1. Laeva tee graafiline kujutamine
TERRESTRIAALNAVIGATSIOON
EESTI MEREAKADEEMIA KUTSEÕPPEOSAKOND

2. MÕISTETEST LAEVA TEE GRAAFILINE KUJUTAMINE LAEVA TEE MÄRKIMINE
KAARDITÖÖ (INGL. CHARTWORK, VENE. PROKLADKA)
SISULISELT ÜKS JA SEESAMA - LAEVAJUHTIMISE PÕHITEGEVUS PLANEERITUD TEEKONNA TEOSTAMISEKS JA PIDEVAKS KONTROLLIKS

3. Miks vaja?
TOIMETADA LAST (JUHTIDA LAEV) OHUTULT, EFFEKTIIVSELT JA KESKKONNASÄÄSTLIKULT SIHTSADAMAST LÄHTESADAMASSE
VÕIMALDAB TEOSTADA ASUKOHA, TRIIVI- JA HOOVUSEARVUTUSI
VÕIMALDAB TAASTADA LAEVA TEE JA ASUKOHA MISTAHES AJAHETKEL VÕI AJAVAHEMIKUL
VÕIMALDAB ETTE ARVUTADA LAEVA TEE JA ASUKOHA MISTAHES AJAHETKEL VÕI AJAVAHEMIKUL
VÕIMALDAB MÄÄRATA AJAHETKE MISTAHES TEEPUNKTIS
VÕIMALDAB KOHAMÄÄRANGUTE ABIL LEIDA HÄLBE ARVUTATUD LAEVATEE JA TEGELIKU LAEVATEE VAHEL
VÕIMALDAB TÄITA NAVIGATSIOONI PÕHIÜLESANDE: KUS OLEME? KUHU LÄHEME? MILLAL KOHALE JÕUAME?

4. Kaardil lahendatavad ülesanded
Laeva tee planeerimine
Laeva tee arvutamine
Laeva asukoha kontroll

5. Kaarditöö riistad 1 MALL (INGL. PROTRACTOR) NURKADE MÕÕTMISEKS
RÖÖPJOONLAUD (PARALLEL LINER)
MÕÕTESIRKEL (DIVIDERS, DIVIDER COMPASSES, PAIR OF DIVIDERS), LÄBITUD TEE (SÕIDU), OBJEKTI KAUGUSE MÕÕTMISEKS
PROTRAKTOR (STATION POINTER) – REGULEERITAV NURGAMÕÕTUR KAHE HORISONTAALNURGA ÜHEAEGSEKS MÕÕTMISEKS

6. Kaarditöö riistad 2

7. Mall (Protractor)
METALLIST VÕI PLASTMASSIST GRADUEERITUD POOLRING. POOLRINGI KESKPUNKTI TÄHISTAB KRIIPS, MIS SOBITATAKSE KOKKU MERIDIAANIGA
MERIDIAANI LÕIKUMISKOHALT POOLRINGIGA VÕTA NURGA VÄÄRTUS KRAADIDES. KÜMNETE KRAADIDE KOHALE ON MÄRGITUD KAKS VÄÄRTUST, MIS VÕIMALDAB MÕÕTA NURKI 0 – 360 KRAADINI 0,1 KRAADI TÄPSUSEGA
KAASAJAL ON ROHKEM LEVINUD PLASTIKMALLID TÄISNURKSE KOLMNURGA KESKEL. PLASTIKMALL ON LÄBIPAISTEV JA EI VARJA KAARDIL OLEVAT INFOT.

8. Mallid

9. MÕÕTESIRKEL (DIVIDERS, DIVIDER COMPASSES, PAIR OF DIVIDERS)
Parim neist on nn. “single handed”

10. Rööpjoonlaud- Parallel ruler
Kursside ja peilingute kaardile kandmiseks

11. Rööpmall

12. Kaarditöö ülesandeid
Punkti geograafilise laiuse ja – pikkuse määramine kaardil
Punkti kaardile kandmine etteantud laiuse ja pikkuse järgi
Kahe punkti vahelise kauguse määramine
Suuna kaardile kandmine antud punktist
Suuna ( kursi, peilingu) määramine
Punkti kandmine ühelt kaardilt teisele

13. Punkti laiuse ja pikkuse määramine 1
TEE KINDLAKS KUI PIKK ON KAARDIL ÜKS Φ JA Λ MINUT
SIRKLI TERAVIK PANE ANTUD PUNKTI JA TÕMBA PUUTUJAKAAR LÄHIMA PARALLEELINI, NING LOE SAMA SIRKLIVAHEGA SAMAST PARALLELIST KAARDI KÜLGRAAMILT PUNKTI GEOGRAAFILINE LAIUS 0,1MIILI TÄPSUSEGA
SIRKLI TERAVIK PANE ANTUD PUNKTI JA TÕMBA PUUTUJAKAAR LÄHIMA MERIDIAANINI NING LOE SAMA SIRKLIVAHEGA KAARDI HORISONTAALRAAMILT ANTUD PUNKTI GEOGRAAFILINE PIKKUS 0,1MINUTI TÄPSUSEGA

