1. Ettevõtluse Instituut
Ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkus
päästavad Eesti august
Andres Arrak, MA
Mainori Kõrgkool
Ettevõtluse Instituut

2. Andres Arrak, MA
Sündinud:
Abielus, 3 tütart
Haridus:
1976 – M.Härma Gümn.
1981 – Tartu Ülikool, jurist
1984 – Aspirantuur TÜ juures
1991 – Majandusteaduste magister (MA)
Tööstaaž:
– TÜ Majandusteaduskonna lektor
– ERIC OÜ direktor
– Audentese Ülikool, maj. teooria
õppetooli juhataja
2006 … - Mainori Kõrgkool, Ettev. Inst. direktor

3. Mainori Kõrgkooli õppekeskused
Jõhvi 3

4. 1991

6. Ettevõtlus Juuli, 2011 GÜMNAASIUMIDELE Mainori Kõrgkool Tartu Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Maaülikool

7. Eesti SKP reaalkasv Ühinemine EL’ga: Venemaa kriis 1. uued turud,
GLOBAALNE
MAJANDUS-
LANGUS
12,0
11,4
10,5
10,5
10,0
7,9
8,0
8,1
8,0
7,1
7,3
6,5
5,5
6,0
4,3
4,3
4,0
EESTI
MAJ.POL.
MUDEL
Eesti SKP reaalkasv
2,0
0,0
0,0
-1,6
-1,5
-2,0
Ühinemine EL’ga:
1. uued turud,
2. madal %,
3. laenude ja
kinnisvaraturu tõus,
4. kasvav tööjõu
puudus.
-4,0
Venemaa kriis
-6,0
Kagu-Aasia finantskriis
-6,5
PROP. TULUMAKS
INVESTEERINGUTE MAKSUVABASTUS
VALUUTAKOMITEE
-8,0
-8,8
-10,0
-12,0
POLNUD
MEIE
SÜÜ
GLOBAALNE
MAJANDUS-
LANGUS
GLOBAALNE
FINANTS-
KRIIS
-14,0
-13,6
-14,2
-16,0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010

10. “The future is here. It’s just not evenly distributed yet.”
Pattern Recognition
A New York Time Book Review "Notable Book for 2003"
A Washington Post "Choice Cuts of 2003" pick
A Los Angeles Times "Best of the Best Book for 2003" selection Pattern Recognition is now available in paperback from Berkley.
                                                                    
                                                                                                                  
“The future is here.
It’s just not evenly
distributed yet.”
William Gibson
               
                               

11. Riikide osakaal maailma SKP's, %10 20 30 40 50 60 70
1820
1870
1913
1950
1973
2001
2015
2050
Globalization
The Major European Economies (UK, France, Germany, Italy) US
Japan
India
China

12. Globaalne vananemine Üle 65’ste osakaal võrreldes
Arengumaade keskmine
Kesk- Ja Ida-Euroopa
Ladina-Ameerika
Lähis-Ida ja Kesk-Aasia
Aafrika
Aasia
Arenenud maade keskmine
Euroopa
Jaapan
USA
Muud
Üle 65’ste osakaal võrreldes
tööealise elanikkonnaga

13. Tööliste püramiid Outsourcing Tootmismajandus Teadmistepõhine majandus
USA’s vallandatakse iga nädal 1 milj. töölist (2/5 mittevaba-
tahtlikult) ja iga nädal võetakse tööle 1 milj. uut töölist
Oskustöölised
Lihttöölised
Oskustöölised
Lihttöölised
Täiend- ja ümberõpe
Outsourcing
Kolivad Aasiasse
Tootmismajandus
Teadmistepõhine
majandus

14. Tööliste püramiid USA Protsent Töölise tüüp 60 1950 1960 1970 1980
1990
2000 50 40
Protsent 30 20 10
Teadmine
Andmed
Teenused
Kaubad
Töölise tüüp
© E.N.Wolff , The growth of information workers in the U.S. economy, Communications of the ACM, Volume 48, Number 10 (2005), Pages 37-42

15. Valitsussektori võlad 2010, % SKP’st
140
120
100 80 60
Võlapiirang 40 20 EE LU LV RO LT BG SI IE DK CZ SK FI ES SE UK PL NL CY
EU27 AT MT PT FR DE HU EA BE GR IT
Allikas: Eurostat, Euroopa Komisjon

