1. SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE
SOSE O1.137
Silvi Salupere
10.Loeng
E. Cassirer. Sotsioloogiline vaade kultuurile (P. Sorokin, T. Parsons, R. Fawcett, D. Chandler, P. Bourdieu).

2. Ernst Cassirer. Sümboolsete vormide filosoofia 1923-29
Märgi (signaali) ja sümboli eristus.
Signaal on osa füüsilisest maailmast, sümbol aga osa inimlikust tähenduste maailmast.
Signaalidel on alati füüsiline või materiaalne alus, sümbolitel on ainult funktsionaalne väärtus.
Inimene kui sümboleid loov ja kasutav olend.

3. Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest ehk vormidest.
Sümbolid struktureerivad teadvust vastavalt teatud sümboolsetele vormidele nagu:
Keel
Müüt
Religioon
Kunst
Ajalugu
Teadus
Need on ühe ja sama teema variatsioonid, ning filosoofia ülesandeks on teha see ühine teema kuuldavaks ja arusaadavaks

4. Pitirim Sorokin (1889-1968) Sotsiaalne ja kultuuriline dünaamika 4kd 1937-1941
Sotsiaalse nähtuse olemus.
Igasugune mõte, igasugune psüühiline üleelamine on väljendamatud nende puhtas psüühilises olemises ja võivad objektiviseeruda vaid teatud „mittepsüühiliste“ vahendajate või saatjate kaudu /.../ → Psüühika sümbolid. Justkui signaliseerivad teatud psüühilise nähtuse olemasolust.

5. Selle sümbolisatsiooni põhiliigid:
heliline (kõne, hüüatused, laul, muusika jne)
valguse/värvi mis pidevalt on koostöös ruumilisega (raudteesignalisatsioon, sõjalaevade signalisatsioon, pildid, tähed, pealkirjad jne)
esemeline /“ristid“, „peeglid“ „lipud“, „vapid“ /embleemid/
liikumis (miimika, žestid jne)

6. Põhiline metodoloogiline reegel sotsiaalnähtuste uurimisel:
ükskõik missuguse sotsiaalnähtuste kategooria uurimisel on hädavajalik rangelt eristada selle kategooria kahte poolt:
puht psüühilist
eelmise poolt tingitud välist-sümboolset
sotsiaalse elu tegelike seaduspärasuste selgitamisel tuleb arvestada nende mõlema poolusega

7. „Ühiskond, kultuur ja isiksus; nende struktuur ja dünaamika“ 1947, ptk „Struktuurne sotsioloogia“.
Üldine struktuurne teooria:
Üldine dünaamiline
korduva teooria
Spetsiaalne
1)sotsiaalsetest süsteemidest ja kogumitest
2)kultuuri süsteemidest ja kogumitest
3)isiksustest nende struktuurses aspektis, nende omavaheliste suhete põhitüüpidest
Sotsiaalsetes protsessides ja muutustes
Kultuuri protsessides ja muutustes
Isikulistes nende omavaheliste suhete tüüpides, rütmides ja tendentsides
Miks ja kuidas inimesed muutuvad
Vastava sotsiokultuuriliste nähtuste klassi struktuuri ja dünaamika teooria
Demograafiline sotsioloogia, perekonna, õiguse, religiooni, kunsti jne sotsioloogiad.

8. Talcott Parsons (1902-1979) strukturaalne funktsionalism
Üritas luua Suurt teooriat, mis ühendaks
kõiki sotsiaalteadusi.
1937 The Structure of Social Action
1951 The Social System
1960 Structure and Process in Modern Societies
1966 Societies: Evolutionary and Comparative Perspectives
1968 Sociological Theory and Modern Society
1969 Politics and Social Structure
1977 Social Systems and the Evolution of Action Theory
1978 Action Theory and the Human Condition

9. Tegevusteooria
Alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust.
Inimtegevuse tunnused:
omab eesmärki
toimub mingis situatsioonis, mis jaguneb vahenditeks (tegutseja poolt kontrollitav) ja keskkonnaks (tegutseja poolt kontrollimatu)
on reguleeritud sotsiaalsete normidega (kõige tähtsam element)

10. Süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh ka ühiskonna, käitumist)
hiljem loobus Parsons tegevuse analüüsist ja liikus aina enam sotsiaalse süsteemi (e ühiskonna) kui terviku analüüsi poole.
3 analüüsi tasandit, mis ei ole üksteisele taandatavad:
1) sotsiaalne struktuur
2) kultuur — sümbolite ja tähenduste valdkond
3) psühholoogiline süsteem e isiksus

11. Süsteemiteooria
Kasutas mõistet "funktsioon" süsteemi eesmärkide tähenduses ning eristas oma AGIL-skeemis süsteemi nelja eesmärki:
adaptsioon, käitumissüsteem
eesmärgi saavutamine, personaalne süsteem (goal attainment)
integratsioon, sotsiaalne süsteem
struktuuri säilitamine kultuurisüsteem (latency)

12. Ühiskonna stratifitseerimise kriteeriumid
kvaliteet — inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
täitmine — kuidas inimene täidab endale võetud rolli
valdamine — kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse

13. kultuuritraditsioon
jagatud ja sotsiaalselt kinnistatud märgisüsteem/sümbolsüsteem mida kasutame vastavalt harjumuspärastele ootustele.
selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse.

