1. Ränded Koostaja: Ülle Liiber Pakistani põgenikud joogivee järjekorras

2. Mehhiko  USA ränne
Igal aastal rändab Mehhikost USA-sse ligi 1 miljon elanikku.
Tõsiseks probleemiks on illegaalne migratisioon.
USA ja Mehhiko vaheline piir on 3141 km
pikk, sellest ligi 1000 km on kaitstud eri
tüüpi tõketega. Piiril on 42 piiriületus-
punkti.
USA
Mehhiko

3. Mehhiko  USA ränne
USA piirivalve patrullib pidevalt ja püüab ära hoida illegaalseid piiriületusi.
Aastas tabatakse piiril üle illegaali ja saadetakse Mehhikosse tagasi.
USA-s on üle 10 miljoni illegaalse migrandi, neist
58% on pärit Mehhikost.

4. Miks mehhiklased tahavad USA-sse?
MEHHIKO USA
Tõuketegurid
Madalad palgad
Palju töötuid (ligi 40% )
Vähe võimalusi eneseteostuseks
Halb arstiabi patsienti arsti kohta
Viletsad elamistingimused
Kehv haridus, täiskasvanute kirjaoskus vaid 55%
Keskmine oodatav eluiga 72 a
Suur kuritegevus
Tõmbetegurid
Kõrged palgad
Palju madalapalgalisi töökohti
Palju võimalusi eneseteostuseks
Hea arstiabi patsienti arsti kohta
Head elamistingimused
Hea haridus, täiskasvanute kirjaoskus 99%
Keskmine oodatav eluiga 76 a

5. Migratsiooni mõju USA-le
Illegaalne migratsioon läheb USA-le maksma miljoneid dollareid (piirivalve, kinnipiamiskohad, asjaajamine jmt).
Suure osa teenistusest saadavad migrandid kodumaale.
Migrandid hoiavad palgad madalad, mis häirib ameeriklasi.
Tekivad sagedased kokkupõrked nii kultuurilisel kui etnilisel tasandil.
Mehhiko migrandid toovad USA majandusele suurt kasu tänu madalatele palkadele
Mehhiko kultuur rikastab
USA piirialade kultuuri
(toidud, joogid, muusika
jmt)

6. Migratsiooni mõju Mehhikole
Mehhiko kaotab igal aastal majanduslikult aktiivseid inimesi.
Lahkuvad just mehed, tekib sooline ebavõrdsus, naistel raskusi partneri leidmisel.
Lahkuvad noored inimesed, riigi rahvastik vananeb.
Illegaalsed ja legaalsed migrandid saadavad kodumaale 6 miljardit USD (toetus kodustele).
Mõned asulad on kaotanud 2/3
oma elanikest.

7. Ränded tänapäeva maailmas
Ligi 216 miljonit inimest so umbes 3,2 % maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad.
Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest.
Inimeste ränne üle riigipiiride suureneb iga aastaga.
Suurem osa migrante on pärit arengumaadest. 80% maailma rahvastikust elab just neis riikides.
Ränne Lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse.
Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko-USA vahel, kus aastal liikus 11,6 mln migranti.
Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel.
 Meenutuseks! Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire.

8. Ränded tänapäeva maailmas
Vähem arenenud riikidest rännatakse
arenenud riikidesse: Ladina-Ameerikast
Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikast ja
Lähis-Idast Euroopasse, Kagu-Aasiast
Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse jne
Kagu- Aasias rännatakse peamiselt
majanduslikult kiiresti arenevatesse
riikidesse nagu Singapur, Lõuna-Korea või Tai.
Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse (Saudi Araabia, Araabia ÜE, Bahrein, Kuveit, Katar, Omaan).
Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood Ida-Euroopa riikidest Hispaaniasse, Itaaliasse, Suurbritanniasse.

9. Rändesaldo
Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe.
Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on rohkem kui väljarändajaid.
Negatiivne rändesaldo tähendab, et väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid.
 Nimetage riike, kus rändesaldo on positiivne ja riike, kus see on negatiivne.

10. Peamised rände siht- ja lähteriigid
Sihtriigid, kuhu minnakse:
Lähteriigid, kust lahkutakse:
mln
mln
 Miks on just need riigid siht- ja lähteriikide esikümnes?

