1. Ettekanne EHF seminaril „„ Sihiseadmisest tegudeni“, 22.08.2014
OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu (TALIS 2013) mõningaid Eesti tulemusi
Krista Loogma
Ettekanne EHF seminaril „„ Sihiseadmisest tegudeni“,

2. OECD TALIS: Teaching and Learning International Survey / Rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring: õpetajad, nende töö ja töökeskkond
2008 ja 2013
Põhikooli viimase astme õpetajad, ligi 200 kooli a`200 õpetajat igast koolist on olnud Eesti valimis
Selle vooru Eesti aruanne valmib Innove koordineerimisel 2014 lõpuks
Kõik andmed on pärit allikast: TALIS 2013 Results: an international perspective on teaching and learning, OECD 2014

3. Teemad
Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised professionaalsuse näitajad TALISs
Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused
Õpetajate koostöö ja tööaeg
Klassikliima/klassikeskkond: psühholoogiline, distsiplinaarne
Kokkuvõtteks / väljakutsed

4. Teacher pedagogical beliefs
Analüüsiraamistik: enesetõhusus ja rahulolu on olulised õpetaja professionaalsuse näitajad (OECD TALIS 2008, 2013) 1 -
Professional competence
Teacher pedagogical beliefs
exchange and coordination for teaching
professional collaboration

5. 1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised professionaalsuse näitajad TALISs

6. Enesetõhusus: Eesti õpetajad hindavad oma enesetõhusust klassi juhtimisel suhteliselt madalaks, kuigi on ühed parimad klassikorra hoidmisel (%, üsna palju+palju)
Eesti
Soome
TALIS keskmine
*Enesetõhusus klassi juhtimisel
Talitsen segavat käitumist klassis %
76,7
86,3
87,0
Teen oma ootused õpilaste käitumise suhtes selgeks
86,9
92,7
91,3
Tagan tunnireeglite järgimise õpilaste poolt
83,5
86,6
89,4
Rahustan maha õpilase, kes on segav või lärmakas
73,9
77,1
84,8
*Enesetõhusus õpetamisel
Töötan oma õpilaste jaoks välja head küsimused
74,4
90,1
87,4
Kasutan mitmekesiseid hindamisstrateegiaid
72,3
64,2
81,9
Pakun alternatiivseid selgitusi näiteks siis, kui õpilased on segaduses
78,6
76,9
92,0
Rakendan tunnis alternatiivseid õpetamisstrateegiaid!
59,8
68,2
77,4
*Enesetõhusus õpilaste juhendamisel ja motiveerimisel
Panen õpilased uskuma, et nad võivad koolitöid hästi sooritada
81,3
85,8
Aitan õpilasi, et nad väärtustaksid õppimist
86,0
77,3
80,7
Motiveerin õpilasi, kellel on vähe huvi koolitööde vastu
75,0
60,4
70,0
Aitan õpilastel kriitiliselt mõelda
74,8
72,8
80,3

7. Millest enesetõhusus sõltub?
Suurendab enesetõhusust
Kahandab enesetõhusust
Õpetajate koostöö
Meesõpetajate enesetõhusus on oluliselt madalam
Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta
Konstruktivistlikud uskumused
Ühised erinevate klasside ja vanusegruppide ülesed tegevused
Osalemine koostöises professionaalses õppimises

8. Eesti õpetajad on rahul oma tööga üldiselt ja ka oma kooliga, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas
Eesti
Soome
TALIS keskmine
Õpetajaameti eelised on selgelt kaalukamad puudustest %
69,3
95,3
77,4
Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksin ikkagi õpetaja töö/ameti
70,3
85,3
77,6
Kahetsen, et otsustasin saada õpetajaks
10,2
5,0
9,5
Ma mõtlen, et kas oleks olnud parem valida mõni teine amet
37,0
27,5
31,6
Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud
13,7
58,6
30,9
Vahetaksin võimaluse korral kooli
15,7
16,2
21,2
Naudin töötamist selles koolis
80,7
90,8
89,7
Soovitaksin oma kooli kui head kohta töötamiseks
79,9
87,5
84,0
Olen rahul oma töötulemustega selles koolis
88,6
95,0
92,6
Üldiselt olen oma tööga rahul
90,0
91,0
91,2

9. Meie koolides valitseb arusaam, et õpetajaamet pole ühiskonnas au sees
Meie koolides valitseb arusaam, et õpetajaamet pole ühiskonnas au sees. Vaid 14% meie õpetajatest ja 12% direktoritest tunneb, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud, kuid 86/88% arvab pigem vastupidist
„Leian, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud“ , % (täiesti nõustun+nõustun)
Õpetajad
Koolijuhid
Eesti 14 12
TALIS keskmine 31 44

10. Õpetajate hinnangud õpetajaameti ühiskondliku tunnustamise kohta („Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud“, %) (OECD TALIS, 2014)                                                                                                        