16. Eelarve defitsiit 2010, % SKP’st6 4 2
Defitsiidipiirang -2 -4 -6 -8
-10
-12
-14
-16 FI DK SE LU CY EE ES IE DE NL BG SI BE LV EA AT CZ EU LT IT SK PL MT RO PT FR UK GR HU
Allikas: Eurostat, Euroopa Komisjon

17. Avaliku sektori koguvõlg, % SKP’st
Majanduskriisi ohjeldamisel on kallis hind - välisvõlg akumuleerub üha enam

18. USA võlatase SKP suhtes

19. USA riigivõlatase

20. Eesti majapidamiste laenukasv 2001-2009 ja selle prognoos 2010
Rahandusministeerium

21. Tööjõu tootlikkuse ja reaalpalga kasv 2004-2009 (%, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes)
Tööjõu tootlikkus arvutatakse kui loodud lisandväärtus töötaja kohta= tööjõukulud + kasum +kulum põhivara asendamiseks
Allikas: Rahandusministeerium, 2009

22. Majanduse avatus kaubandusele 2006 (kaupade ja teenuste eksport+import SKP-st)
Avatud väikesed majandused on kriisis kergemini haavatavad

23. Jooksevkonto puudujääk (% SKP)
Jooksevkonto paraneb kiiresti
II kvartalis juba +4.9 % SKP-st

24. Mis kriisiga on tegemist?
kinnisvarakriis
finantskriis
majanduskriis (strukturaalne kriis)
väärtuste kriis

25. Majanduskriisil on ebasümmeetrilised tagajärjed Tööstustoodang – augustis 2009 võrreldes eelmise augustiga %)

26. Millega me saame arvestada
Millega me saame arvestada? Ollakse valmis töötama - keskmine töötundide arv ühe töötaja kohta aastas
EL uued liikmesriigid

27. Millega me saame arvestada? Tööjõukulude eelis pole kuhugi kadunud
Eesti a keskmine tase ca 6 EUR
Eesti tööturg saab ka tõestada paindlikkust –
palkade allapoole kohandumine on meil siiski võimalik

28. Kesk- ja Ida-Euroopa on ikka veel “odav”

29. Tunnitööjõukulude muutumine EL riikides 2009. a
Tunnitööjõukulude muutumine EL riikides a. IV kvartalis (%, võrreldes eelmise aastaga)
Eesti on tööjõukulusid alandanud
Keskmine brutopalk
2008’II – / 2009’III – / langus 11,5%

30. Põhiküsimus: milline saab olema majanduse kohanemismehhanism?
2 varianti:
devalveerimine = amoraalne
reaalsed kulukärped
Viimane ei lähe lääne heaoluühiskondades läbi,
Soome ametiühingud = Eesti Nokia

31. Eesti kõrgharidussüsteem
Doktoriõpe
3-4 aastat
(Praktiline aasta)
2. aste
Magistriõpe
1. aste
Rakenduskõrgharidusõpe
3 aastat
Bakalaureuseõpe
Praktika
Bologna
Praktika
Gümnaasium, 3 a.
Tehnikum, 3 a.
Põhikool, 9 a.

32. Teadmiste ja oskuste lõhe
TÖÖJÕU NÕUDMINE
VANA TEHNOLOOGIA
UUS TEHNOLOOGIA
2005
1995
Aastal 2005 kasutas 80% töökohtadest uut tehnoloogiat

33. Teadmiste ja oskuste lõhe
UUS HARIDUS
VANA HARIDUS
TÖÖJÕU PAKKUMINE
1995
2005
TÖÖJÕU NÕUDMINE
VANA TEHNOLOOGIA
UUS TEHNOLOOGIA
2005
1995
Aastal 2005 kasutas 80% töökohtadest uut tehnoloogiat
Aastal 2005 omas 80% töötajatest haridust,
mis on omandatud enne 1995 aastat

