1. Veeb 2.0 ja raamatukogud Näiteid mujalt Viinistu, 26.-27. august 2008
Kristina Rood

2. Web 2.0 tehnoloogiate rakendamine raamatukogudes – Library 2.0
Sõnumside
Blogid
Vikid
RSS uudisvood
Taskuhääling e. Podcast
Sellest, mis asi on veeb 2.0 ja selle erinevad väljundid, saime eilse päeva jooksul hea ülevaate.
Minu osaks on teha ringkäik veeb 2 rakendamise võimaluste hulgas raamatukogus ning näidata ka mõningaid praktilisi lahendusi väljamaistelt raamatukogudelt.

3. Library
Termin Library Michael Casey oma ajaveebis “LibraryCrunch”.
Seisus, kus raamatukogude füüsiline kasutatavus väheneb, oleks vaja lahtise pilguga ringi vaadata ja arendada oma teenuseid seal, kus potentsiaalseid lugejaid rohkem on – internetis. Tema arvates on paljud Web 2.0 elemendid rakendatavad ka raamatukogude teenuste puhul.
Laiemasse kasutusse jõudis termin Library a. Londonis rahvusvahelisel konverentsil Internet Librarian International, mil mitmed raamatukogud esitasid oma visioone Web 2.0 tehnoloogiate kasutusvõimalustest.
Kõigepealt paar sõna sellise mõiste kohta, nagu Raamatukogu 2.0 ehk siis Library 2.0.
Ja edasi juba asjast enesest :
Termini Library 2.0 võttis esmakordselt kasutusele aktiivne raamatukogunduse arendamisega tegelev blogija Michael Casey oma ajaveebis “LibraryCrunch”.
Seisus, kus raamatukogude füüsiline kasutatavus väheneb, oleks vaja lahtise pilguga ringi vaadata ja arendada oma teenuseid seal, kus potentsiaalseid lugejaid rohkem on – internetis. Tema arvates on paljud Web 2.0 elemendid rakendatavad ka raamatukogude teenuste puhul.
Laiemasse kasutusse jõudis termin Library aastal Londonis rahvusvahelisel konverentsil Internet Librarian International, mil mitmed raamatukogud esitasid oma visioone Web 2.0 tehnoloogiate kasutusevõimalustest.

4. Library 2.0 2 Library 2.0 iseloomustab :
Web 2.0 tehnoloogiate kasutamine
Kasutajakesksus
Kasutaja muutumine infotarbijast infoloojaks
Integreeritus e-õppekeskondadega

5. Sõnumside (instant messaging) 1
Teenus on alati kättesaadav ning võimaldab kiiresti demonstreerida otsingut, viidata ja linkida vajalikele allikatele.
Tarkvara – enamikul juhtudel Windows Live vm Messenger
Rakendused:
Kopenhaageni Rahvaraamatukogude portaal
Ohio Ülikooli Raamatukogu teatmeteeninduses
Biblioteksvar
Teadaolevalt võimaldavad sõnumside tehnoloogiad - MSN, Skype, Jabber – inimestel omavahel hõlpsasti suhelda. Telefoni teel suhtlemine on samuti kiire ja kerge suhtlusviis, kuid informatsiooni edastamisel tänapäeva inforuumis siisk ipisut puudulik.
Sõnumside rakendamine võimaldab lisaks otsesele kontaktile lugejaga ka demonstreerida otsinguid , viidata ja linkida vajalikele allikatele. Seda teenust saab pakkuda analoogselt telefoniteenusele – vastatakse lühikest ja kiiret vastust nõudvatele päringutele.
Sõnumside kasutuselevõtt raamatukogus eeldab muidugi ka tõsist soovi seda teenust arendada ning inimesi, kes sellega igapäevaselt tegeleksid.
Tarkvaralise poole pealt ei tohiks väga keeruline olla mõne Messengeri kasutuselevõtt, olgu see siis Windows Live või mõni muu või ka omakirjutatud MSN-laadne otsesuhtlusprogramm.
Näitena on toodud Kopenhaageni Rahvaraamatukogu, Ohio Ülikooli Raamatukogu ja 40 Norra raamatukogu koostööprojekt Biblioteksvar.

