1. 2. tund Tunnikontroll – presentatsioon A

2. 1. Menstruatsiooni ajal ei ole võimalik rasedaks jääda
VÄÄR
Menstruatsiooni ajal on rasestumine ebatõenäoline, kuid …
seemnerakud on võimelised naise organismis ellu jääma 4 kuni 7 päeva, mis suurendab rasestumise võimalust
mõnel naisel on lühike menstruatsioonitsükkel või esineb tsüklihäireid (neid võib põhjustada nt stress), mistõttu pole võimalik järgmise ovulatsiooni aega välja arvutada

3. 2. Esimese vahekorra ajal ei ole võimalik rasedaks jääda
VÄÄR
Rasestumine on võimalik siis, kui sperma puutub kokku tupega. Seejuures pole oluline, kas tegemist on esimese vahekorraga või mitte.
100st seksuaalselt aktiivsest naisest, kes ei kasuta ühtegi rasestumisvastast meetodit, rasestub ühe aasta jooksul üle 85.1
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.
Viide:
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.

4. 3. Kui mees tõmbab enne seemnepurset suguti tupest välja, siis ei ole võimalik rasedaks jääda
VÄÄR
Tihti see meetod ei toimi, sest mõni tilk spermat võib sugutist eralduda juba enne seemnepurset. Aasta jooksul rasestub keskmiselt 27% naistest, kes kasutavad katkestatud suguühte meetodit.1
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.
Viide:
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.

5. 4. Kui olla vahekorras vaid korra või kaks, on rasestumise tõenäosus üks miljonist
VÄÄR
100st seksuaalselt aktiivsest naisest, kes ei kasuta ühtegi rasestumisvastast vahendit, rasestub aasta jooksul 85.1
Rasestumise võimalus on olemas iga kord, kui sperma puutub kokku tupega.
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.
Viide:
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.

6. 5. Ma olen kaitstud isegi siis, kui kondoom vahekorra ajal puruneb, sest kondoomid sisaldavad ainet, mis hävitab seemnerakke
VÄÄR
Vähesed kondoomid on töödeldud spermitsiidiga (kemikaal, mis tapab seemnerakke). Uuringute kohaselt ei ole neil rasestumise ennetamise seisukohast mingeid lisaeeliseid.2
Kui kondoom puruneb, siis ei ole sa planeerimata raseduse ega sugulisel teel levivate haiguste eest kaitstud. Asenda purunenud kondoom uuega ja pöördu mõne tunni jooksul arsti poole või apteeki, et saada hädaabipille rasestumise ennetamiseks.
Viide:
2. Condoms: Extra protection. ConsumerReports.org (veebruar 2005). Vaadatud:

7. 6. Kui ma kasutan korraga kahte kondoomi, siis olen planeerimata raseduse ja suguhaiguste eest kahekordselt kaitstud
VÄÄR
Kahe kondoomi kasutamine ei toimi. Üks kondoom võib hõõrduda teise vastu ja maha libiseda või katki minna. Korraga kahe kondoomi kasutamine ei anna kahekordset kaitset vaid kahekordistab võimaluse, et miski läheb valesti.
Kondoomidega koos ei tohiks kasutada õli sisaldavaid libesteid. Need muudavad lateksi hapraks ja kondoom võib puruneda.

8. 7. Alla 25-aastaselt on suguhaigusesse nakatumine ebatõenäoline
VÄÄR!
Enamikus riikides on suguhaigustesse nakatunute arv püsinud kõrgel tasemel 1990ndatest saadik.3
Kõige enam suguhaigustesse nakatunuid usutakse olevat alla 25-aastaste noorte hulgas.4
1. Panchaud C, Singh S, Feivelson D, Darroch JE. Sexually transmitted diseases among adolescents in developed countries. Int Fam Plan Perspect 2000; 32: 24-32.
2. ‘Weinstock H, Berman S, Cates W  Jr. Sexually transmitted infections among American youth: incidence and prevalence estimates. Perspect Sex Reprod Health 2004; 36: 6-10.
3, Dehne KL, Riedner G. Sexually transmitted infections among adolescents: the need for adequate health services. Geneva: World Health Organization, 2005
Viited:
3. WHO. Global prevalence and incidence of selected curable sexually transmitted infections: overview and estimates. Geneva: World Health Organization, 2001.
4. Dehne KL, Reidner G. Sexually transmitted infections among adolescents: the need for adequate health services. Geneva: World Health Organisation, 2005

