1. Ergonoomiliste riskide hindamine töökohal.
Viive Pille
Tallinna Tehnikaülikool

2. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele.
multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele.

3. Ergonoomia on: Töökoha sobitamine töötajale
Kogu ümbritseva sobitamine töötajale
Koormuse optimeerimine
Efektiivsuse tõstmine sobivate vahenditega
Heaolu suurendamine töökekkonna parandamise kaudu
Ohtlike tingimuste vähendamine
Masinate kasutamine siis, kui õnnetuste ärahoidmine muul viisil pole võimalik
Muude tegurite optimeerimine

4. Töötaja valik töökoha järgi Sotsiaalse keskkonna kujundamine
Ergonoomia ei ole:
Töötaja valik töökoha järgi
Sotsiaalse keskkonna kujundamine
Töötaja treenimine
Efektiivsuse tõstmine läbi koormuse tõusu
Luuakse näiline heaolu töötajate valikuga
Tervete töötajate valik

5. 50-ndad - sõjandusergonoomia 60-ndad - tööstusergonoomia
Ergonoomia ajalugu
50-ndad - sõjandusergonoomia
60-ndad - tööstusergonoomia
70-ndad - teeninduse ergonoomia
80-ndad - arvuti- ja tarkvaraergonoomia
90-ndad – kognitiivne ja organisatsiooni ergonoomia

6. Ergonoomia kasulikkus ettevõtte tasandil
Tööõnnetuste , kutsehaiguste ja nendega kaasnevate kulutuste vähenemine
Haiguspäevade arvu langus
Tootlikuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse
Parem organisatsiooni kultuur
Personali riskide vähenemine
Töö optimiseerimine
Kasumi suurenemine

7. Üksik indiviidi tasand
Hea tervis
Hea elukvaliteet
Erialane kompetentsus
Kvaliteetne ja produktiivne töö
Produktiivne “kolmas iga” – st. hea töövõime pensionieas

8. Rolli jaotus ergonoomias
Tööandja
Projekteerija
Töötaja
Töödejuhataja
Töökeskkonna spetsialist
Töötervishoiuteenistuse spetsialist

9. Ergonoomiline optimiseerimine
Tehnoloogia ja tööülesannete kujundus
- töömeetodid
- töövahendid
Töökeskkond (valgustus, müra, temperatuur jne)
Töö organiseerimine
- töö hulk, töötingimused
- töö- ja puhkeaja graafikud

10. Ohuteguri identifitseerimine Riski hindamine
Riski kontroll
Ohuteguri identifitseerimine
Riski hindamine
(kas on ohtlik ja kui ohtlik?) Tagasiside
Kontroll meetmed

11. Identifitseeri ohutegur ja hinda tema tähtsust
Riski hindamine
Identifitseeri ohutegur ja hinda tema tähtsust
- kui suur on selle sündmuse toimumise tõenäosus?
Lisa põhjused, mis teadaolevalt viivad selle sündmuseni
- identifitseeri need tööprotsessis

12. Riskitaseme määramine (British Standard BS 8800:1996)
Tagajärg
Tõenäosus
kerge
keskmine
raske
ebatõe-näone
Tühine risk
Vähene risk
Keskmine risk
võimalik
Suur risk
tõenäone
Talumatu risk

13. Töötaja ülesanded on tavaliselt üks osa kogu tootmisprotsessist
Tööprotsess
Töötaja ülesanded on tavaliselt üks osa kogu tootmisprotsessist
Kõige suuremaks probleemiks on asjaolu, et ühe töötaja tööülesandeid ei vaadelda eraldi, vaid see sulandub kogu protsessi hulka

14. Tööprotsess
Materjal
Produkt

15. Töö süsteemi mudel Smith & Sainfort 1989
Tehnoloogia Organisatsioon
Töötaja
Tööülesanded Keskkond

16. Köögitöö kui protsess Menüü planeerimine vajaliku materjali ostmine
ladustamine
Toidu valmistamine toiduainete ette valmistamine
Laua katmine serveerimine laua koristamine
Köögi koristus nõude pesemine