11. Millest rahulolu sõltub?
Suurendab rahulolu
Vähendab rahulolu
Akadeemiliselt andekate laste suur osakaal (üle 10%)
Õpiraskustega õpilaste suur osakaal klassis (üle 10%)
Õpetajate ja õpilaste head suhted
Käitumisraskustega laste suur osakaal klassis (üle 10%)
Osalemine mentorluses, tunnivaatlustes, juhendamises kui osa kooli töökorraldusest
Tunnustus ja tagasiside peamiselt administratiivsete nõudmiste pärast
Tagasiside õpilaste küsitlustest
Tagasiside, mis järgnes õpilaste testitulemuste analüüsile
Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta
Tagasiside õpetamisalaste teadmiste ja arusaamade kohta
Õpetamine meeskonnana samas klassis
Osalemine koostöises professionaalses õppimises
Koolipere võimalus osaleda kooli kohta käivate otsuste tegemisel

12. 2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused

13. 2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused
TALIS kontseptsioon eeldab, et aktiviseerivad õpetamispraktikad (õppija aktiivsus on keskne) ja konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused toetavad elus hakkamasaamiseks/tuleviku probleemide lahendamiseks vajalike oskuste ja pädevuste arengut/on osa uuenevast õpikäsitusest
Kolm praktikat või mida on TALIS uuringus on käsitletud kui aktiviseerivad praktikaid:
Õpilased töötavad väikestes rühmades, et lahendada ühiselt probleem või ülesanne
Õpilased töötavad projektide kallal, mille teostamiseks kulub vähemalt üks nädal
õpilased kasutavad IKT vahendeid projektide või klassitöö jaoks

14. Eesti õpetajad kasutavad aktiviseerivaid praktikaid suhteliselt vähe (%, sageli + peaaegu kõikides tundides)

15. Aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine TALIS riikides (OECD TALIS 2014): 1) töö väikestes gruppides, 2) IKT kasutamine, 3) projektitöö. I tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 150% II tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 100% III tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus alla100%

16. Millest sõltub aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine ?
*Tööd väikestes gruppides kasutatakse enam:
-humanitaarainete õpetajate ja suurema kogemusega õpetajate poolt
-juhul, kui klassikliimat hinnatakse heaks
Enesetäiendamine mõju ei avalda
*IKT kasutatakse enam suurema kogemusega õpetajate poolt;
-konverentsid, tunnivaatlused teistes koolides, uurimistöö mõjutavad positiivselt -kasutatakse enam klassides, kus on enam võõrkeelt kõnelevaid, erivajadustega ja andekaid õpilasi ja kus on parem klassikliima
*Projektitööd kasutavad teistest oluliselt vähem matemaatika ja humanitaaria õpetajad ning õpetajad, kes tunnevad, et neil on parem ettevalmistus oma aine pedagoogikas (didaktikas)
-tunnivaatlused teistes koolides mõjutavad positiivselt projektitöö rakendamist
-klassi suurus mõjub positiivselt/õpilaste arvu suurenedes klassis kasvab projektitöö rakendamise tõenäosus

17. Hindamispraktikad %, õpetajate osakaal, kes kasutavad sageli+alati
Eesti
Soome
TALIS keskmine
Ma arendan välja ja viin ellu oma hindamisviisi
56,1
66,2
67,9
Ma rakendan standardiseeritud teste
32,2
28,0
38,2
Õpilased vastavad klassi ees üksikult
23,2
10,8
48,9
Lisaks hinnetele annan ma õpilaste töö kohta kirjalikku tagasisidet
34,4
25,2
54,5
Ma lasen õpilastel endil oma arengut hinnata
29,0
27,2
38,1
Ma jälgin õpilasi, kui nad lahendavad konkreetseid ülesandeid, ja annan neile kohe tagasisidet
83,5
76,1
79,7

18. Konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused
Eesti õpetajate konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused on aktiviseerivate praktikatega suhteliselt nõrgalt seotud, sh ei ole seotud IKT kasutamisega

19. 3. Õpetajate koostöö ja tööaeg

20. 3. Õpetajate koostöö (Eesti õpetajate osakaal, kes väitsid, et nad EI OLE neid tegevusi teinud)
Igapäevane teabevahetus ja töö koordineerimine
Professionaalne koostöö
Eesti õpetajate professionaalset koostööd soodustavad kõik enesetäiendamise viisid, kõige enam aga mentorlus, uurimistööd ja vaatlusvisiidid

21. Õpetajate koostöö: õpetajate osakaal, kes pole kunagi (OECD TALIS 2014):
arutanud õpilaste arengut, vahetanud õpimaterjale, käinud konverentsidel
teinud tunnivaatlust, õpetanud meeskonnas, klassiülest koostööd, ühist enesearendust
Spain
Iceland
France
Brazil
Flanders (Belgium)
Portugal
Finland
Croatia
Italy
Israel
Sweden
Mexico
Chile
Alberta (Canada)
Norway
Denmark
Average
Australia
Malaysia
Czech Republic
Bulgaria
Estonia
Netherlands
Serbia
Slovak Republic
Abu Dhabi (United Arab Emirates)
Singapore
England (United Kingdom)
Poland
Romania
Latvia
Japan
Korea
Spain
Iceland
France
Brazil
Flanders (Belgium)
Portugal
Finland
Croatia
Italy
Israel
Sweden
Mexico
Chile
Alberta (Canada)
Norway
Denmark
Average
Australia
Malaysia
Czech Republic
Bulgaria
Estonia
Netherlands
Serbia
Slovak Republic
Abu Dhabi (United Arab Emirates)
Singapore
England (United Kingdom)
Poland
Romania
Latvia
Japan
Korea

