1. Eakate alatoitumus – probleem, mida peab märkama
Kai Saks
2008

2. Toitumisprobleemid Ületoitumus Alatoitumus Väärtoitumus Kaloraaz
Mikro-makroelemendid
Alatoitumus
Väärtoitumus

3. Ülekaal vanas eas USA 60+ 71% 32% 65+ 60% 20% Suurbritannia 55-64 29%
BMI > 25 BMI > 30
USA % 32%
% 20%
Suurbritannia %
Austraalia % % %
Ülekaaluliste eakate osakaal suureneb
Chapman 2008 In: Obesity and Metabolism

4. Kehakaalu ealised muutused
Kaalu suurenemine eluaastateni
Suhteliselt püsiv eluaastani
Kaalulangus (väga) vanas eas
USA uuringud
65 a. mehed - 0,5% kaalu langus aastas
13%-l kaalu langus 4% aastas
65+ kodus elavad eakad
17% kaalu vähenemine >5% 3 a. jooksul
13% kaalu suurenemine > 5% 3 a. jooksul
Chapman 2008 In: Obesity and Metabolism

5. Ülekaalu mõju tervisele vanas eas
Ei mõjuta surevust
Sagenevad toimetulekuprobleemid
Suureneb haigestumine
Halveneb elukvaliteet
Kognitiivset funktsiooni ei mõjuta
T.Harris 1997; M.T.Sturman 2007; I.M.Chapman 2008

6. Ettevaatust kaalu langemise soovitamisega eakatele
Kaalu langusega väheneb eeskätt lihasmass
Kaalu langetava dieediga peab tingimata kaasnema suurenenud kehaline koormus, et säilitada lihasmassi
Dieet peab olema hästi tasakaalustatud, et ei tekiks toitainete defitsiiti

7. Kaalu stabiilsus läbi kogu elu, eriti vanemas eas,
on prognostiliselt parem,
kui suured kaalu kõikumised

8. Alatoitumus on sage ja kõige olulisem toitumisprobleem vanas eas

9. koduse elavad terved eakad 1%
Alatoitumuse esinemine USA-s
koduse elavad terved eakad 1%
kodus elavad eakad %
haiglas olevad eakad %
hooldusasutuses olevad eakad %
Alatoitumise tekke suur risk 16%-l kodus elavatel eakatel
Reuben 1993 ; Evans 2005

10. Alatoitumise esinemissagedus eakatel haiglahaigetel
Kirurgia %
Sisemeditsiin %
Geriaatria > 50%
Naber TJH Am J Clin Nutr 1997; 65:1721

11. Alatoitumus on risk:
tüsistuste tekkele ägeda haiguse korral (lamatised, infektsioonid)
suurenenud surevusele
pikale hospitaliseerimisele
sagedasele korduvhospitaliseerimisele
Alatoitumus ja igasugune kaalu kaotus on eakatel väga ohtlik, tõsine risk sarkopeenia tekkeks (lihasmassi ja lihasjõu kadu).
Naber TJH Am J Clin Nutr 1997; 65:1721
Newman AB et al. Am J Clin Nutr 2005;82:

12. Sarkopeenia mõiste Lihasmassi vähenemine Lihasjõudluse vähenemine
Rosenberg IH et al. Am J Clin Nutr 1989;50S:1231
Roubenoff R et al. Can J Appl Physiol 2001;26:78

14. Sarkopeenia esinemissagedus
Vanus (a) Mehed Naised
< % %
% %
% %
> % %
Baumgartner RN et al. Am J Epidemiol 1998;147:

15. Põdurus Frailty Üks võimalik definitsioon
Kliiniline sündroom, mida iseloomustab vähemalt
kolme tunnuse esinemine:
Kaalukaotus (> 5 kg viimasel aastal)
Kurnatus
Nõrkus
Aeglustunud kõndimine
Vähenenud kehaline jõudlus
Fried LP et al. J Gerontol A Biol Sci Med Sci 2001;56:M146-M156

16. Põdurus ja rasvumine Women Health and Aging Study
N=595 Naised a.
KMI 20-25, 25-30, >30
Kõige vähem põdurust KMI isikutel
KMI > 30 - põdurust oluliselt sagedamini
Blaum CS et al. JAGS 2005;53:

