1. Hea raamatupidamistava uuel millenniumil

2. Ajalugu 1494  kahekordne kirjendamine
 kontoplaan - puhaskasum/-kahjum
 börsi krahh - konservatiivsus!
 kirjendamine kontra kajastamine
 arvestuspõhimõtted USA-s
 rahavood kontra kasum
 poliitilised platvormid - IASC (‘73) ja EÜ(‘78) ja juhtimisvastutus ,,corporate governance”
 ,,väärtuse loomine” ja rahavood
 rahvusvaheline harmoniseerimine!
 rahvusvaheline harmoniseerimine? - kompromiss?
 tulevaste perioodide rahavoogude nüüdisväärtus
 järelevalve!!!

3. IASC IASC - anglo-saksi orientatsioon - toimkonnad
maksustamine / raamatupidamisarvestus lahus
kontseptuaalne taust  mõisted ja põhimõtted
hea raamatupidamistava  GAAP
reaalne majanduslik sisu  sisu ülim vormist
haare  börsiettevõtjad ja …kõik?
ei kehti arenenud riikides - arenenud riikide toimkonnad suunavad
,,true and fair view”  õige ja õiglane, kui järgitakse !
IAS 2000 – IAS 1-40 (3,4,5,6,9,13 superseded)
Standing Interpretations Committee (SIC)
tulevikustruktuur - toimkonnad  IASC
diplomaatilised kompromissid? ,,enforcement”?

4. Euroopa Direktiivid
direktiivid - kontinentaaleuroopa mudel - seadused + määrused
1978 – 4th Company Directive
soolo aruanded … piiratud vastutusega
kompromissid – alternatiivsed käsitlused
ei eelda raamatupidamise / maksustamine lahusust
kehtestatud skeemid - 2 B and 4 KA RS § 20
“true and fair” - võib sätteid eirata?
th Company Directive
erandid - kes ei pea esitama
EC Commission’s Working Group 1997 ja 2000 a. otsus
IAS - börsiettevõtete konsolideeritud aruannetes 2005.a.
kui ei ole vastuolus direktiividega?

5. G4+1
global players - G4+1 - FASB (US), ASB (UK), CICA (Kanada), AASB (Austraalia), FRSB (Uus Meremaa) + IASC (vaatleja)
standardid või seadus + standardid
standardid  kohustuslikud
kontseptuaalne taust - mõisted ja põhimõtted!
ASB, AASB ja FRSB konstruktsioon nagu Eestis - spetsialistid
,,The X Accounting Standards Board is committed to harmonising its standards with international standards, except regarding standards that are inconsistent with its or IASC’s Conceptual Framework or other issued standards”.
IASC  konvergents ,,convergence”
IASC süda ja hing!

6. Eesti IASC + anglo-saksi orientatsioon  raamseadus + standardid
maksustamine / raamatupidamisarvestus lahus alates 1994
toimkonna konstruktsioon nagu AASB ja FRSB
kontseptuaalne taust § 3 mõisted ja § 5 põhimõtted + ERS 2
vara - tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel- neto rahavood on positiivsed
kohustus …eraldis - võlgnevus - tõenäoliselt nõuab varast loobumist
tulu - vara suureneb või kohustus väheneb
kulu - vara väheneb või kohustus suureneb
 “automatic convergence” s.o. automaatne kooskõla v.a.
vastuolu meie/IASC kontseptuaalse taustaga
haare  kõik raamatupidamiskohustuslased § 2
õige ja õiglane  kui järgitakse hea raamatupidamistava

7. G4+1 ja Eesti ”McGregor report” 1996 ja 2000 - ERS 10
mitteannulleeritavad rendilepingud - kohustused!
 vara ja kohustused  arvele rendimaksete nüüdisväärtuses
müük-tagasirent - vara jääb arvele
 müügihind võetakse arvele kohustusena
äriühendlus - poolingmeetod on välistatud v.a. kontsernisisesed ümberkujundamised (IAS ei käsitle)- ERS 5
äriühendlus - vahetatakse aktsiaid
turuhinnas  nõudlus ja pakkumine!
enne ja peale ühinemise väljakuulutamist
kui ei ole turuhinda  vastuvõetud aktsiate bilansilises maksumuses  ühendatava OK/väljalastud aktsiad  …pooling?