14. Punkti laiuse ja pikkuse määramine 2
RÖÖPJOONLAUA ÜKS SERV SOBITA PUNKTILE LÄHIMA PARALLEELIGA TASA, TEINE LIIST NIHUTA PUNKTINI JA VÕTA SELLE LIISTU SERVA KOHALT KAARDI KÜLGRAAMILT PUNKTI GEOGRAAFILINE LAIUS 0,1 M TÄPSUSEGA
RÖÖPJOONLAUA ÜKS SERV SOBITA PUNKTILE LÄHIMA MERIDIAANIGA TASA, TEINE LIIST NIHUTA PUNKTINI JA VÕTA SELLE LIISTU SERVA KOHALT KAARDI HORISONTAALRAAMILT PUNKTI GEOGRAAFILINE PIKKUS O,1’ TÄPSUSEGA

15. Punkti kaardile kandmine laiuse ja pikkuse järgi
KAARDI KÜLGRAAMILT LEIA ANTUD LAIUS JA MÕÕDA SIRKLIGA KAUGUS LÄHIMA PARALLEELINI
SAADUD KAUGUSEGA TEE OTSITAVA PUNKTI LÄHIMATELE MERIDIAANIDELE MÄRGID JA ÜHENDA NEED JOONEGA
JOONELE MÄRGI LÄHIMAST MERIDIAANIST KAARDI HORISONTAALRAAMIL MÕÕDETUD GEOGR. PIKKUS
LÕIKEPUNKT PARALLEELIL ANNABKI OTSITAVA PUNKTI
PUNKTI ON VÕIMALIK LEIDA KA KAHE SIRKLIKAARE RISTUMISKOHAS

16. Kahe punkti vaheline kauguse määramine
PUNKTIDE VAHE VÕTA SIRKLITERAVIKE VAHELE
SIRKEL, SAADUD VAHEGA, ASETA KAARDI KÜLGRAAMILE SAMAL LAIUSEL JA VÕTA LUGEM 0,1 MIILI TÄPSUSEGA
KUI VAHEMAA EI MAHU SIRKLIHARUDE VAHELE, MÕÕDA SEE OSADE KAUPA JA LIIDA OSAD OMAVAHEL

17. Suuna kandmine kaardile antud punktist
Malli keskpunkt ja vajalik jaotis malli välisserval aseta lähimale meridiaanile
Rööpjoonlaua üks liist aseta malli
välisserva vastu ja
saadud suund nihuta
teise liistu lükkega
soovitud punkti

18. Punkti kandmine ühelt kaardilt teisele
ESIMENE MOODUS:
MÄÄRATAKSE KAARDIL PUNKTI KOORDINAADID
KANTAKSE KOORDINAADID TEISELE KAARDILE
TEINE MOODUS:
LEITAKSE ÜKS MÕLEMAL KAARDIL OLEV ORIENTIIR
MÕÕDETAKSE ESIMESEL KAARDIL PUNKTIST SUUND JA KAUGUS ORIENTIIRINI NING KANTAKSE SEE SUUND JA KAUGUS (TEISE KAARDI MASTAABIS!) SAMAST ORIENTIIRIST TEISELE KAARDILE.
TEINE MOODUS ON TÄPSEM JA TEOSTAMINE KIIREM! KA MÄLLU JÄÄB SELGEM JÄLG.
KAARTIDE MASTAABID VÕIVAD ERINEDA. NB! KAUGUSE MÄÄRAMISEL!

19. Laeva tee märkimise reeglid 1
OHUTU LAEVAJUHTIMISE ÜKS TÄHTSAMAID EELDUSI ON PIDEV JA HOOLIKAS LAEVA TEE KAARDILE KANDMINE EHK LAEVA LIIKUMISE MÄRKIMINE
TEOSTATAKSE KAHTE LIIKI LAEVA TEE ARVUTUST:
1. KOMPASSI JA LOGI JÄRGI ( TRIIVI JA HOOVUST ARVESSE VÕTMATA) – KAASAJAL ON EESTIS HAKATUD SEDA NIMETAMA REHKENDATUD LAEVATEEKS, POOL SAJANDIT TAGASI NIMETATI ARVATAVAKS (EXPECTED) LAEVATEEKS. INGLISE KEELES ON SEE TEGEVUS DEAD RECKONING , MILLES DEAD OMAKORDA SÕNAST DEDUCED – EESTI KEELES TULETATUD ). KURSIJOON KAARDIL - TRUE COURSE – ANNAB SÕIDUSUUNA, MILLELE KANTAKSE SOOVITUD AJAVAHEMIKUS LÄBITUD SÕIT MINGI EELNEVALT TEADAOLEVA PUNKTI SUHTES, SEEGA TULETATUD ASUKOHT.
2. LAEVA TEE ARVUTUS ANNAB ARVUTATUD ASUKOHA (ESTIMATED POSITION, STŠILIMOE MESTO). SEE ON LREHKENDATUD ASUKOHALE LISAKS VEEL KA TRIIVI JA/VÕI HOOVUSE ARVESTAMINE, MILLE TULEM ON KAARDI- (TUULETRIIVI ARVESTUSEGA) VÕI PÕHJAKURSS (HOOVUSE ARVESTUSEGA) - COURSE MADE GOOD - VENE KEELES – PUTJ.