14. Kultuur
Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri.
Kultuur võib olla laiali jaotatud erinevate sotsiaalsete süsteemide vahel. Kultuurimustrid.

15. Esmane ja teisene signifikatsioon
Esmane signifikatsioon vs sekundaarne signifikatsioon (müüdis, kirjanduses, reklaamis)
Esmane: märk (roos) = tähistaja (roos) + tähistatav (kirg)
+ minu intentsioon + sotsiaalsed kokkulepped = sekundaarne signifikatsioon

16. Robin P. Fawcett: Süsteemvõrgustikud, koodid ja universumitunnetus
Suhtlemise kognitiivse mudeli raames on seos
keele ja teiste semiootiliste süsteemide (eriti nende, mida ma nimetan ‘tuum’koodideks - sisaldavad keelt ja teisi koode nagu hääletoon, pealiigutus, kulmukergitus, naeratus, käe- ja käsivarrežestid, kehapoos, silmside, kaugus, kehakalle jne, mida kasutatakse keelega paralleelselt)
ülejäänud kultuuri kui isiku universumitunnetuse osa
vahel
Süsteemvõrgustikke defineerib käitumises (eriti kommunikatiivses) valikute modelleerimise vahendi mõiste kaudu.
Taoline lähenemine on orienteeritud rohkem psühholoogiliselt kui sotsioloogiliselt.

17. Universumitunnetus (knowledge of the universe)
See pole tunnetus üheski kindlas või määratletud mõttes: see on oletuste sasipundar, tihti emotsionaalse värvinguga ning see muutub pidevalt. See on isiku ‘subjektiivne reaalsus’, kui kasutada Bergeri ja Luckmani terminit.
‘universum’ - tunnetuse kõikehaarav olemus: see on kõik, mida inimene tunneb, kui tahes avara või tühisena see ka ei esine. /vrd semiosfäär/

18. Kaks kontrastidimensiooni universumitunnetuses
piirdume kahe kultuuri defineerimiseks kõige enam sobivaga:
**lühiajaline ja pikaajaline teadmine
**kultuuritunnetus mis on ühine teiste sotsiaalse grupi liikmetega, mida me võime kujutada trükitud raamatutena ja isiku idiosünkraatlik tunnetus, millest võib mõelda kui käsikirjalistest märkmetest mustandivihikus

19. Universumitunnetuse variatsiooni kaks dimensiooni
suured sotsiaalsed grupid
kultuuritunnetus
PIKAAJALINE
TEADMINE
LÜHIAJALINE
TEADMINE väikesed sotsiaalsed grupid
idiosünkraatlik tunnetus
PIKAAJALINE TEADMINE

20. Kultuur on niisiis sotsiaalselt jagatud tunnetus
ning see on tüüpiliselt pikaajaline teadmine (kuigi võib mõelda lühiajalise sotsiaalselt jagatud teadmiste juhtudest, eriti kui sotsiaalne grupp on väike)
mitte kogu tunnetus pole kultuuriline: meil on suur ja oluline idiosünkraatliku tunnetuse varu ning mõnikord võib olla raske tõmmata piiri selle ja väikese sotsiaalse grupi nagu abielupaar või Scilly Saarte kommunistlik partei (mis minu teada pole suurem) pool-idiosünkraatliku kultuuritunnetuse vahele.

21. suhtlemise mudel keele ja kultuuri mõistestikus, 4 komponenti
vajaduste registreerimise vahendid
probleemilahendaja
võimalike käitumisprogrammide varu (kus valikuid modelleeritakse süsteem-võrgustikes)
universumitunnetus

22. Kultuuri ja keele seos VAJADUSTE UNIVERSUMI- REGISTREERIMINE TUNNETUS
Kultuuriline
idiosünkraatlik
VAJADUSTE
REGISTREERIMINE
AFEKTIIVNE SEISUND
PROBLEEMI LAHENDAJA
KEEL
TEISED
KOODID
TEISED VALIKU-
PROGRAMMID
KÄITUMISES

23. Probleemilahendaja peab valima käitumise alternatiivsete valikute vahel. Küsimus on: ‘Kuidas see valib?’
süsteemvõrgustik ainult modelleerib potentsiaalset käitumist, kuid kui me tahame mõista, miks organism käitub teatud moel aktuaalsel juhul, tuleb meil mõista, et probleemilahendaja valib olemasolevate käitumisvalikute vahel pärast olemasoleva situatsiooni mitmete komponentide sobitamist selle universumitunnetuse pikaajalisemate aspektidega.