11. Suuremad rändevood (üle 1 mln inimese aastas)
Venemaa-Kasahstan
2,2 mln
Ukraina-Venemaa
3,6 mln
Türgi-Saksamaa
2,7 mln
Venemaa-Ukraina
3,6 mln
Kasahstan-Venemaa
2,6 mln
Mehhiko-USA
11,6 mln
Hiina-USA
2,7 mln
Filipiinid-USA
1,7 mln
Bangladesh-India
3,3 mln
India-Araabia ÜE
2,2 mln
Afganistan-Iraan
1,7
Hiina-Hong Kong
2,2 mln
India-USA
1,7 mln

12. Rände põhjused VABATAHTLIK RÄNNE
Suurem osa inimesi vahetab elukohta vabatahtlikult:
► majanduslikud põhjused;
► noored lähevad õppima teistesse riikidesse;
► abiellutakse;
► üks pereliikmetest läheb mujale elama ja ülejäänud pere läheb temaga kaasa (kaasränne);
► otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem kliima).
SUNDRÄNNE
Paljud inimesed on sunnitud kodukohast lahkuma:
► sõjad või relvakonfliktid (Jugoslaavia lagunemine, Kosovo konflikt, Gruusia sõda);
► usuline või poliitiline tagakiusamine (kurdid Türgis);
► näljahädad (Sudaanis, Etioopias, üldse paljudes Aafrika riikides;
► looduse- või inimese põhjustatud katastroofid (Haiiti maavärin, Tšernobõli aatomielektrijaama plahvatus);

13. Võõrsil teenitud raha saadetakse kodumaale
Majanduslikel põhjustel elukoha vahetajad on kõige kiiremini kasvav rändajate grupp.
Globaliseerumine muudab tööjõu veelgi liikuvamaks.
2009. aastal tegid võõrtöölised rahaülekandeid kodumaale miljardi $ mahus. Arengumaadesse saadeti sellest 307 miljardit dollarit.
Tegelikult on need summad veel palju suuremad, kõik ülekanded ei toimu ametlikult.
Rahaülekanded moodustavad umbes 2/3 välisinvesteeringutest arengumaadesse.
2009.a. tehti kõige enam rahaülekandeid Indiasse, Hiinasse, Mehhikosse, Filipiinidele ja Poolasse.
Kõige enam tehakse ülekandeid USA-st 46 miljardit dollarit, Venemaalt, Šveitsist, Saudi Araabiast.

14. Välismaalaste osatähtsus mõnedes Euroopa riikides

15. Pagulased
Pagulane (ingl. refugee) on isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja kes ei saa sinna tagasi pöörduda põhjendatud kartusest saada tagakiusatud kas rassilistel, rahvuslikel põhjustel, sotsiaalse päritolu või poliitiliste tõekspidamiste tõttu.
Ligi 8% migrantidest e 16,3 mln rändajat on pagulased ja asüüli taotlejad (2010. a. andmetel). Eriti palju on neid arengumaade migrantide hulgas. Pooled kõigist riigisisestest põgenikest on Aafrikas (ainuüksi Sudaanis 6 miljonit inimest).
Poliitiline olukord Põhja-Aafrikas aasta algul põhjustas massilise põgenikevoo Euroopasse. Itaaliasse jõudnud tuhanded Põhja-Aafrika põgenikud on põhjustanud riigis immigratsioonikriisi.

16. Põgenikevood kasvavad
Enam kui kaks miljonit iraaklast on praeguseks lahkunud vägivalla käes kannatavast riigist. Iraagist põgeneb igal kuul umbes inimest. See on loonud humanitaarkriisi ning on ohuks stabiilsusele regioonis.
Suurem osa põgenikest suundub Jordaaniasse ja Süüriasse, mis mõlemad on avaldanud soovi saada rahvusvahelist abi tulemaks toime Iraagist saabunutest tuleneva koormusega. Jordaania sõnul maksab Iraagi põgenike viibimine riigis neile aastas umbes miljard dollarit. BBC 2007
300 Aafrikast pärit põgenikku randusid pühapäeva varahommikul kolmel kalapaadil Kanaari saartele. Selle aasta esimesel poolel on meeleheitliku teekonna Aafrika rannikult Kanaaridele ette võtnud üle põgeniku, mida on kaks korda rohkem kui kogu aasta jooksul BBC. 2006
Somaalia naaberriikides muudab olukorra raskemaks jätkuvalt kasvav põgenikevool Somaaliast. Alates aasta algusest on üle somaallase põgenenud toiduotsingul Keeniasse, Etioopiasse ja Djiboutisse. Suurimas põgenikelaagris Keenias Dadaabis on praeguseks hetkeks juba põgenikku, kellest enamus on naised ja lapsed Postimees 2011
Möödunud nädalate jooksul on Kesk Aafrika Vabariigist Tšaadi põgenenud üle 4000 inimese. Tegemist on kolmanda põgenikelainega Tšaadi pärast seda, kui juunis ja juulis põgenes üle inimese sõjaväe ja relvastatud rühmituste kokkupõrgete eest. ÜRO. 2005