9. 8. Selleks, et nakatuda sugulisel teel levivasse haigusesse, ei pea sul olema palju seksuaalpartnereid
Tõene
Kui sul on mitu seksuaalpartnerit, on sul suurem nakatumise oht, kuid nakatumise ohus on kõik, kes astuvad kaitsmata vahekorda.
Kui sa pole kindel, kas sinul või sinu partneril on mõni sugulisel teel leviv haigus (STLH), siis peate minema arsti juurde kontrolli.
Igal aastal diagnoositakse maailmas hinnanguliselt 340 miljonit uut ravitava STLH juhtu (süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomonoos)3
Aastas esineb miljoneid ravimatute sugulisel teel levivate viirusinfektsioonide juhte, sealhulgas hinnanguliselt 5 miljonit HIV juhtu5
Pea meeles, et mõned STLH ei põhjusta küll mingeid vaevusi, kuid võivad sellest hoolimata kahjustada reproduktiivsüsteemi. See võib tähendada, et sul pole hilisemas elus võimalik lapsi saada. Rasketel juhtudel võib mõni STLH olla eluohtlik.
1. WHO. Global prevalence and incidence of selected curable sexually transmitted infections: overview and estimates. Geneva: World Health Organization, 2001.
Viited:
3. WHO. Global prevalence and incidence of selected curable sexually transmitted infections: overview and estimates. Geneva: World Health Organization, 2001
5. UNAIDS. AIDS epidemic update

10. 9. Kui kasutada rasestumisvastaseid pille, ei pruugi hiljem olla võimalik lapsi saada
Väär
Pillid on pöörduv rasestumisvastane meetod. Pärast pillide kasutamise lõpetamist taastub viljakus kiiresti.
Saadaval on hulk erinevaid pille ja muud tüüpi hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Pillid jäljendavad kehas looduslikult esinevate hormoonide toimet.
Mõned pillid sisaldavad östrogeeni ja kollaskehahormooni ja takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast. Samuti muutub nende toimel emakakaela lima paksemaks, nii et emakakael on seemnerakkudele raskesti läbitav.
Teised pillid sisaldavad ainult kollaskehahormooni. Need paksendavad emakakaela lima ja muudavad emaka limaskesta õhemaks. Mõned neist hoiavad ära ka ovulatsiooni.

11. 10. Millised rasestumisvastased meetodid on kõige tõhusamad?
Naiste %, kes rasestuvad meetodi kasutamise esimesel aastal
Tüüpiline kasutamine6
Täiuslik kasutamine6
Ei kasuta ühtegi meetodit 85
Katkestatud suguühe 27 4
Füsioloogilised meetodid 25
--standardpäevade meetod 5
--kahe päeva meetod
--ovulatsioonimeetod 3
Pessaar 16 6
Emakakaela kate7 28 18
Kondoom
--naiste 21
--meeste 15 2
Kombineeritud pillid ja minipillid 8
0,3
Rasestumisvastane plaaster
Tuperõngas
Hormonaalne süstitav vahend
Emakasisesed meetodid
--vaskspiraal
0,8
0,6
--hormoonspiraal
0,2
Implantaat
0,05
Naiste steriliseerimine
0,5
Meeste steriliseerimine
0,15
0,1
Viited:
6. Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007 and Hatcher RA,
7. Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Seventeenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 1998
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.

12. Kombineeritud pillid ja minipillid
Meetod
Usaldusväärsus
Ei kasuta ühtegi meetodit
Ei ole usaldusväärne
Katkestatud suguühe
Füsioloogilised meetodid
--standardpäevade meetod
Madala usaldusväärsusega
--kahe päeva meetod
--ovulatsioonmeetod
Pessaar
Emakakaela kate
Kondoom
--naiste
Mõõduka usaldusväärsusega
--meeste
Kombineeritud pillid ja minipillid
Väga kõrge usaldusväärsusega
Rasestumisvastane plaaster
Tuperõngas
Hormonaalne süstitav vahend
Emakasisesed meetodid
--vaskspiraal
--hormoonspiraal
Implantaat
Naiste steriliseerimine
Meeste steriliseerimine
Trussell J. Contraceptive efficacy. In: Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology: Nineteenth Revised Edition. New York, NY: Ardent Media, 2007.

13. 11. Kust rasestumisvastaseid vahendeid saada ja kui vana peab selleks olema?
Sisesta kohalikud andmed:
kust erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid saada, nt tervishoiutöötajatelt, pereplaneerimiskliinikutest, erikliinikutest, apteegist;
kas rasestumisvastaste vahendite eest on vaja midagi maksta;
mis vanuses on seaduslikult lubatud vahekorda astuda;
kui vanalt on võimalik rasestumisvastaseid vahendeid soetada, koos ja ilma vanema nõusolekuta.

14. 12. Kuidas sa teada saad, kas sul on mõni suguhaigus?
Sugulisel teel levivate haiguste tavapärased tunnused on:8
ebatavaline voolus tupest või sugutist
valu või põletustunne urineerimise ajal
suguelundite sügelus, lööbed või villid suguelunditel
valu või veritsus vahekorra ajal või pärast vahekorda
Sugulisel teel levivate haiguste sümptomid võivad olla erinevad ja mitmed haigused kulgevad ilma sümptomiteta (nt mõnel juhul klamüüdia ja gonorröa)
Patsient võib korraga põdeda mitut suguhaigust
STLH olemasolu saab kinnitada AINULT testimisega
1. Family Planning Association. Contraception and sexual health guide. Accessed on 1 April 2005 at:
Viide: 8.