20. Dead reckoning
Rehkendatud asukoht – laeva asukoha tuletamine kursi, kiiruse ja eelnevalt teadaoleva asukoha järgi, kaardile kantakse TK

21. ... reeglid 2
LAEVA TEE ARVUTUST ON VÕIMALIK TEHA GRAAFILISELT – OTSE KAARDIL (KAARDITÖÖNA) VÕI ANALÜÜTILISELT
ANALÜÜTILINE LAEVA TEE ARVUTUS TEHAKSE PABERIL JA KAARDILE KANTAKSE VAID ARVUTATUD KOORDINAADID NING KELLAAEG
TUULE JA HOOVUSE MÕJUL NING KOMPASSI JA LOGIÕIENDI EBATÄPSUSE TÕTTU VÕIB LAEV OLLA ETTEARVUTATUD (EXPECTED POSITION) ASUKOHAST KÕRVAL JA OHULE PLAANITUST TUNDUVALT LÄHEMAL
SELLE VÄLTIMISEKS JA KONTROLLIMISEKS PEAB LAEVAJUHT ERINEVATE ORIENTIIRIDE VAATLUSTE JA NAVIGATSIOONIVAHENDITE PARAMEETRITE MÕÕTMISEGA VÕI ASTRONOOMILISEL TEEL LAEVA ASUKOHA KINDLAKS MÄÄRAMA

22. ... reeglid 3
LAEVA ASUKOHA KINDLAKSMÄÄRAMIST KALDAMÄRKIDE JÄRGI NIMET. ASUKOHA NAVIGATSIOONILISEKS ASUKOHAMÄÄRANGUKS NING SAADUD TULEMUST – LAEVA OBSERVEERITUD ASUKOHAKS (INGL. FIXED POSITION, VENE. OBSERVOVANNOE MESTO)
KAARDITÖÖ ON LAEVA TEE GRAAFILINE NAVIGATSIOONIARVUTUS, MIS ANNAB VÕIMALUSE KONTROLLIDA LAEVA ASUKOHTA SUVALISEL HETKEL, LIIKUMISSUUNA VASTAVUST PLANEERITULE JA PÖÖRDEPUNKTI VÕI SIHTPUNKTI JÕUDMISE AEGA (KUS OLEME? KUHU LÄHEME? MILLAL KOHALE JÕUAMA?)
KAARDITÖÖ ARVUTUSTULEMUSED – KELLAAJAD, LOGINÄIDUD, KOORDINAADID, KURSID, KOMPASSIÕIENDID, TRIIVINURGAD, HOOVUSENURGAD, PEILINGUD, KAUGUSED ORIENTIIRIDELE FIKSEERITAKSE LAEVA LOGIRAAMATUS
LOGIRAAMATU SISSEKANDED PEAVAD VÕIMALDAMA LAEVA LÄBITUD TEE MISTAHES AJAHETKEL VÕI AJAVAHEMIKUL TAASTADA.

23. ...reeglid 4
KAARDITÖÖ PEAB OLEMA PIDEV JA VÕIMALIKULT SUURE TÄPSUSEGA KOGU MEREREISI VÄLTEL
LÄHTEPUNKTI KÕRVALE KIRJUTATAKSE KELLAAEG JA LOGINÄIT NING TÕMMATAKSE KAARDILE LAEVA KURSIJOON. KURSIJOONELE MÄRGITAKSE KOMPASSIKURSS JA KOMPASSIÕIEND. LÄHTEPUNKTI KOORDINAADID PEAVAD OLEMA VÕIMALIKULT TÄPSELT TEADA.