34. Mis maksab tööturul?

35. Mis maksab tööturul?
Teadmised

36. Mis maksab tööturul?
Teadmised
Oskused

37. Mis maksab tööturul?
Teadmised
Oskused
Kogemus

38. Mis maksab tööturul?
Teadmised
Oskused
Kogemus
V ä ä r t u s e d

39. Noorte töötus Noorte töötus ja keskmine töötus, 2006
35.0
30.0
25.0
20.0
15.0
10.0
5.0
0.0 PL HR SK EL FR IT RO SE BE BG HU FI ES CZ PT MT LU TR UK SI DE LV EE
EU27 CY LT AT IE DK NL
Noorte töötuse määr
Keskmine töötuse määr

40. Miks noorel on raske tööd saada?

41. Miks noorel on raske tööd saada?

42. Miks noorel on raske tööd saada?

43. Noored EU8+2’s ei ühilda õppimist tööga
15-24 aastastest osalise tööajaga hõivatute osakaal, 2006

44. Töö nõudlus ei vasta pakkumisele
Vähekvalifitseeritud töö ülepakkumine +
Oskustööjõu puudus (2006) 30
Alg- ja madalam keksharidus
Kõrgem-kesk ja keskkoolijärgne haridus 25
Kõrgharidus 20 15 10 5 -5
-10
-15
-20 CZ EE HU LV LT PL SK SI BG RO
EU15

45. Keskmise täiskasvanu reaaltulu sõltuvus haridusest
Allikas: 2009 Economic Report of the President
bakalaureusekraad
Aastane tulu (2000.a. $)
keskkool
väljalangenu

46. Haridus, kapitali intensiivsus ja töötootlikkus
Allikas: 2009 Economic Report of the President
Kapitaliteenused mitte-
põllum. töötunni kohta
Bakalaureusekraadiga
täiskasvanute osakaal
Toodang töötunni kohta
(mittepõllum. tootmises)

47. Kolmnurk pöördub niikuinii !!
Oskustööjõud
(skilled labor)
Mitteoskustööjõud
(unskilled labor)

48. Kes peaks looma töökohti?
e. kes peaks mulle palka maksma?
I Mina ise hakkan ettevõtjaks
a) valitsus
II Keegi teine
b) mõni teine isik

49. Valitsuse hõive, % koguhõivest
8,7 11
11,1 12
12,5
12,9 15
15,4
15,7 16
16,2
16,7
17,4
17,8
17,9
18,3
18,8
21,1 23
25,6
30,4
31,7 5 10 20 25 30 35
Jaapan
Holland
Saksamaa
Iirimaa
Kreeka
Austria
Hispaania
Luksemburg
USA
Itaalia
Tšehhi
EU15
Poola
Ungari
Portugal
Belgia UK
Slovakkia
Prantsusmaa
Soome
Taani
Rootsi
EESTI

50. Eestlased hõiveseisundi järgi – IVQ 2009
tööealised: a. ( )
ILO 15-64
Majanduslikult
aktiivne rahvastik
Majanduslikult mitte-
aktiivne rahvastik
(kokku pensionäre ,
sh vanaduspensionäri)
Sh:
27% avalik sektor
73% erasektor
Hõivatud
Töötud
15,5%
Palgatöötajad
Ettevõtjad
50 600
4,4% t.tööeal.el-st
6,7% maj.akt.el-st
Ettevõtjaks sünnitakse?
Ettevõtjaks saadakse?
Allikkas: Eesti Statistikaamet

51. Mitterakendatud tööealised
Töötegijate – ülalpeetavate suhe?
Sh a, a
Elanikkond kokku
Maksumaksjad
Pensionärid
46 000
Ettevõtjad
Tööandjad
Maksumaksjad
Mitterakendatud tööealised
sh töötut

52. V ä ä r t u s e d Väärtushinnangud
Ettevõtja – peale kättpidi tervitamist pead sõrmed
üle lugema, äkki on mõni kadunud !
Annus mõnitas konverentsil kapot ja prokuratuuri
:41
Merko suuromanik Toomas Annus naeruvääristas konverentsil
«Äriplaan 2011» kaitsepolitseid maadevahetuse süüdistus-
materjalide koostamisel, muu hulgas soovitas ta ettevõtjail
kasutusele võtta käitumisjuhend läbiotsimise ajaks.