17. Kontoritöö tööülesannete analüüs
Protsess Ülesanded Alaülesanded
Planeerimine raamatupidamine kontrollimine
Turundus arvete sisestamine kirjutamine
(marketing) aruandlus koopiate Arvepidamine tegemine
postitamine

18. Ka kontori töötajatel on palju luu-lihaskonna kaebusi
Staatiline pinge luu-lihaskonnale
Vältida staatilist tööd ja liiga pikki töö perioode ilma puhkuseta!

19. Riskifaktorid alaselja vaevuste tekkeks
Raske füüsiline töö
Raskuste käsitsi teisaldamine
Lookas seljaga ja keha pöördega tõstmised
Kogu keha vibratsioon
Pikaaegne istuv töö
Monotoone töö

20. Riskifaktorid kaelale ja õlavöötmele
Suur lokaalne surve (kaitsekiiver)
Korduvad pea pöörded
Töötamine tõstetud kätega õla kõrguseni või kõrgemale
Korduvad käte liigutused õlgadest
Staatline raskuste hoidmine
Esemete teisaldamine

21. Tugeva haardejõu rakendamine Pöörded randmest Külm Vibratsioon
Riskifaktorid kätele
Korduvad liigutused
Tugeva haardejõu rakendamine
Pöörded randmest
Külm
Vibratsioon

22. Riskifaktorid Jalgadele - töötamine kükitades ja põlvili
Kogu luu- lihaskonnale
- kauakestev töö ebasoodsas kehaasendis ilma puhkuseta, mille tulemuseks on väsimus
- teravate servade surve kehale (nt. lauaserv)
- Õnnetused – tõsise õnnetuse järgselt ei taastu ega taasta kunagi sellele eelnenud olukorda.

23. Hindamise printsiibid
Töö on protsess, mis koosneb erinevatest ülesannetest
Ohutegurite toime ja koormus on iga üksiku ülesande puhul erinevad ja summeeruvad tööpäeva jooksul.
Töö-
Koormus
aeg

24. Kumulatiivne ekspositsioon
Väsimus kumuleerub ja koormus organismile
on suurem kui seda annab lihtne summeerimine.

25. Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetodid
Kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid ergonoomiliste riskide hindamiseks.
Levinum meetod on kombineeritud spetsiaalsete küsimustike kasutamine (täidavad uuritavad) ja otsene tööülesannete vaatlus.

26. Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetodid
Sõeluuring: odav meetod, saab haarata palju töötajaid (kasutatakse küsimustike ja vaatlust) – annab pigem üldise ülevaate
Põhjalikum ohutegurite hindamine, milles kasutatakse intrvjuusid, vaatlust, küsimustike
Spetsiaalne süvendatud uurimine nõuab spetsiaalset ergonoomia alast koolitust. On aega nõudev ja kallis.

27. Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 1
Meetod
Eelised
Puudused
Ekspositsiooni spetsiifiliste riski faktorite kohta küsimustike kasutamine töötaja enda poolt
Saab anda kiire hinnangu, on odav
Tuvastab ainult küsimustikus toodud riskid, tuvastamata võivad jääda uued või mittespetsiifilised riskid

28. Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 2
Meetod
Eelised
Puudused
Küsimuste täitmine küsitleja abiga
Tulemused standartiseeritud
Subjektiivne

29. Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 3
Meetod
Eelised
Puudused
Vaatlus töökohal, märkmete tegemisega reaalajas, IT tehnoloogia võib lihtsustada info kogumist
Objektiivne
Häiriv.
Raske hinnata kõiki riske, tegevusi, mis vaatluse ajal ei toimu.

30. Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 4
Meetod
Eelised
Puudused
Videosalvestus töökohal, hilisema analüüsiga.
Objektiivne.
On võimalik taas hinnata.
Häiriv.
Teatud tööde puhul takistuseks eetilised põhjused.