24. ...reeglid 5
LÄBITUD TEE MIILIDES (SÕIT, S) ARVUTATAKSE LAEVA KIIRUSE (V) JA AJAVAHEMIKU (T) JÄRGI: S=VT/60
KUI SÕIT ON PIKEM KUI 50 MIILI, ARVUTATAKSE S LOGINÄITUDE VAHE (LNV) JA LOGITEGURI ABIL: S= LNV X K, KUS K= 1+ΔLG/100
ARVUTATUD ASUKOHT TÄHISTATAKSE RISTKRIIPSUKESEGA KURSIJOONEL, MILLE LÄHEDALE KIRJUTATAKSE MURRUNA LUGEJASSE KELLAAEG ÜHEMINUTILISE TÄPSUSEGA JA NIMETAJASSE LOGINÄIT 0,1 MIILI TÄPSUSEGA

25. ....reeglid 6
KURSI MUUTMISEL TÕMBA KAARDILE KELLAAJA JA LOGINÄIDUGA TÄHISTATUD PÖÖRDEPUNKTIST UUS KURSIJOON
KALDA NÄHTAVUSES MÄRGI ASUKOHAD KAARDILE VÄHEMALT IGA TUNNI TAGANT, AVAMEREL VÄHEMALT IGA NELJA TUNNI JÄREL
KURSIJOONE KOHALE KIRJUTA KOMPASSIKURSS KÜMNENDIKKRAADI TÄPSUSEGA, SELLE JÄRGI SULGUDES KOMPASSIÕIEND KOOS MÄRGIGA. TRIIVI JA HOOVUSE ARVESTUSE PUHUL LISATAKSE TRIIVINURK Α, HOOVUSENURK Β VÕI NENDE ALGEBRALINE SUMMA C

26. ...reeglid 7
ARVUTATUD JA OBSERVEERITUD ASUKOHA VAHE ON HÄLVE C. HÄLVE VÄLJENDATAKSE MURRUNA, MILLE LUGEJAS ON SUUND ARVUTATUD ASUKOHAST OBSERVEERITUD ASUKOHA POOLE (1° TÄPSUSEGA) JA NIMETAJAS KAUGUS MIILIDES 0,1M TÄPSUSEGA
VORMILISELT PEAB KAARDITÖÖ OLEMA KORRALIK, SELGELTLOETAV JA VASTAMA VÄLJAKUJUNENUD NÕUETELE
KEHTIVAD LAEVA TEE MÄRKIMISE SÜMBOLID ON JÄRGMISTEL SLAIDIDEL

29. Kaarditöö näide

31. Chartwork legends 2

32. Kaarditöö täpsus LAEVA TEE ARVUTUSE PÕHIELEMENDID ON: - KURSS
- LÄBITUD TEE
SEEGA KAARDITÖÖ TULEMUS OLENEB ESMAJÄRJEKORRAS KOMPASSIÕIENDI MK JA LOGIÕIENDI MLG TÄPSUSEST NING ON MATEMAATILISELT MÄÄRATLETAV

33. Kaarditöö täpsus 1 Laeva asukoht asub ringis, raadiusega ρ
Igal juhul on laeva asukoht mingi pindala!

34. Ruutvea arutus

35. Kaarditöö täpsus 2 PEALE EELPOOLMAINITU OLENEB KAARDITÖÖ TÄPSUS VEEL:
- KOMPASSI TÜÜBIST (MAGNET- VÕI VURRKOMPASS)
- LOGI TÜÜBIST ( SUHTELINE- VÕI ABSOLUUTLOGI)
- TRIIVINURGA TÄPSUSEST
- HOOVUSE SUUNA JA KIIRUSE TÄPSUSEST
NENDE KOMPONENTIDE RUUTKESKMISED VEAD ON JÄRGMISEL SLAIDIL
RUUTKESKMINE VIGA (Ε - EPSILON) NÄITAB VAHEMIKKU, MILLES 68,3% TÕENÄOSUSEGA ASUVAD ÜKSIKUTE MÕÕTMISTE TÕELISED VEAD

36. Kaarditöö elementide ruutkeskmised vead

37. The Radian Rule

38. Radiaani reegel
RADIAAN ON KESKNURK, MIS TOETUB RINGJOONE RAADIUSEPIKKUSELE KAARELE.
TEAME, ET RINGJOONE ÜMBERMÕÕT C CIRCUMFERENCIS) ON VÕRDNE DIAMEETRI ( 2R) JA ∏KORRUTISEGA, EHK C=2 ∏ R
TEAME KA SEDA, ET RINGJOONE PIKKUS ON 360°
LEIAME 1° VASTAVA 1-MIILISE RAADIUSEGA RINGJOONE KAARE PIKKUSE VALEMIST
1°= 2 ∏ /360= 2 ∏ 1852M/360= 32,31M
LAHTISELETATULT, VÄIKESTE NURKADE PUHUL PÕHJUSTAB 1° VIGA KOMPASSIÕIENDIS LAEVA KÕRVALEKALDUMISE 1MIILISE SÕIDU JÄREL 32,31M E. 35,35 JARDI, EHK 106,05 JALGA

39. Tänan kuulamast!