8. G4+1 ja Eesti kontsernisisene ümberkujundamine
ema + tütar  tütre vara ja kohustused  kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringusummas
tütar+tütar (kui ema % sama)  liidetakse kokku
elimineeritakse - omavahelised nõuded/kohustused, tulud/kulud, kasumid/kahjumid
“financial performance” või “comprehensive income”
finantssaavutuste aruanne/kõikehaarav kasum
kasumiaruanne
finantsinstrumentide kajastamine  rahavoogude nüüdisväärtus

9. ERS 5 Äriühendlus
äriühendluse soetamispäev = ÄS § 392 ühinemise bilansi päev
äriühendlus - ei asendata ristomandit - ÄS § 403
ühendatava aktsiad, mis kuuluvad ühendajale
ühendatavate oma aktsiad
koostatakse ostuanalüüs
kui soetusmaksumus > soetatud netovara bilansiline maksumus
soetatud ühingu vara - ERS 5 ja IAS 22 (1998)
eksisteerisid (valduses) soetamispäeva seisuga
tõenäoliselt osalevad tulu tekkimisel
maksumust saab usaldusväärselt määratleda
immateriaalseid, mida varem ei kajastatud ?
aktiivne turg, identifitseeritav ja ei tekitada ega  negatiivset firmaväärtust

10. ERS 5 Äriühendlus soetatud kohustused - ERS 5 ja IAS 22
eksisteerisid soetamispäeva seisuga
nõuavad varast loobumist
restruktureerimisväljaminekud - kui kohustused?
eeldatavaid kahjumeid ja järgmistele perioodidele planeeritud reorganiseerimisega seonduvad
positiivne firmaväärtus
kas vara ja kohustusi hinnati reaalväärtuses - õigesti?
kas vahetussuhe määrati õigesti?
kas emiteeritud aktsiate turuväärtus on õige - aktiivne turg?
kui need eeldused, mille kohaselt soetusmaksumus määrati ei ole täitunud  joobes vara?  firmaväärtus kuludesse
ei korrigeerita, kui olukord muutub

11. Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - vara
vara - tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel (RS + ERS 2)
aruandeperioodil/varasemal perioodil toimunud tehingutest  tulevastel perioodidel tekkivad või tingimuslikud nõuded
asutamisväljaminekud (ERS 6)
reklaamiväljaminekud
töötajate väljaõpe
arenguväljaminekud
toote või teenuse arendamiseks või tegevuse käivitamiseks
ettevõttesiseselt arendatud kaubamärk
kui ei ole identifitseeritav (eristatavad rahavood) ega realiseeritav
kui raamatupidamiskohustuslane ei kontrolli
õigus kasule ja ei saa takistada teiste juurdepääsu
tarkvara?

12. Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - vara
,,impairment of assets” - joobes varad?
kuna on vaja materiaalset ja immateriaalset vara alla hinnata?
USAs, Kanadas ja Eestis ei hinnata põhivara ülesse
kõrgem  neto realiseerimismaksumus või väärtus tegevusele
väärtus tegevusele = äritegevuse rahavoogude nüüdisväärtus
milline diskonteerimise määr?
rahavoogusid genereeriv üksus - mitte üksikult
indikatsioonid
< äritegevuse rahavoogude nüüdisväärtus
< kasum
> intressimäärad
aktsiate turuväärtus < netovara maksumus
 eeskätt hinnatakse postiivne firmaväärtus alla

13. Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - vara
Aasta Kasv Rahavood Nüüdisväärtus 15% Diskonteeritud
20X ,
20X ,
20X ,
20X ,
20X ,
20X10 3% ,
20X ,
20X12 -6% ,
20X ,
Kokku
Netovara väärtus 2200
Allahindlus = 898

14. Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - käibevara
väärtpaberid - turuhinnas kui noteeritud IOSCO
diskonteeritud rahavood, kui ei ole noteeritud
nõuded - tõenäoliselt laekuvad summad
varud - FIFO või kaalutud keskmine
madalam? soetus- või neto realiseerimismaksumus?
Börsiettevõtte BB auditeeritud aruanne
Lisa 6 Varud
1998.a. jooksul võeti kasutusele ja kanti kuludesse väheväärtuslikke varaobjekte krooni ulatuses.
1998.a. hinnati alla ja kanti maha varusid kokku summas krooni, sellest materjali ja valmistoodangut kr.

15. Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - põhivara
olulisuse piir ?
kogum - kui integreeritud süsteem
amortiseeritakse lähtudes kasulikust tööeast
majanduslikult otstarbekas kasutada - sisekorra eeskirjades
lineaarne, progressiivne, degressiivne
hoonestusõigus makstakse ette
allahindluse vajadus
kõrgem - neto realiseerimismakumus (turuhind) või väärtus tegevusele (diskonteeritud rahavood)
allahindlus seiskumisel ja lõpetamisel
amortiseeritakse edasi
kui otsustatakse lõpetada/müüa  neto realiseerimismaksumus

16. Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - eraldis
kohustus - võlg, tuleneb mineviku toimingust, seaduslik või lepingiline alus, nõuab varast loobumist (RS + ERS 2)
materiaalselt fikseeritav ja teadaolev
väljateenitud puhkusetasu kohustus (bruto + sotsmaks)
maksuviivised
boonused - kui kohustus on tekkinud
dividend - kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisel
materiaalselt fikseeritav ja potentsiaalne - eraldis
kohustuse mõiste ja tulude ja kulude vastavuse printsiip
ühel kohustus - teisel ei ole nõuet
potentsiaalne tulumaksukohustus - pole enam
kindlustusandja tehnilised eraldised ja garantiikohustused

17. Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - eraldis
suure populatsiooniga - garantiikohustus - eeldatav maksumus
40% - 1, 30% - 2, 30% - 3  eeldatav = 1.9
üksik eraldis - kohtu kaasus - ootuspärasem maksumus
40% - 0, 60% - 1  ootuspärasem 1
üksik eraldis 40% - 1, 30% - 2, 30% - 3
ootuspärasem = .4 / eeldatav = 1.9  2 kuna 60%
keskkonna eraldised -
kui lepingu sõlmimisel - tekib kohustus lepingu lõppemisel teha A, B, C
Deebet: Vara A Kreedit: Eraldis A
tulude ja kulude vastavuse printsiip
vara amortiseeritakse - lepingu kehtivuse kestel
tegelike väljaminekute summas vähendatakse eraldist

18. Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - omakapital
omakapital - (RS + ERS 2 ja ERS 6) - majandusüksuse printsiip
oma aktsiad - miinusmärgiga
oma aktsiatest tekkinud kasum/kahjum (deebet/kreedit OK)
emiteerimise/oma aktsiate tagasiostmisega otseselt seotud väljaminekud (deebet OK)
dividendid - kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisel (deebet OK)
eelisaktsiad - OK või kohustus?
mitterahaline sissemakse - kas ,,asutamisel” või hiljem (PRO 2)
investeerija  soetatud aktsiad= üleantud vara maksumuses
soetusmaksumuse p - realiseerimisprotsess on lõpetamata!
investeeringuobjekt  mitterahaline sissemakse = investeerija maksumuses (RS §22) algbilanss = hea raamatupidamistava

19. Avalikkuse printsiip - ERS 2
RS § 5 avalikkuse printsiip - aruannetes peavas kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise vahemikul
mis võetakse/ ei võeta arvesse ERS 2 (IAS 10)?
raamatupidamise aastaaruande koostamispäev!
võetakse arvesse varade ja kohustuste hindamisel
selguvad koostamisperioodil/asjaolud eksisteerisid bilansipäeval
pankrot/moratoorium bilansipäeval, kuid meie ei teadnud
toimuvad koostamisperioodil ja kinnitavad bilansipäeval kehtinud olukorda
kohtuvaidlus algatati enne bilansipäeva
pankrot/moratoorium pärast bilansipäeva

20. Avalikkuse printsiip - ERS 2
RS § 5 avalikkuse printsiip - sündmused koostamisel
ei võeta arvesse varade ja kohustuste hindamisel
toimuvad koostamise perioodil/ei kinnita bilansipäeval kehtinud olukorda
kohtuvaidlus algatati pärast bilansipäeva
tütarettevõtte müük pärast bilansipäeva
vara hävis pärast bilansipäeva
otsustati töötajad vallandada pärast bilansipäeva
kasumi jaotamise otsus pärast bilansipäeva
…kui enne = teadaolev kohustus või eraldis?
tegevusaruandes või eraldi lisa - kuid aastaaruande lahutamata osa

21. Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/IAS
loetavus + arusaadavus + kogu informatsioon
infotarbija vajadused!
bilanss, kasumiaruanne, rahavood + lisad
viited lisadele + eelneva majandusaasta näitajad
rahavoogude aruanne
äritegevusest - otsene või kaudne
läbipaistev arvutus - eelarve/tegelikkuse jälgimine
ettevõtte väärtuse hindamine
investeerimistegevusest/finantseerimistegevusest
mitterahalisi tehinguid ei kaasata
kapitalirendi tingimustel renditud vara/kohustus
äriühingu soetamine aktsiate emissiooni teel
kohustuste konverteerimine omakapitaliks