17. Darfuri konflikt Konflikt Darfuris on kestnud aastakümneid,
kuid möödunud kümnendil jõudsid etnilised
vastuolud uute äärmusteni.
Vastuolud nii erinevate suguharude kui ka mustanahaliste maaharijate ning araabia päritolu nomaadide vahel on muutunud peaaegu kodusõjaks.
Darfuri konfliktis on hukkunud üle 2 miljoni inimese ja 2,5 miljonit on põgenenud oma kodudest.
Piirkonnas on sadu mahaapõletatud külasid.
Põgenikud elavad telklaagrites ja ootavad probleemile lahendust.

18. Vägivalla eest põgenejad
Mahapõletatud külad
Vägivalla eest põgenejad
Elu põgenikelaagris - teadmatuses
Põgenikelaager

19. Sisserännanute osatähtsus riikide rahvastikus suureneb
üle
alla
andmed puuduvad
 Nimetage riike, kus on väga kõrge sisserännanute osatähtsus.

20. Maailmas kasvab keskkonnapõgenike arv
Keskkonnapõgenikud (ingl. environmental refugees) on inimesed, kes on sunnitud oma elukohast lahkuma, sest sealne elukeskkond on muutunud elamiskõlbmatuks.
Keskkonnapõgenike arvu kohta eraldi arvutusi ei tehta.
Keskkonnapõgenike arvuks on hinnanud u miljonit inimest.
Ulatuslikke ja pöördumatuid keskkonnamuutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid:
põllumaade kõrbestumine, igal aastal kõrbestub hinnanguliselt 6 miljonit hektarit;
mere veetaseme tõus ja rannikualade üleujutused,
puhta joogivee puudus,
ulatuslik metsade raie,
aga ka saastatus ja õnnetusjuhtumid.

21. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtmaale
Positiivne külg siirderiigile:
Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
Migrandid on nõus töötama raskematel töödel.
Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest.
Negatiivne külg siirderiigile:
Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
Suurem surve sotsiaalsfäärile.
Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme.

22. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtmaale
Positiivne külg lähteriigile:
Riigis väheneb tööpuudus.
Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale.
Negatiivne külg lähteriigile:
Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.
Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
Riik kaotab haridusinvesteeringud.

23. Riigisisene ränne
Vähem arenenud maades on ülekaalus ränne maalt linna.
Loodetakse leida tööd või saada parem haridus. Toimub linnastumine.
Paljudes arenenud riikides on ülekaalus ränne linnast maale. Soovitakse rahulikumat ja puhtamat elukeskkonda. Toimub vastulinnastumine.
Eestis liigutakse peamiselt linnade lähialadele. Rändavad eelkõige nooremad pereeas inimesed.
Eeslinnasutmine on toonud kaasa ka piirkondliku muutuse rahvastiku vanusstruktuuris. Suuremate linnade ümber laste osatähtsus rahvastikus suureneb (sisserände piirkondades), äärealadel suureneb aga eakate osatähtsus (noored rändavad välja ja tööeast väljunud inimesed rändavad linnadest maale).

24. Ränne Eestis
Aastatel 2007–2009 rändas Eestisse aastas veidi alla 4000 inimese ja Eestist välja üle 4000 inimese.
Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on kogu aeg samad: Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
Eestisse rändab sisse enam mehi (2009. a. 61%), Eestist välja rohkem naisi.
Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm 25–29-aastased.
 Kui peaksid Eestist lahkuma, siis mis riigis tahaksid elada? Põhjenda.

25. Teemaga seotud lingid Interaktiivne rände kaart
Rändeandmed