7. Ohio raamatukogu kasutab sõnumside teenuse puhul veebipõhist kanalit Meebo, mille kaudu saab raamatukoguga ühendust ka see, kellel hetkel ei ole käepärast arvutit, kuhu Messenger installeeritud, piisab vaid kasutajanime ja parooli olemasolust.

8. Biblioteksvari projektile on eraldi kirjutatud oma pisike tarvarajupp side loomiseks.

9. Blog (weblog)
Blogi abil on võimalik kasutajatel operatiivselt talletada informatsiooni ja uudiseid, siduda neid allikatega, jagada oma seisukohti ja luua suhtluskeskkonda nii raamatukogutöötajate kui lugejate vahel.
Rakendused:
Kongressi Raamatukogu blogi
Vt. Ka Library Weblogs

11. RSS – uudisvood 1
RSS uudisvoo kasutamine võimaldab raamatukogul oma uudiseid efektiivsemalt lugejatele edastada, võimaldades raamatukogu uudiseid lugeda ilma selle veebisaiti eraldi külastamata.
Rakendused:
Kopenhaageni Rahvaraamatukogude portaal

12. http://www.bibliotek.kk.dk/bibliotekerne/nyhedsbreve og rss

13. Viki
Kasutusvõimalus raamatukogus : raamatute ülevaated, ettepanekud ja kommentaarid, korduma kippuvad küsimused, kohalik ajalugu, isikulood, kursuste e- portfooliod ja kasutamine raamatukogu projektipõhises tegevuses
Rakendused:.
Metropolitani Muuseumi viki

15. Taskuhääling (podcasts) ja YouTube 1
Tehnoloogia abil on võimalik avaldada veebis heli- või videofaile.
Kasutusvõimalus raamatukogus : panna üles videoesitlusi, uusi teenuseid tutvustavaid klippe, viia läbi virtuaalseid ekskursioone ja kasutajakoolitusi, laenutada audio-visuaalseid teavikuid ja e-raamatuid.
Rakendused :
Ringkäik Ohio Ülikooli raamatukogus
Elektrooniline laenutamine Phoenixi rahvaraamatukogus
Podcasting´u abil on võimalik avaldada veebis heli- või videofaile. Raamatukogus saab seda tehnoloogiat kasutades luua elavaid videoesitlusi, tutvustada uusi teenuseid ning läbi viia ekskursioone ja kasutajate koolitusi.
Lisaks võimaldab Taskuhääling ka audio-, video- ja e-raamatute laenutusi.

17. Phoeniksi avalik raamatukogu võimaldab oma lugejatel laadida elektroonilist meediat oma i-podi, sülearvutisse või mp3-mängijasse. Vajalik tarkavara on kodulehel olemas. Laenutused on tähtajalised, st teatud perioodi möödudes ei ole failid enam kasutatavad.

18. Flickr, del.icio.us
Flickr, del.icio.us on vahendiks raamatukogu virtuaalsel tutvustamisel või aitavad kogukonnal (raamatukogu töötajatel, raamatukogudel omavahel, raamatukogul lugejatega jne) vahetada/vahendada allikaid – pilte, bookmarke.
Rakendused :
Lackman Virtual Tour

20. Kokkuvõtteks
Web 2.0 teenuste rakendamine raamatukogus ei ole ületamatu
Teenuste loomisel on vaja arvestada sihtrühmade vajadusi ja valmisolekut osalemiseks
On vaja koolitada nii raamatukogu töötajaid kui raamatukogu kasutajaid
On vaja viia raamatukogu sinna, kus käib kasutaja - ”We have to get our services out to get the users in”
Siinkohal ongi oluline töötajate usk – et tõepoolest nad aitavad parandada raamatukogu ja kasutaja vahelist suhtlust.
Viia raamatukogu sinna kus käib lugeja – umbes nagu raamatukogubuss, mis ei oota peamaja ees vaid sõidab mööda linna, seal, kus inimesed elavad ja liiguvad.