1. MUUTUNUD VAADE JUHTIMISELE JA JUHENDAMISELE
Anu Virovere, MSc

2. Sissejuhatuseks Kus iganes te olete – alustage sealt!
Otsime vastuseid järgnevatele küsimustele:
Kuidas käia arenguga kaasas?
Kuidas on muutunud organisatsioonid ja ühiskond?
Mis määrab edu?
Anu Virovere 2009

3. Eestvedaja ülesanne on olla abiks intelligentsuse, otsustusvõime ja isiksuse kujundamisel. See võib eeldada olulist lahknemist sellest, kuidas asju traditsiooniliselt on nähtud ja tehtud.
Juhtide jaoks on olulised järgmised
küsimused:
Kuidas näha teise inimese arenemisvõimalusi?
Kuidas olla tegevusele innustaja ja ärataja?
Kuidas märgata olulist?
Anu Virovere 2009

4. Kust alustada? Soovitav on vaadelda 3 tasandit:
Väärtused – millele toetume?
Visioon – kuhu tahame jõuda?
Missioon – mida tahame anda?
Nende 3 tasandi ühendavaks südameks on juhi ja järgija ja mentori ja mentee koostöö. Siit tulenevad tegutsemise põhimõtted.
Anu Virovere 2009

5. Mentorluse põhimõisted:
Mentor – arengu suunaja, nõuandja, usaldusalune
Mentori roll eeldab erapooletut vaatenurka ja see seab mentori valikule suured nõuded
Mentii on mentorsuhte teine osapool, kellele see suhe annab võimaluse areneda kiiremini ja vajalikus suunas
Anu Virovere 2009

6. Mentori kompetentsid (Clutterbuck, 2001)
Eneseteadlikkus
Teiste käitumise mõistmine
Praktilised ärilised teadmised ja kogemused
Huumorimeel
kommunikatsioonioskused
Anu Virovere 2009

7. Elu kolmandal aastatuhandel (Patrick Dixon)
See aastatuhat annab meile
teaduse ja tehnoloogia,
milleni ei küüni meie julgeimadki fantaasialennud,
ning suurima väärtushinnangute muutumise kui viimase viiekümne aasta jooksul

8. Muutunud maailm
INDUSTRIAAL ÜHISKOND JÕUKUS PALJU ASJU

9. MUUTUNUD MAAILM
TEADMUSMAJANDUS
ENESETEOSTUS
ELAMUS

10. Majanduskasv kui väärtus seatakse küsimärgi alla.
Millenniumijärgse majanduse mõistmise võti peitub ühes sõnas – jätkusuutlikkus.
Majanduskasv kui väärtus seatakse küsimärgi alla.

11. Muutunud maailm (Peter Drucker)
Maailm on muutunud. 21. sajand erineb oluliselt eelmistest sajanditest. Kõik organisatsioonid ja inimesed, kes töötavad 21. sajandil peavad
muutma oma suhtumisi ja tegevusi. Muutust põjustavad järgmised 5 tõsiasja.

12. Need 5 tõsiasja on: 1. Kahanev sündimus arenenud maailmas.
2. Nihked sissetulekute tarbimiseks mõeldud osa jaotuses.
3. Tulemuste defineerimine.
4. Globaalne konkurentsivõime.
5. Suurenev vastuolu majandusliku globaliseerumise ja poliitilise killustumise vahel.

13. Väljakutsed organisatsioonidele
Kiiresti muutuvas maailmas on edukate organisatsioonide iseloomustamiseks kasutatud sõna „agility“
„Agility“ võiks tähendada võimet muuta oma positsiooni, kasutades samaaegselt tasakaalu, koordinatsiooni, kiirust, reflekse, tugevust ja vastupidavust. Vastena on pakutud ka sõna „väledus,“
V. Rääk, Director, 2008 (5)

14. Väljakutsed inimesele
Sõna “AGILITY” võtab kokku kõik väljakutsed, mida 21 sajand esitab inimesele.
Olla tasakaalus-pürgida lähemate ja kaugemate eesmärkide poole.
Tegutseda järjepidevalt
Teha otsuseid kiiremini
Olla intuitiivne, usaldada oma intuitsiooni ehk tegutseda reflektoorselt
Olla väle

