õppekavad ja õpikud
-Eurodimensioon ja eurolõiming õppekavadesse 

19. Eksperdid 8 Kõrgharidus -panustada mitte betooni, vaid inimestesse
-kõrghariduse tegelik rahvusvahelistumine, eriti õppejõudude kaadri osas
-kõrgharidus rohkem innovatsioonitootjaks
-pedagoogiks saamine vaid MA taseme õppe kaudu ei õigusta
-teha nii, et õpetajakoolitusse läheks noorte kõige võimekam osa
Rahastamine
-välja arvutada RÕK-i tegelik maksumus
-haridussektori rahastamise mahajäämus
-õppurite majanduslikul olukorral põhinev toetussüsteem, vajaduspõhine õpingute finantseerimine
-saavutada vähemalt OECD keskmine tase kõrgharidussektori rahastamisel

20. Teemakorvid
Arengukavandamise korraldus: ühtne süsteem, kooskõlla EK eelarvetsükliga, dokumentide hierarhia, põhimõistete korrastamine , süsteemsed haridusuuringud arengukavandamise aluseks
Haridussüsteemi alusväärtused ja toimimise põhimõtted: kooli funktsioonid, koolidemokraatia, õpilaskesksus, egalitaarsus, avatud kool, loomingulisus ja innovaatilisus, konstruktivistlik hoiak, ühiskonnahuvide arvestamine, seosed tööturuga, avatud haridusruum, rahastamistase ja kanalid
Osalemine: juurdepääs, väljalangevuse ennetamine, võrdsed võimalused, varane selektsioon, hariduslik kihistumine, muukeelsed õpilased ja muukeelne kool, õpiränne, regionaalne ebavõrdsus, mehed-naised, hariduslikud erivajadused
Koolikliima: koolirõõm, koolistress, osapoolte rahulolu, koolivägivald, haridussektori kuvand
Õppe sisu: ülepaisutatud õppekava, teooria vs praktilised oskused, faktikesksus, Euroopa dimensioon, paindlikkus, sobivus tööturule, kvaliteet
Hindamine: hinne kui järjestus vs abivahend, õpilaste klassifitseerimine ja selekteerimine, pingeread, hindamisalused, millal numbriline hinne, riigieksamite roll
Õpetajad: õpetaja positsioon ühiskonnas, tugisüsteemid õpetajatele (metoodikakeskus, õpetajauuringud), õpetajate ettevalmistus ja täiendkoolitus ühtsesse süsteemi, meesõpetajad, võimekamad noored õpetajaks, õpetaja töökoormus ja töötasu
?????