17. Eakate alatoitumuse põhjused
alanenud nälja- ja janutunne
vähenenud maitsetunne
võimetus ise süüa, halb põetus
depressioon
valu
ravimite kõrvaltoimed
hammaste probleemid
immobiilsus
dementsus
kõhukinnisus
vaesus
isolatsioon
alkoholism

18. Sagedased vead Tähelepanematus, probleemi mittemärkamine
Probleemi ignoreerimine
Ebaõige või patsiendile vastuvõetamatu dieet
Söömise aeg on liiga lühike või valel ajal
Söömisega kaasnevad tegurid: kehaasend, abistaja oskused, seltskond
Mikroelementide puuduse ignoreerimine

19. Toitumine ägeda raske haiguse korral

20. Ägedad haigused Kiire alatoitumuse teke
Sellest tingitud suur tüsistuste risk

21. Alatoitumus kriitiliselt haigetel
Alatoitumus 40%-l intensiivosakonna haigetel, seotud halva prognoosiga
Giner et al Nutrition 1996
Lisatoitmise kasutamisel
I/V %
Enteraalne 33-92%
Gramlich et al. Nutrition 2005

22. Kaalu taastamine pärast ägedat haigust
Eakatel on kaalu taastumine palju aeglasem
Eriti kiirelt tekib lihasemassi kadu
Kaalu taastumine rohkem rasvkoe kui lihaskoe arvel
KAALU LANGUST ON LIHTSAM ENNETADA KUI TÜSISTUSI RAVIDA
JA KAALU TAASTADA

23. Toitumuse hindamine

24. Kaalu ja mõõda inimest! Kehakaalu ja pikkuse suhe
KMI = kaal (kg) / pikkuse ruut (M2)
Alatoitumuse kriteeriumid eakatel
KMI < 20 (23)
Kaalu langus > 5% viimase kuu jooksul
Kaalu langus > 10% viimase 6 kuu jooksul

25. Kõige tähtsam – märka alatoitumust
Sääremarja ümbermõõt
< 31 cm =
alatoitumus sarkopeenia
Sieber 2006
Kõige tähtsam – märka alatoitumust
ja pea seda oluliseks

26. MNA – Mini Nutritional Assessment The Merck Manual of Geriatric,s Third edition, 2000, p.599
SKRIINIMINE
A Kas söödava toidu kogus on viimase 3 kuu jooksul vähenenud seoses isu-, seede-, mälumis- või neelamise probleemidega?
0 = oluliselt 1 = keskmiselt 2= pole vähenenud
B Kaalu langus viimase kuu jooksul
0 = rohkem kui 3 kg  1 = ei tea = 1-3 kg 3 = kaalu langust ei esine
C Liikuvus
0 = voodihaige (tugitoolihaige) 1 = käib toa piires 2 = käib väljas
D Kas on esinenud vaimset stressi või ägedat haigust viimase  3 kuu jooksul?
0 = jah 1 = ei
E Neuorpsühholoogilised probleemid 
0 = tõsine dementsus või depressioon
1 = mõõdukas dementsus
2 = selliseid probleeme ei ole
F Kehamassiindeks (kaal kg/ pikkuse ruut cm2)
0 = vähem kui 19  1 = = = 23 või rohkem
Skriinimise skoor (maksimum 14 punkti)
12 või rohkem – normaalne – riski pole – ei vaja täielikku hindamist
11 või vähem – võimalik alatoitumus – jätka hindamist

