1. Sooleinfektsioonid
2012

2. Sooleinfektsioonid 1 miljard haigusjuhtu aastas
2-5 miljonit surma aastas

3. You Lancet 2010;375:100

4. Sooleinfektsioon = viiruslik, bakteriaalne või algloomade põhjustatud seedetrakti limaskesta ärritus ja põletik

5. Diarröa= defekatsioon ≥ 3 korda või vähemalt 200 g väljaheidet päevas
Tenesmid
Valulikud soole spasmid defekatsiooni eel ja ajal
Düsenteeria
Kramplik kõhuvalu, tenesmid, väikeses koguses sagedased väljaheited lima ja/või verega või ilma

6. toidumürgistus (foodborne disease)
raskemetallid
seenemürgid, kalamürgid
toiduinfektsioonid (foodborne infections): botulism, Staphylococcus aureus, bacillus cereus jt. aga ka gastroenteriitide alla kuuluvad Salmonella jt.

7. Sooleinfektsioonide etioloogia
Viirused (70%)
Noroviirused
Rotaviirus
Adenoviirused
Bakterid (10-20%)
Campylobacter jejuni
Salmonella spp
Shigella
Escherichia coli
Clostridium difficile
Vibrio
Algloomad (10%)
Cryptosporidium
Entamoeba histolytica
Giardia Lamblia

9. Kõrgendatud risk Reisimine Lastehoiud/aiad Hooldekodud HIV +
AB kasutamine (Clostridium difficile)
Mereannid
Massiüritused

10. Patogenees
Adhesioon - patogeen koloniseerib limaskesta kinnitudes epiteeli rakkudele - malabsorptsioon, mikrohattude destruktsioon (EPEC, ETEC, viirused)
Invasioon – patogeen kinnitub ning tungib paljunemiseks epiteeli rakkudesse – tugev põletikureaktsioon ja düsenteeria (Shigella, EIEC, Salmonella, Yersinia)

11. Patogenees Enterotoksiinid- raku funktsiooni häired
vibrio cholerae toksiin, ETEC
Tsütotoksiinid – raku destruktsioon
Shigella dysenteriae Shiga toksiin, EHEC serotüüp 0157:H7 Shiga-like toksiin (hemorraagiline koliit, verine diarröa, HUS)
Neurotoksiinid - C. Botulinum

13. Dehüdratatsiooni nähud
Limaskestade kuivus
Vähenenud naha turgor
Oliguuria/anuuria
Sisselangenud lõge
Apaatsus
Tahhükardia, hüpotensioon
Jahedad jäsemed

15. Rotaviirus
Rotaviirus klassifitseeritakse seitsmesse serogruppi (A-G), millest A grupp põhjustab rohkem kui 90% rotaviirus-infektsioonidest inimestel.
Peiteperiood kuni 48 tundi .
Iseloomulik vesine kõhulahtisus (nn peensooletüüpi), oksendamine, palavik ja kõhuvalu.
Sümptomid kestavad 3-8 päeva.
Haiguse põdemine ei anna immuunsust, kuigi järgnevad nakkused võivad kulgeda kergemalt kui esimene.

16. Rotaviirus Ravi sümptomaatiline
Olemas suukaudne vaktsiin, kuid esimene annus peab olema manustatud enne 15ndat elunädalat (st hiljemalt 14+6) ning lõpetatud enne 24ndat elunädalat.

17. 2.5 milj vaktsiinvälditavat < 5 a surma

18. Noroviirus Kuuluvad Caliciviridae sugukonda
Nakatumiseks vaja viirusosakest
Väga vastupidavad külmumisele, kuumutamisele (kuni 60°C), etanoolile, kloriinile ja detergent- puhastuslahustele.

19. Salmonella Üldinfektsioone põhjustavad serotüübid:
Salmonella typhi
Salmonella paratyphi
Sooleinfektsiooniga piirduvad serotüübid:
S. enteritidis (78,5%)
S. typhimurium (12,1%)
...
....
...jnejnjnejne

21. Salmonelloosi ravi
Antibiootikumravi näidustatud lastele (alla 2 a), eakatele (üle 50 a) ja immuunpuudulikkusega patsientidele süsteemse infektsiooni ohu tõttu (baktereemia, endokardiit).

