1. Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
Allikad:
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003,
Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium

2. Rahvaarvu muutumine
Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus
Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks
1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150, inimest
rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud

3. Rahvaarvu muutumine

4. Rahvaarvu muutumine

5. Rahvaarvu muutumine
aasta arv

6. Kuidas kasvab maailma rahvaarv ?
miljardit
Arengumaad
Arenenud riigid
Arenenud riigid
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

7. Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln
Hiina ,300
India ,087
USA
Indoneesia 219
Brasiilia
Pakistan
Venemaa
Bangladesh 141
Nigeeria
Jaapan
India ,628
Hiina ,437
Usa
Indoneesia 308
Nigeeria
Pakistan
Bangladesh 280
Brasiilia
Kongo DV
Etioopia

8. Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest.
75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides.
Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest
90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele

9. Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes
Aasia
Aafrika
Lõuna-
Ameerika
Euroopa
Põhja-
Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes

10. Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks?
suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades
inimeste toitumistingimuste paranemine
tervishoiu ja arstiteaduse areng
rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: aastal elas linnades 14% rahvastikust, aastal juba 45%
aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist

11. Rahvastiku paiknemine
Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused
Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel
Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi.

12. RAHVASTIKU PAIKNEMINE

13. Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

14. T. Malthus (1766-1834) Rahvastiku kujunemise põhimõtted:
Rahvaarv suureneb geomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel.
Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni
Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi.

15. Olulised mõisted Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe.
Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure)
Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused.
Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe.
Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe.
Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas.

16. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse
Ügas minutis üle 250 lapse
Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas

17. SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus sünnitamisel
Religioon
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine

18. SÜNDIMUST MÕJUTAVAD: Kooselu traditsioonid Väärtused
Traditsioonid ühiskonnas
Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks

19. Sündimuse üldkordaja on
Sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 )

20. Suremuse üldkordaja on
Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas (promillides)

21. Suremust mõjutavad tegurid:
Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad
Halb tervishoiukorraldus
Arstiabi kehv kättesaadavus
Ebatervislik eluviis
Südameveresookonna haigused, vähk
Õnnetused, vägivald
Surmatoovad haigused
Millised on arenenud riigi suremuse tegurid?

22. Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu
see on kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus).

23. Rahvastikupüramiidilt on näha:
Rahva üldarvu
Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5-aastaseid vanuserühmi
Laste ja vanurite osatähtsust kogurahvastikust ja suhet tööealise elanikkonnaga
Meeste ja naiste suhe erinevates vanuserühmades
Meeste ja naiste keskmist eluiga
Sündimuse, suremuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul
Sisse ja väljarände mõju riigi rahvastiku koosseisule

25. Võrdle
kahe riigi
rahvas-
tikku !

26. DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA
Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
Demograafilise ülemineku 1.etapp: demograafiline plahvatus
Demograafilise ülemineku 2. etapp
Kaasaegne rahvastiku vananemine

27. 1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
Iseloomulik agraarühiskonnale
Kõrge sündimus o/oo
Kõrge suremus o/oo
Keskmine eluiga on aastat
Madal või negatiivne loomulik iive
Kõige pikaajalisem etapp
Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania piirkondades elavad hõimud

28. 2. Demograafilise ülemineku 1.etapp
Algas Euroopas 18.sajandil
Elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemine
Eluea pikenemine, suremuse vähenemine, sündimus on traditsiooniliselt kõrge
Kõrge loomulik iive o/oo
Kiire rahvaarvu kasv - demograafiline plahvatus

29. 3. Demograafilise ülemineku 2.etapp
Sündimuse vähenemine
Sündimust mõjutab naise staatuse muutumine ühiskonnas
Keskmise eluea pikenemine ja iibe langus alla 20 o/oo
Väikelaste suremuse vähenemine

30. 4.Kaasaegne rahvastiku vananemine
Madal sündimus ja suremus
Rahvaarvu aeglane kasv või kahanemine
Üleüldine pereplaneerimine
Kättesaadav tervishoiusüsteem
Negatiivne loomulik iive
Eakate osakaal rahvastikus tõuseb %-ni

31. Rahvastiku
vananemine

32. 1. Rahvastiku iive riigiti 2
1.Rahvastiku iive riigiti Rahvastiku vanuseline koosseis mõnedes riikides