53. Ärikliima Lisaks – kui kerge on äri teha?
Rankings on the ease of doing business
Singapur
Uus Meremaa
H Kong
USA UK
Taani
Iirimaa
Kanada
Austraalia
Norra
Gruusia
Tai
S Araabia
Island
Jaapan
Soome
Mauritius
Rootsi
Korea V
Bahrein
21. Šveits
22. Belgia
23. Malaisia
EESTI
Saksamaa
LEEDU
LÄTI
Austria
Iisrael
Holland

54. V ä ä r t u s e d Väärtushinnangud Flash Eurobarometer 2007
35% eurooplastest soovib olla iseenda boss,
USA’s – 61%.
Üle poole noortest (15-24) eurooplastest palgatöölistest
sooviks ettevõtjaks hakata,
EL keskmine 30%, USA 42%.
60% Euroopas firma loonutest näeb sellest võimalust
mitte vajadust.
Euroopa põhihirmud: läbikukkumine, pankrott, tulu
ebakindlus / USA: ebapiisavad finatsid

55. Q1. Suppose you could choose between different kinds of jobs,
which one would you prefer:.

56. ! ! !

57. Chart 14. The two greatest fears for people setting up a business
today
First mention

58. Flash Eurobarometer 2007 Entrepreneurship rate:
% küsitletutest kes vastasid, et nad on kunagi loonud ettevõtte,
mis on veel elus või nad on tegemas samme ettevõtte loomiseks.

59. Flash Eurobarometer 2007 Business transfer rate:
% küsitletutest kes on kunagi loonud ettevõtte, kuid ei ole enam
ettevõtja, kuna ettevõte müüdi (baas: kes kunagi olid loonud
ettevõtte või loovad seda)

60. Flash Eurobarometer 2007 Demographics – Women (%):
naisettevõtjate osakaal

61. Flash Eurobarometer 2007 Climate – Self-empl. economic reasons (%):
Kordade arv kus ettevõtjaks hakkamise põhjusena mainiti –
Suurem tulu, soodus ärikliima, ettevõtlusvõimalused jne.

62. V ä ä r t u s e d Väärtushinnangud
Ettevõtlik (üli)kool – institutsionaalne innovatsioon
Ettevõtlust tunnistatakse üha enam majanduskasvu peamise
allikana.
Juuni 2008 – Kauffmann Foundation ja Max Plank Institute
korraldasid ülikoolide liidrite kokkutuleku –
ülikoolid saavad olla ettevõtluse ja innovatsiooni inkubaatori-
teks vaid sel juhul, kui nad ka ise osalevad ettevõtluses.

63. Chart 8. .My school education made me interested to become an
entrepreneur.

64. Chart 9. Participating in any course or activity about
entrepreneurship at school

65. Eelkutseõpe Jõhvi Käivitub sügis 2011 Nõmme G Keila G EraG ÜhisG
Täisk G
Täisk G
Paalalinna G )
Kuressaare G
Hansa G
Ameti K (28)
Abja G 66

66. Tänan tähelepanu eest!

67. Eesti SKP reaalkasv Ühinemine EL’ga: Venemaa kriis 1. uued turud,
GLOBAALNE
MAJANDUS-
LANGUS
12,0
11,4
10,5
10,5
10,0
7,9
8,0
8,1
8,0
7,1
7,3
6,5
5,5
6,0
4,3
4,3
4,0
EESTI
MAJ.POL.
MUDEL
Eesti SKP reaalkasv
2,0
0,0
0,0
-1,6
-1,5
-2,0
Ühinemine EL’ga:
1. uued turud,
2. madal %,
3. laenude ja
kinnisvaraturu tõus,
4. kasvav tööjõu
puudus.
-4,0
Venemaa kriis
-6,0
Kagu-Aasia finantskriis
-6,5
PROP. TULUMAKS
INVESTEERINGUTE MAKSUVABASTUS
VALUUTAKOMITEE
-8,0
-8,8
-10,0
-12,0
POLNUD
MEIE
SÜÜ
GLOBAALNE
MAJANDUS-
LANGUS
GLOBAALNE
FINANTS-
KRIIS
-14,0
-13,6
-14,2
-16,0
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010