23. “Antibiotics eliminate pathogens and limit their carriage and systemic effects; however, in most diarrhoeal illnesses they do not alter the disease substantially, and in some, such as infection with E coli O157:H7, they make matters worse. Their main use remains in the management of dysentery.”
THE LANCET • Vol 363 • February 21, 2004

24. Kõhutüüfus S. Typhi Sümptomid: AB ravi alati näidustatud
veniva kuluga progresseeruv palavik
spastiline kõhuvalu
köha jms hingamisteede nähud
“Rose spots”
3% pts esineb soole perforatsioon ja hemorraagia
AB ravi alati näidustatud
Olemas suukaudne vaktsiin

25. Kõhutüüfus 12-33 milj juhtu aastas 500 000 surmajuhtu
Aasia, Kesk- ja Lõuna- Ameerika, Aafrika
Indias multiresistentne S. Typhi
Inimene ainus peremees

26. Clostridium Difficile
G+, anaeroobne, eoseid moodustav pulkbakter
Toksigeensed tüved
Toksiin A - enterotoksiin
Toksiin B - tsütotoksiin
Binaarne toksiin
Mitte-toksigeensed tüved

27. Clostridium Difficile
Kõige sagedasem kõhulahtisuse põhjustaja hospitaliseeritud patsientide seas.
Sümptomid võivad avalduda 1 päev – 6 nädalat pärast AB alustamist (enamasti 3-9 päeva).

28. Clostridium Difficile
Asümptomaatiline kandlus
≤ 1 a lapsed kuni 50%
Terved täiskasvanud 3-5%
Hospitaliseeritud antibiootikumravi saanud täiskasvanud 15-25%

29. Clostridium Difficile
Sümptomid
Diarröa
Pseudomembranoosne koliit
Komplikatsioonid
Toksiline megakoolon (suremus 65%)
Perforatsioon
Valgukaotus enteropaatia
Relaps 20%

30. Riskigrupid AB ravi saavad patsiendid Abdominaalkirurgia pts (sh CS)
Pikaajaline haiglasolek
Raske haigus (vähk)
Immuunsupressioon
Kõrge vanus

31. Ravi 20%-l infektsioon laheneb pärast AB-ravi lõpetamist 2-3 päevaga
C. Difficile antibiootikumravi:
Metronidasool
Vankomütsiin
Fidaxomicin

32. C.difficile Levimas C. Difficile serotüüp BI/NAP1/027
Toksiin A, B ja binaarne toksiin
Resistentne fluorokinoloonidele
Põhjustab raskemat infektsiooni ja kõrgemat suremust
80% haiglatekkene, kuid haigestumise tõus “madala riskiga” populatsioonis

33. Enterobacteriaceae Enterotoksigeenne E coli (ETEC)
Enterohemorraagiline E coli (EHEC)
Enteropatogeenne E coli (EPEC)
Enteroinvasiivne E coli (EIEC)
Enteroagregatiivne E coli (EAEC)

34. Enterohemorraagiline E. coli
Reservuaar: kariloomad, inimesed
Levib saastunud väheküpsetatud liha, pastöriseerimata piima, puuviljade, juurviljade, vee sh ujumiveega ning otsesel kontaktil nakatunud inimesega.

35. EHEC Produtseerib tsütotoksilist Shiga-like toksiini
Iseloomulik puhanguline levik (serotüüp O157:H7)
Põhjustab hemorraagilist koliiti
10%-l komplitseerub hemolüütilis-ureemilis-sündroomiga – letaalsus 3-5%

36. E. Coli O104:H4 puhang 2011 a. 15 riiki 3222 juhtu
810 HUS (25% nakatunutest)
36†
HUS - peamiselt täiskasvanud (89%) naistel (68%) (keskmine vanus 43 a)
Keskmine inkubatsiooniaeg 8 päeva
HUS kujunemine keskmiselt 5 päeva jooksul diarröa tekkest

37. E. Coli O104:H4 Inkubatsiooniaeg pikem kui E. Coli O157:H7`l
EHEC ja EAEC virulentsuse kombinatsioon
Inkubatsiooniaeg pikem kui E. Coli O157:H7`l
HUS 25%-l patsientidest
HUS peamiselt täiskasvanud naistel
ESBL (extended spectrum β-lactamase)

39. Sooleinfektsiooniga patsiendi käsitlus Step 1

40. Step 2

41. Step 3

42. Step 4