34. Kokkuvõtteks
Demograafiline üleminek (siire) – rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus)
I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj.   
II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus (40-45 ‰); suremus langeb (~15‰); suur iive (30‰); rahvaarv kasvab kiiresti 
III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb  
IV Kaasaegne – madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive   

35. Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta.
Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta.
1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh
Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage.
Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil?
Sundimus 0⁄00
Suremus 0⁄00
Keskmine
Eluiga M/N
Imikute
suremus 0⁄00
RIIK 9 10
77/83 6 30 8
61/61 61

36. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus
Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet
Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks

37. Rände liigitamise alused ja tüübid
Ulatus
Iseloom
Riigisisene
Rahvusvaheline
Majanduslikud
Poliitilised
Usulised, Kultuurilised
Loodusõnnetused
Vabatahtlik
Kaasränne
Sundränne
Alaline
Ajutine
Sesoonne
Põhjused
Kestus

38. MÕISTED Immigratsioon – sisseränne (immigrant).
Emigratsioon – väljaränne.
Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale.
Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne).
Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber.
Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel.

39. Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel

40. Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega

41. Migratsiooni tõuke-ja tõmbepõhjused ning barjäärid
Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist
Tõmbetegurid meelitavad inimesi uutesse kohtadesse elama
Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks
Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, majanduslikud ja formaalsed barjäärid

42. Lähtepiirkonna tõuketegurid:
Väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik
Madal palk
Halvad elamistingimused
Inimestevahelised lahkhelid
Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond
Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid

43. Sihtpiirkonna tõmbetegurid:
Suur töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik
Kõrge palk
Head elamistingimused
Sugulased, sõbrad, tuttavad
Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond
Soodne, tervislik looduskeskkond

44. Rände barjäärid:
Kaugus
Info puudus
Rände maksumus

45. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi
Lääne-Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Põhja-Amee-rika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremad elu- ja töötingimused.

46. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi
Ida-Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele.
Lõuna-Amee-rika
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.

47. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.

48. Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi
Aasia
Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused.

49. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale
USA-MEHHIKO
Positiivne külg USA-le
Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
Migrandid on nõus töötama raskematel töödel.
Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest.
Positiivne külg Mehhikole
Riigis väheneb tööpuudus.
Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale.

50. Negatiivne külg USA-le
Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
Suurem surve sotsiaalsfäärile
Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme.
Negatiivne külg Mehhikole
Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal- ”ajude äravool”
Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.
Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
Kaotatakse haridusinvesteeringud.

51. Vasta küsimustele!
Euroopas on paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Selgitage kahe naite abil, mis probleemid on Prantsusmaal tekkinud voi voivad tekkida arvuka sisserande tottu.

52. Võrrelge rahvastikupüramiidide põhjal India ja Itaalia rahvastiku soolis- vanuselist struktuuri.

53. Joonistel on kujutatud Hiina rahvastikupüramiide aastatel 2000 ja 2050.
Tooge välja kaks olulist muutust Hiina rahvastiku vanuselises koosseisus selles
ajavahemikus ja põhjendage neid muutusi.

54. Loe läbi ja vasta küsimusele!
Alates aastast on Hiina valitsus ellu viinud nn ühe lapse poliitikat. Ühelapselistele peredele kehtivad mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eelised. Samal ajal tuleb peredel, kel on lubatust rohkem lapsi, taluda piiranguid, näiteks maksta trahvi ja vanemad võivad kaotada töökoha. Tavaliselt sünnib iga saja tüdruku kohta poissi, Hiinas on see näitaja 118 poissi 100 tüdruku kohta.
Mis tagajärgi on toonud ja võib kaugemas tulevikus kaasa tuua niisugune rahvastikupoliitika Hiinas? 1) 2)

55. Kaardil on nooltega tahistatud peamised migratsioonisuunad Ees- ja Louna-Aasias alates 20. sajandi teisest poolest.
Nimetage kaardil A, B, C ja D-ga margitud riigid.
Miks kaardil B, C ja D-ga margitud riikidest rannatakse Kuveiti ja Araabia Uhendemiraati-desse? Nimetage olulisim migratsiooni pohjus.

56. Vaadake Kuveidi rahvastiku-püramiidi ja selgitage suure sisserände mõju Kuveidi rahvastiku soolis-vanuselisele koosseisule.
1) )