22. Juhatuse deklaratsioon
Eraldiseisev aruanne või lisa 1
Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused
Äriühingu juhatus on äriseadustikust lähtuvalt koostanud raamatupidamise aastaaruande, mis õigesti ja õiglaselt kajastab äriühingu vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõudeid.
Vara ja kohustusi on hinnatud kaalutletud ja konservatiivsetel alustel. Raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab hinnangute andmist. Need hinnangud põhinevad aktuaalsel informatsioonil äriühingu seisundist ja tuleviku kavatsustest ja riskidest raamatupidamise aastaaruande koostamispäeva seisuga. Majandusaastal või varasematel perioodidel kajastatud majandustehingute lõplik tulemus võib erineda käesoleval perioodil antud hinnangust.
Juhatuse hinnangul on äriühing X jätkuvalt tegutsev majandusüksus.

23. Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/4
I. Juhatuse deklaratsioon
äriühing ei ole jätkuvalt tegutsev (going concern) ERS 4
majandusaastal - alustatakse likvideerimine/lõpetamine
 majandusaasta <> 18 kuud
 raamatupidamise aastaaruanne  alg + likvideerimis-bilanss (ÄS likvideerimise alustamise bilanss)+ lisad
 lõppbilanss = turuhindades, algbilanssi ei korrigeerita
koostamisperioodil - alustatakse likvideerimist/lõpetamist/ei ole muud võimalust
 majandusaasta = 12 kuud
 aastaaruanne  alg + lõppbilanss + lisad

24. Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/4
äriseadustiku § 176 § 301, ei ole rahuldatud
 majandusaasta = 12 kuud  koostatakse tavakorras
 § 176 ja § 301 alusel vastuvõetud otsuse sisu või juhatuse ettepanek - avalikustatakse tegevusaruandes

25. Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/IAS
II. Konventsioonid ja arvestusmeetodid § 18
§ 5 olulisuse ja avalikkuse printsiip ja § 18
arvestusmeetodite muutus/muutuse mõju (ERS 7)
tagasiulatuvalt kui oluline  edasiulatuvalt kui mitteoluline
kuid vara kajastatakse sama konventsiooni alusel!
Börsiettevõtte Y 1998.a. auditeeritud aruanne
Muudatused arvestusprintsiipides
muudeti põhivara arvestuses järgmist põhimõtet:
põhivaraks arvestatakse vara, mille soetusmaksumus on krooni
ja üle selle (kuni vastavalt krooni). Varem soetatud
põhivara soetusmaksumusega alla krooni jääb põhivara
koosseisu kuni amortiseerimiseni ja mahakandmiseni.

26. Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/IAS
III. Lisainformatsioon hindamisaluste kohta § 18
hindamisaluse muutmisel - vastukanne samal kirjel
Börsiettevõtte X auditeeritud 1998.a. aastaaruanne
Märkus X. Nõuded ostjate vastu
1998. aastal laekus eelnevatel aastatel ja aastal emaettevõtja
kuluks kantud nõudeid summas krooni. Laekumised on
kajastatud emaettevõtjas kasumiaruandes Muude äritulude all.
Börsiettevõtte X auditeeritud 1999.a. aastaaruanne
Lisa 19. Kuluks kantud nõuete kulu - tabel
Lisa 28. Kontserni põhilised riskid
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete katteks on moodustatud reserv.
Reservi moodustamisega tekkivad kulud on kajastatud kasumiaruande
real ,,Muud ärikulud” ja bilansis ,,Nõuded ostjate vastu” negatiivsena.

27. Tegevusaruanne RS Tegevusaruanne
kus registreeritud, juriidiline vorm, tegevusalad
emaettevõtja nimi ja lõpliku ,,ema” nimi
muutused kontserni koosseisus
töötajate arv (perioodi lõpus ja keskmine)
juhatuse, nõukogu, töötajate tasu
otsustavad faktorid, mis määratlevad tegevust
olulised sündmused majandusaastal
muutused keskkonnas + olulised sündmused pärast bilansipäeva
investeerimis-, finantseerimis- ja dividendipoliitika
tugevad küljed, mis ei kajastu bilansis