27. MNA – Mini Nutritional Assessment The Merck Manual of Geriatric,s Third edition, 2000, p.599
HINDAMINE
G Elab kodus (mitte hooldekodus ega hooldushaiglas) 0 = ei 1 = jah
H Võtab rohkem kui 3 retseptiravimit päevas 1 = ei 0 = jah
I Lamatised või haavandid 1 = ei 0 = jah
J Mitu täissöögiaega isikul päevas on? 0= 1 söögiaeg 1 = 2 söögiaega 2 = 3 söögiaega
K Valgutarbimise näitajad jah ei        
Piimatooted (piim, juust jogurt) vähemalt üks portsion vähemalt üks kord päevas
Hernest, uba või mune ähemalt kaks portsioni nädalas
           Liha, kala või linnuliha iga päev
0 = kui kõik ei või üks jah 0,5 = kui 2 jah = kui 3 jah 
L Kas tarvitab puu- või juurvilju vähemalt kaks porstionit päevas? 0 = ei = jah
M Kui palju vedelikku (vesi, mahl, kohv, tee, piim ...) tarvitab päevas?
  = vähem kui 3 klaasi 0,5 = 3-5 klaasi = rohkem kui 5 klaasi
N Toitumise viis
  0 = võimetu sööma ilma abita = sööb ise, raskustega = sööb ise ilma raskusteta
O Toitumuse enesehinnang
  0 = peab end alatoitunuks = ei oska öelda = arvab, et alatoitumusprobleeme ei ole
P Kuidas hindab oma tervist võrreldes teiste omaealistega?
0 = halvem 0,5 = ei oska öelda = sama hea = parem
Q Õlavarre keskkoha ümbermõõt (MAC) (cm)
0 = vähem kui ,5 = = 22 või rohkem
R Sääremarja ümbermõõt (CC) (cm)
  0 = vähem kui 31 1 = 31 või rohkem
Hindamise skoor (maksimum 16 punkti) Skriinimise skoor (maksimum 14 punkti)
Koguhindamise skoor (maksimum 30 punkti)
 Alatoitumuse indikaatori skoor ,5 punkti - alatoitumuse risk vähem kui 17 puntki - alatoitumus

28. · Maitse muutumine [K4a=märgitud]
interRAI MDS-HO Alatoitumine on tõenäoline, kui on olemas üks või rohkem järgnevaist:
·       Kaalu langus [K3a=1]
·       Maitse muutumine [K4a=märgitud]
·      Jätab enamikel juhtudel toidust söömata 25%
või rohkem [K4c=märgitud]
·      Parenteraalne toitmine (a) [K5a=märgitud]
·      Mehaaniliselt töödeldud toit [K5c=märgitud]
·      Toidusüstal [K5d=märgitud]
·      Ravidieet [K5e=märgitud]
·      Lamatis (b) [M2a=2, 3 või 4]

29. Alatoitumuse laboratoorsed näitajad Guigoz Y et al, Facts and Res Gerontol 1994 Suppl 2:15
Alatoitumus Kerge Keskmine Raske T1/2
Albumiin g/l <28 21 p.
Transferriin g/l 2,5-3, ,5-2,5 <1,5 8 p.
Prealbumiin mg/l < p.
Lümfotsüütide arv <900
Tsink, kolesterool, B12 vitamiin, folaat

30. Toitumuse hindamine ja hooldus
Hoolduse taseme vajaduse hindamine
Haiglaravi
Vastuvõtt
Väljakirjutamise
planeerimine
ei vaja
Vajab erak.
hospitalis.
Skriinimine
Eesmärk
Pt moni- tooring
Riski ei ole
saavutatud
Seisundi muutus
Risk olemas
Seisundi hindamine
Toitumise
plaan
Toitumise plaani
rakendamine
Ravi lõpetamine
Seisundi kordus-
hindamine, plaani uuendamine

31. HINDA TOITUMUST KOHE VASTUVÕTTU/
OSAKONDA SAABUDES,
RAKENDA TOETAV TOITUMISPLAAN KOHE,
KUI AVASTAD ALATOITUMUSE
VÕI SELLE TEKKE RISKI

32. Lisatoitmise viisid
Eelistatult suukaudne –kaloraazi tõstmine, valgulisandid, toidulisandid
Sonditoitmine: kui vaja pikka aega (> 6 nädala), eelistatult PEG (perkutaanne endoskoopiline gastrostoom)
I/V toitmine : kui ei talu toitmissondi, kui on rajatud tsentraalne veenitee
Dementsuse lõppstaadiumis haigetele ei soovitata sondi- ega i/v toitmist

33. KOKKUVÕTE
Toitumuse hindamine peab olema eakate inimeste seisundi hindamise üheks osaks
Eaka inimese probleemide analüüsimisel kaalu ka toitumise osa nende tekkes
Alatoitumuse korral on esiplaanil ennetav sekkumine, vältimaks raskete tüsistuste teket
Toitumisprobleemide põhjused on sageli kombineeritud
Sekkumisel peab arvestama mitte ainult füüsilise võimekusega süüa, vaid kõikide võimalike teguritega
Nauditav toitumine võib põdura vanuri elukvaliteeti oluliselt parandada

34. Söömine ei ole ainult kõhu täitmine