24. Daniel Chandler jagab koodid
Sotsiaalsed
Tekstuaalsed
Interpreteerivad
Mitu koodi koos – sünkretism.
Vrd Fawcett

25. SOTSIAALSED KOODID laiemas mõttes on kõik semiootilised koodid “sotsiaalsed”
loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);
kehakeel;
tarbekaupade (riided, autod jmt);
käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt).

26. TEKSTUAALSED (representeerivad) koodid
teaduskeel, ka matemaatika;
esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) – k.a klassitsim, romantism, realism;
žanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.;
massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat).

27. pertseptuaalsed (eriti visuaalne);
TÕLGENDUSLIKUD [nende osas ei ole üldist kokkulepet, et on semiootilised]
pertseptuaalsed (eriti visuaalne);
ideoloogilised: laiemas mõttes teksti “kodeerivad” ja “dekodeerivad”, kitsamas – igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism).

28. Need kolm koodide tüüpi suhestuvad kolme teadmise (knowledge) valdkonnaga:
maailma kohta (sotsiaalne teadmine);
meediumi ja žanri (tekstuaalne teadmine);
suhe (1) ja (2) vahel (modaalsed otsustused).

29. PIERRE BOURDIEU (1930-2002) SOTSIOLOOGILINE KULTUURIANALÜÜS

30. Habitus
— eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda. Indiviidi ja grupi, millesse ta kuulub, inkorporeeritud ajalugu, meie kehaline mälu.
Põhimõtted, mis toodavad ja organiseerivad praktikaid ja ettekujutusi. Struktureeritud struktuuridena toimivate struktureeritud struktuuride süsteem. Teatud kultuuriline alateadvus. /Vrd Peirce, Fawcett, Lotman/

31. Väli
suhteliselt autonoomne tegevuse sfäär, millel on oma sisemine loogika (struktureeritus) ja kus käib pidev võitlus.
Hierarhiliselt organiseeritud /vrd semiosfäär, Foucault episteem ja tõe ja võimu vahekord/: globaalsed (kogu sotsiaalne reaalsus, majandusliku ja poliitilise võimu väli), üksikud ja nende allväljad (kunst, filosoofia, sport, religioon jne).

32. Positsioonid
Väli on struktureeritud erinevate positsioonide (sõltuvad omakorda kapitali/võimu jaotumisest) läbi, mis on omavahel objektiivsetes suhetes (domineerimine, antagonism, komplementaarne jne). Positsioonid on manifesteeritud läbi poliitiliste aktsioonide, erinevate tekstide (nt kirjandus- ja kunstiteoste). Pidev võitlus oma positsiooni parandamise nimel, erinevad strateegiad. Väli kui jõudude jaotus ja võitlusväli.

33. “Praktilised põhjused. Teoteooriast”. e. k. Tallinn, 2003
“Praktilised põhjused. Teoteooriast”. e.k. Tallinn, Marek Tamme retsensioonist:
Sotsioloogia uurimisobjektiks on mitte inimene, vaid väli, st suhteliselt autonoomne sotsiaalne ruum, kus kehtivad oma “mängureeglid”, mis dikteerivad väljal tegutsevate inimeste ehk “sotsiaalsete agentide” käitumist. Iga sotsiaalse agendi seisukohad ja käitumine kujunevad konkreetse välja sotsiaalsete struktuuride ja tema sisemiste mentaalsete struktuuride (habitus’e) interaktsioonis.

34. Kapital
Majanduslik
Kultuuriline on antud sotsiaalse agendi juurde kuuluv (vrd Fawcetti universumitunnetus). 3 komponenti: habitus, tarbitavad kultuurilised kaubad, omistatud akadeemiline vääring.
Sotsiaalne seotud agendi võimalustega suhelda ringkondadega, kus jagatakse tunnustust või võib saada kasulikke tutvusi nendes ringkondades, kus ühiskondlikku tunnustust jagatakse /EÜSi roll/. Seega eelkõige vajalikke sidemeid.

35. Sümboolne kapital on tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni.
Peetakse kõige "kultuursemaks" kapitali vormiks (intelligentide lohutus, kellel muud ei ole), kuid see ei tähenda, et seda jagataks ainult kultuuriväljal. Ka kõigil teistel väljadel on sellel oluline osa (nt majandusväljal soliidse ajalehe positiivne artikkel)