22. Õpetajate tööaja struktuur tüüpilisel nädalal, 60 minutilistes tundides
Eesti
Läti
Soome
Inglismaa
TALIS keskmine
Tööaeg kokku
36,1
31,6
45,9
38,3
Mitu tundi kulus Teil õpetamisele kokku teie viimasel tavalisel koolinädalal tegelik õpetamisele kulunud aeg)
20,9
19,2
20,6
19,6
19,3
Tundide planeerimine või ettevalmistamine koolis või väljaspool kooli
6,9
6,4
4,8
7,8
7,1
Meeskonnatöö ja arutelud kolleegidega koolis
1,9
2,3
3,3
2,9
Õpilastööde hindamine ja parandamine
4,3
4,6
3,1
6,1
4,9
Õpilaste nõustamine (sisaldab järelevalvet õpilaste tööde üle, virtuaalset nõustamist, karjäärinõustamist ja käitumisraskustega õpilaste nõustamist)
2,1
3,2 1
1,7
2,2
Osalemine kooli juhtimises
0,8
1,0
0,4
1,6
Üldine administratiivtöö (sisaldab suhtlemist, paberitööd ja teisi kontoritööga seotud ülesandeid, mida Te võtate ette oma õpetajatöö raames)
2,4
1,3 4
Suhtlemine ja koostöö vanemate või hooldajatega
1,5
1,2
Osalemine õppekavavälistes tegevustes (sh sport ja kultuurilised tegevused pärast kooli)
0,6
Muud ülesanded
1,4
2,0
Kogu tööaeg

23. 4. Klassikliima: psühholoogiline ja distsiplinaarne kliima

24. Klassikliima/psühholoogiline keskkond

25. Distsiplinaarne kliima klassis (mõõdeti tunniaja jaotuse alusel)
Tunniaja jaotus kolme tegevuse vahel:
Administratiivsed ülesanded
Korra hoidmine
Tegelik aeg õpetamisele ja õppimisele
Eesti õpetajad on ühed tublimad õppetunni aja tõhusal kasutamisel, kulutades tunniajast:
6% - administratiivsetele tegevustele
9% - korra hoidmisele klassis
84% - õpetamisele ja õppimisele

26. Eesti õpetajate tunniaja kasutus on tõhus: tegelik aeg õppimisele ja õpetamisele tunnis on suhteliselt suur (OECD TALIS 2014)

27. Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates sõltub valdavalt õpetajate individuaalsetest näitajatest ning kõige vähem koolikeskkonna näitajatest Hall-õpetaja individuaalsus; sinine-kool; must-riik (OECD TALIS 2014)

28. Kokkuvõtteks
Eesti õpetajate enesetõhusus on TALIS riikide foonil pigem madal (alla TALIS keskmise mitmete näitajate alusel).
Enesetõhusust suurendavad erinevad koostöö viisid (professionaalne koostöö, koostööga seotud enesearendus, koolisisene klassiülene ühistegevus)
Õpetajad on rahul oma tööga ja ka oma kooliga, kuid koolis (õpetajad ja koolijuhid) ollakse äärmiselt rahulolematud õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas. Miks?
Õpetajate rahulolu sõltub hindamisest ja tagasisidest, klassi koosseisust ja võimalusest osaleda otsustamises koolis
Eesti õpetajad rakendavad suhteliselt tagasihoidlikult aktiviseerivaid/õpilasekeskseid praktikaid. Miks?
Õpetajate koostöö on suure potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt. Samas teevad õpetajad suhteliselt vähe nn kõrgetasemelist professionaalset koostööd (vastastikused tunnikülastused, mentorlus, klassideülesed ühistegevused jms. ning osalevad vähe koostöistes enesetäiendustegevustes, mille mõju on suurem (vaatlused/vaatluskülastused, uuringud, professionaalne)

29. Väljakutsed
Õpetajaameti ühiskondlik staatus. Kuigi õpetajad on pigem rahul oma tööga ja kooliga, kus nad töötavad, on nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel arusaam, et ühiskonnas ei peeta seda ametiti auväärseks. Miks? Millised on õpetajaameti professionaliseerumise/kõrgelt tunnustatud elukutseks kujunemise väljavaated?
Koostöö ja koostöiste enesearendustegevuste toetamine on suure arendusliku potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt, samas kindlasti ressursimahukam
Aktiviseerivate praktikate kasutamine. Pole päris selge, miks õpetajad kasutavad suhteliselt vähe aktiviseerivaid praktikaid, kuigi nad on veendunud, et õpilasi peaks pigem ise mõtlema õpetama kui (valmis)teadmisi edastama
Käitumis- ja õpiraskustega õpilastega toimetulek. Nende kõrge osakaal klassis on suur väljakutse nii õpetajale kui koolile

30. Küsimused? Tänan!