15. Muutused organisatsioonides
Neli nurgakivi on alati aluseks organisatsioonilisele transformatsioonile
Eneseteadlikkus
Suhtetunnetus
Edukusnõuded
muutumismehhanismid

16. Leif Edvinsson’i arvates väljendub meeskonnatöö valemina:
1+1=11
Meeskond teeb ära midagi niisugust, milleks inimesed üksinda ei oleks võimelised, kuna kasutatakse ära iga meeskonnaliikme erilised anded ja loovus.
Anu Virovere 2009

17. MUUTUNUD NÄGEMUS ORGANISATSIOONIST
Organisatsioonidest räägitakse kui õppivatest, intelligentsetest ja meeskondlikest.
See tähendab, et organisatsiooni tähendus on muutunud, endine “MIS” on asendanud mõistega “KES”.
Anu Virovere 2009

18. Vaimset tööd ei saa mõõta. Vaimne töö peab olema vabatahtlik.
Vaimse töö paradoks
Vaimset tööd ei saa mõõta.
Vaimne töö peab olema vabatahtlik.

19. Vaimsuse äratamine Kas me saame muuta töö enda jaoks tähendusrikkamaks
Kas oleme märganud oma kaastöötajate vaimsust
Kas me suudame vaimsust töökohal rakendama
Kuidas me käsitleme igapäevast rutiini

20. Liidril on vabatahtlikud järgijad (follower)
Juht ja liider
Juhil on alluvad
Liidril on vabatahtlikud järgijad (follower)

21. 7 sammu: Liidriks kujunemine Baaskompetentsid ja põhiväärtused
Visiooni loomine, sõnastamine, jagamine, kaardistamine
Vaimustuse tekitamine
Kaosest korra loomine
Vastastikuse usalduseni jõudmine
Visiooni realiseerumine koostöös

22. LIIDER Mis on liider, kes on liider? Liider – suurema mõju allikas.
Liider pole amet, see on teiste suhtumine inimesse, ehk kõrgem positsioon.
Liider – privileeg, kohustus, vastutus?

23. A.Havard:
Liider – see on iseloom. Iseloom on see, mille kaudu saab teistele juhiks olla (Peter Drucker) Olla juht – see on metafoor keskendumise, kooskõla ja tasakaalu kohta inimese elus (Warren Bennis)

24. Leadership ja management
Inglise keeles on kaks sõna - “management” ja “leadership”- mõlemaid võiks eesti keelde tõlkida sõnaga juhtimine, kuid neil on erinev tähendus.
W.Bennise sõnul tähendab “management” – juhtimine – asjade “õigesti” tegemist.
“Leadership” on leidnud eestikeelse vaste – eestvedamine – mis tähendab “õigete” asjade tegemist.

25. Leadership/management maatriks
VISIONÄÄRID
TÄHED
LEADER-SHIP
SIHITUD TRIIVIJAD
USINAD MESILASED
MANAGEMENT

26. Süsteemne mõtlemine
21.sajandi juhi kõige olulisem ülesanne – hoida kõik tegevused fookuses.
Lamendunud struktuur viib otsustamise järjest madalamale.
Juhi peamiseks ülesandeks on üksiktegevuste koondamine tervikuks.
Oluliseks muutub sisekliendi mõiste.

27. Juhi-liidri kompetentsid
SOTSIAALNE
KOMPETENTS
ERIALANE
KOMPETENTS
LIIDRI-KOMPETENTS
TÕHUSUSE
KOMPETENTS
VAIMNE JA
FÜÜSILINE
HEAOLU
ENESEKINDLUS
INTELLIGENT LEADERSHIP AND LEADERSHIP COMPETENCIES. Developing a leadership framework for intelligent organizations. Pentti Sydänmaanlakka
ISIKSUSE-
OMADUSED
VÄÄRTUSED JA
PÕHIMÕTTED
ENERGIA JA
ANDED
ISIKLIK VISIOON
JA EESMÄRGID