31. Ergonoomilise monitooringu ja analüüsi meetotite võrdlus 5
Meetod
Eelised
Puudused
Vaatlused tööülesande eksperimentaalsel rekonstruktsioonil labori tingimustes
Objektiivne.
Võimaldab tunduvalt täpsemaid mõõtmisi kui töökohal vaatlus
Võib ebaõnnestuda täpse töösituatsiooni loomine

32. Ergonoomilise hinnangu abivahendid
Manual Handling Assessment Chart (MAC)
Are you making the best use of lifting and handling aids?

33. Ergonoomilise hinnangu abivahendid
Upper limb disoders in the workplace

34. Ergonoomilise hinnangu abivahendid
The Rappid Upper Limb Assessment (RULA) tool

35. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Raskus
Eseme kuju
15 kg ja enam
Suured mõõtmed, ebamugav haarata ja hoida
<15 kg
Väike, mugav haarata ja hoida eset

36. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Eseme stabiilsus
Ebastabiilne, kalduv ese
Stabiilne
Muu
Teravad eseme servad. Raskus on liiga suur konkreetsele teisaldajale. Esemel on ektsentriline raskuskese.

37. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Teisaldatava eseme raskuskeskme kaugus teisaldajast
Eset tuleb hoida kehast eemal
Raskust hoitakse kehatüve lähedal, käed paiknevad vertikaalselt ja paraleelselt kehaga

38. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Tõstmise vertikaalaare distants
Tõsted allapoole põlve ja kõrgemale küünarliigesest
Tõsted kehatüve ulatuses

39. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Asend
Tõstmise painutatud seljaga või mingis sundasendis
Sirge seljaga

40. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Ülesanne
Pikk raskuse kandmise distants (>4m = mõõdukas risk)
Korduvad tõstmised
Suure jõu rakendamise vajadus
Lühike distants
Lühike raskuste teisaldamise aeg

41. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Keskkonna tegurid
Ruummi puudus
Kaldpinnad
Libisemise või komistamise oht
Halb nähtavus
Äärmuslikud temperatuurid
Tasane, mitte libe põrand
Komfortne temperatuur

42. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Individuaalsed tegurid
Varasem seljavalu anamneesis
Rasedus

43. Raskuste teisaldamine
Tegur
Suurendab tervisekahjustuse riski
Vähendab tervisekahjustuse riski
Töö organiseerimine
Lühikesed tähtajad
Puudulik suhtlemine
Kontrolli puudumine
Liiga suured nõudmised
Toetav suhtumine
Mõistlik töömaht
Hea kontroll, paindlikkus

44. Raskuste teisaldamisest põhjustatud haigused:
Alaselja valu
Kaela, õla valu
Puusaliigese artroos

45. Ebasoodsad tööasendid
... kõik pea, käte, kehatüve neutraalsest positsioonist erinevad asendid

46. Riski hindamine Sundasendid põhjustavad terviseriske siis kui:
sundasend on kestev
lisanduvad korduvad sundliigutused
Inimene-masin nt konveieril töö

47. Riski hindamine
Sundasendid põhjustavad terviseriske siis kui kaasnevad väga ebafüsioloogilised asendid:
Pea on painutatud või sirutatud asendis, eriti ≥20°
Keha painutatud või sirutatud eriti ≥20°
Käte ekstreemne fleksioon või abduktsioon õlgades (töötamine õlgadest kõrgemale tõstetud kätega), küünarliigestest fleksioon
≥90° ja randmetest sirutused või painutused ≥15°

48. Riski kontroll
Kohandada töökoht vastavalt töötaja antropomeetrilistele omadustele
Hoiduda korduvatest üle liigese füsioloogilise piiri painutusi ja/või sirutusi nõudvatest töövõtetset
Pöörata tähelepanu millised on kasutatavad raskused, püüda neid vähendada
Tööülesannete rotatsioon, regulaarsed puhkepausid, vältida kestvaid sundasendeid

49. Edasiseks lugemiseks