Download presentation
Presentation is loading. Please wait.
Published bySugiarto Yuwono Modified over 6 years ago
1
Krooniline viirushepatiit. Probleemid sünnitusabis.
Anne Kirss SA TÜ Kliinikumi naistekliinik
2
6 hepatiiti tekitavat viirust (1)
viiruse ülekanne fekaaloraalne kroonilist hepatiiti ei kujune HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem
3
6 hepatiiti tekitavat viirust (2)
viiruse ülekanne parenteraalne sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C) HGV ülekanne lapsele on 75-80%,
4
B-hepatiidi esinemissagedus
* Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva (UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%) Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50% B-hepatiidist sellistes piirkondades. Madala esinemissagedusega riikides levib haigus peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid, homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad vaimse alaarenguga inimesed. Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10% Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322: ( 27 January )
5
C-hepatiidi esinemissagedus
300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga maailmas ei ole ainult arengumaade probleem UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4% levib peamiselt vere kaudu suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?) haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei pruugu ka ise sellest teada Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322: ( 27 January )
6
Risk factors for hepatitis C virus infection among 1500 patients in Trent region, Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322: ( 27 January )
7
Viirushepatiidi loomulik kulg
8
Peamised probleemid sünnitusabis
Mis saab naisest (rasedast)? Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)? Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?
9
B- ja C-hepatiit ja rasedus (ema)
Ei mõjuta raseduse kulgu
10
B-hepatiidi vertikaalne ülekanne (laps)
nakatumine raseduse ajal väga harva peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90% HBsAg posit,HBeAg neg 2-15% võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV suhtes
11
Neonataalne B-hepatiit (laps)
perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad viiruskandjateks ilmneb 6 kuud peale sündi enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga hiljem suurem risk maksatsirroosi ja maksavähi tekkeks fulminantne haigus esineb sagedamini vastsündinutel, kelle emad on kroonilised HBV kandjad
12
Neonataalse B-hepatiidi vältimine (laps)
vastsündinutele infitseerumisjärgne profülaktika (nakatumine peamiselt sünnituse ajal või kohe peale sünnitust) immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi samaaegselt vaktsineerimine vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt sellisel teel välditakse HBV-d >90% Acta Gastroent Jan 1999
13
C-hepatiit ja rasedus (ema)
15250 rasedat naist Itaalias uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset ülekannet ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti I raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale sünnitust anti HCV posit emade lastel tehti samad analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses Hepatology 2000, March;31
14
C-hepatiit ja rasedus (ema)
Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu) 72% nendest olid ka HCV-RNA posit. Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes: 56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle normi jälle 54,5%-l Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel, kas emal oli vireemia või mitte Hepatology 2000, March;31
15
C-hepatiidi vertikaalne ülekanne (laps)
lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli C-hepatiit kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV staatuse osas parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt Hepatology 2000, March; J Watch Gastroenterology 2000, May
16
Neonataalne C-hepatiit (laps)
kogemus praktiliselt puudub vaktsiini ei ole immunoglobuliini samuti mitte soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas
17
Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne (mis saab meist?)
18
Viirushepatiidi esinemine Eesti meditsiinitöötajate hulgas
1994 Tallinna 4 haiglat: Merimetsa, Meremeeste Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik HBsAg 1,5% teisi HB markereid 25% a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%) HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%
19
Viirushepatiidi ravi (mis saab emast, lapsest ja meist)
B-hepatiit interferoon alfa (tulemuslik 40%-l) lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab) C-hepatiit interferoon alfa + ribaveriin tulemuslik 30%-l Ravi maksumus interferoon a EEK/kuus ribaviriin EEK/kuus Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322: ( 27 January
20
Kokkuvõte Rasedusel on hepatiidile soodne toime
Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk on väike (6%) Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin) Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE (HBV vaktsineerimine, kindad, põlled, maskid, prillid)
Similar presentations
© 2025 SlidePlayer.com. Inc.
All rights reserved.