28. Analüütiline mõtlemine Otsustamisvõime Jõulisus Aja juhtimine
SOTSIAALNE KOMPETENTS
Kehtestamine
Empaatia
Sidemete loomine
Suhtlemine
Soov anda
Avatus
VAIMNE JA FÜÜSILINE
HEAOLU
Füüsiline heaolu
Psüühiline heaolu
Sotsiaalne heaolu
Vaimne heaolu
Stressi juhtimine
Tagasihoidlikkus
LIIDRIKOMPETENTS
Visionäärlus
Saavutusvajadus
Võimustamine
Meeskonna juhtimine
Õpetamine
Muutuste juhtimine
TÕHUSUSE KOMPETENTS
Maailma tajumise viis
Analüütiline mõtlemine
Otsustamisvõime
Jõulisus
Aja juhtimine
Uuendusmeelsus

29. JUHI EETIKA ÕILSUS & ALANDLIKKUS ENESETALITSEMINE ÕIGLUSTUNNE VAPRUS
MÕISTLIKKUS
ÕILSUS
&
ALANDLIKKUS

30. Head suhtlejat iseloomustab:
Tagasihoidlikkus – ükski võit pole ainult sinu teene
Inimlikkus – ilmutab end selles, kuidas sa kohtled inimesi, kellest sul ei ole kasu
Huumor – ole valmis naerma iseenda nõrkade külgede üle
Usaldus – suhtlemine saab alguse usaldusest ja usust, et me ei kasutata üksteist ära
Anu Virovere 2009

31. VÄÄRTUSED
Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides.
(Hofstede 1980)

32. Väärtuste funktsioonid
Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid:
annavad käitumisideaalid
on standardiks
on motivatsiooni allikaks
aitavad säilitada enesehinnangut
on aluseks otsustamisel

33. NÕUDED UUE SAJANDI INIMESELE
OSKUS KAASATA INIMESI:
haarata teisi kaasa ja motiveerida, oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskused, teadmised psühholoogiast
PAINDLIKKUS:
oskus juhtida muutusi, tolerants ebamäärasuse ja ebakindluse suhtes, oskus juhtida mitmekesisust, võime õppida
INTUITSIOON:
“kõhutunne” teha õigeid asju, loovus, oskus innovatsiooniks
LAI SILMARING JA VISIOON:
oskus olukorda üldistada, sügav arusaam sotsioloogilistest, filosoofilistest ja eetilistest aspektidest
RAHVUSVAHELISUS:
geograafiline mobiilsus, globaalne mõtlemine, rahvusvaheline kogemus, kompetents vähemalt kolmes keeles

34. Intuitsioon
Intuitsioon on kiire ja pingutust mitte nõudev taipamine, mis on näiliselt sõltumatu eelnevast kogemusest või empiirilistest teadmistest.
Teadusmaailm seob sellised kiirotsustused (intuitiivsed otsused) kohanduva alateadvusega.
Seda kohanduvat alateadvust võib vaadelda kui hiigelsuurt arvutit, mis suudab kiiresti suure andmehulga läbi töödelda.

35. Väljakutsed inimesele (peter drucker)
Uus maailm esitab igale inimesele uusi väljakutseid –
Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega
Olla paindlik
Tulla toime vastuoludega
Omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas

36. Intelligentsuse liigid
H.Gardner tõi esile 9 erinevat intelligentsust:
ruumiline, kehalis-kinesteetiline, muusikaline, keeleline, loogilis-matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne intelligentsus, naturalistlik intelligentsus, eksistentsiaalne intelligentsus
IQ testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligentsusel
Lisaks eelpooltoodutele toob Goleman juurde EQ – emotsionaalse intelligentsuse
Sternberg praktilise intelligentsuse
Zohar jt lisasid SQ – sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse
Lk 22

37. Milles seisneb EQ teooria eripära?
Selleks, et mõista emotsionaalse intelligentsuse olemust, tuleb aru saada sellest, kuidas toimub inimese käitumise regulatsioon.
20. sajand pidas inimest ratsionaalseks.
Emotsionaalse intelligentsuse teooria aga väidab, et käitumise käivitaja on tunne.

38. Emotsionaalne intelligentsus
Emotsionaalne andekus on võime ära tunda, milline tunne meis tekib ja oskus oma tundeid reguleerida.
Oma emotsioonide tundmine
Oma emotsioonide juhtimine
Teiste inimeste emotsioonide ära tundmine ja nendega hakkama saamine

39. Emotsionaalse andekuse 5 osa
Eneseteadlikkus
Enese regulatsioon enesejuhtimine
Motivatsioon
Empaatiavõime suhte juhtimine
Sotsiaalsed oskused

40. SQ olemus
SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen ehk eneseteadlikkusega.
SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline.
SQ sunnib meid esitama küsimust Miks?
SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate eluprobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke.

41. SQ kompetentsid Olla eetiline (omada kindlaid väärtusi ja põhimõtteid)
Tajuda tervikut
Tulla toime keerukate olukordadega
Seada eesmärke
Seada sündmused laiemasse konteksti
Olla loov

42. Inimese erinevad intelligentsusedSQ EQ IQ SQ

43. Olulised küsimused on:
Kuidas kavatsete edasi jõuda maailmas, mis on kiire, linnastunud, hõimustunud, universaalne ja radikaalne?
Mille poolest peaks teie tulevik erinema minevikust?
Kui palju aega olete pühendanud selgusele jõudmisele?
Mis hoiab teie elu koos?
Kas te töötate organisatsiooni heaks, mis jagab teie väärtushinnanguid?
Mis jääb teie isiklikus elus samaks selles pidevalt muutuvas maailmas?
Mis jääb teile alles, kui teie töö ja raha on läinud?

44. Põhiküsimuseks on Kas kool valmistab meid ette nendeks väljakutseteks
Missugune peaks olema haridus, et me suudaksime leida vastuseid eelnevatele küsimustele
Milline kool valmistab meid tegelikult ette eluks

45. Tulevikukool Tulevikukool tähendab innovatiivset lähenemist koolile.
Võtmeküsimus on – mida muuta põhimõtteliselt ja mida jätta endiseks, et tulemuseks oleks uus kvaliteet.
Kuidas luua eeldus elukestvaks õppeks ja kui palju on selleks vaja eelteadmisi
Mida peaks tegema kool, et inimesed oleks valmis arenguks ja õnneks

46. Loovkliima Positiivne lähenemine loovideedele Võimalus eksida
Võimalus katsetada

47. Otsime vastust küsimustele...
Mida teha väärtusmaailma ühtlustamiseks?
Milliste põhimõtete järgi elavad tänapäeva lapsed ja nende vanemad?
Milliseid väärtusi järgivad õppeasutused ja nende juhid?
Kas kõik need väärtused sobivad kokku?

48. Väljakutsed haridusele ja koolile
M-Tegur, Milleniumi laps.
Vaid väike arv inimesi on praeguseks hetkeks teadlikuks saanud millenniumi mõjust. Meie lapsed kuuluvad M-generatsiooni. Nad elavad kogu oma täiskasvanuelu kolmandal aastatuhandel.
M-tegur ei avaldu kohe, kuid selle mõju on totaalne, kaugeleulatuv ja väga kauakestev. Olge valmis nägema, kuidas M-tegur mõjutab järgneva 150 aasta jooksul elu kõiki aspekte maakeral.

49. Loovuse arendamine
Probleemide ümberdefineerimine – vaata asjale teisiti
Ideede analüüs
Müü oma ideid
Teadmised – ilma teadmisteta pole võimalik luua uut
Takistuste ületamine
Mõistlik risk
Soov kasvada
Usk endasse
Ebaselguse talumine
Leia see, mida armastad
Loovus nõuab aega
Vigadest õpitakse

50. lõpetuseks
Elu algab seal, kus lõpeb Sinu mugavustsoon. Teisel pool mugavust on Su väljakutse, Sinu suurim võimalus!