1. Aastatuhande arengueesmärgid
-kui palju sa nendest tead?

2. Aastatuhande Deklaratsioon
Allakirjastatud 189 riiki ja ÜRO organisatsiooni aastal 2000 (sh. ka Eesti)
8 Aastatuhande arengueesmärki (MDGs) mille mõõdetavad tulemused peaks saavutama aastaks 2015
Jagatud vastutus (rikkad/ arenevad riigid)
Täitmise monitooring (viimane aruanne 2013)
Ülemaailmsed kodanike kampaaniad

3. Üks Euro (€1) on väärt u. $1,25 Kui mitu inimest elab maailmas
vähem kui ühe euroga päevas?
Viiskümmend miljonit
50,000,000
U. 1,2 miljardit 1,200,000,000
* You can check the current exchange rates for US$ to UK£ conversion at
Viissada miljonit 500,000,000
Umbes kaks miljardit 2,000,000,000

4. Umbes 1,2 miljardit inimest elab vähem kui 1,25 dollariga päevas
850 miljonit (iga kaheksas inimene) ei saa piisavalt toitu.
Iga kuues laps (100 miljonit last kokku) kannatab pideva alatoitumise tõttu.

5. Eesmärk 1: Likvideerida äärmine vaesus ja nälg
• Vähendada poole võrra inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas
Vähendada poole võrra inimeste arvu, kes elavad näljas
Olukord 2013:
Äärmine vaesus vähenenud 47 protsendist aastal protsendini aastal U. 700 miljonit inimest vähem elab äärmises vaesuses nüüd kui aastal 1990.
Regioonide vahel ja riikide sees ebavõrdsus kasvanud
Üleilmne majanduskriis toonud vaeseid juurde
Konfliktid toidavad vaesust ja nälga (2012: 45 miljonit inimest sunnitud kodust lahkuma konflikti tõttu)

6. Mitmel lapsel maailmas pole võimalust käia koolis?
Üle 55,000,000 (viiskümmend viis miljonit)
Üle 300,000,000
(kolmsada miljonit)
Vähem kui 3,000,000
(kolm miljonit)
Umbes 1,000,000
(üks miljon)

7. erinevat põhjust: mõnikord pole piisavalt õpetajaid või koole
Umbes 57 miljonil lapsel pole võimalust koolis käia. Sellele on mitu
erinevat põhjust: mõnikord pole piisavalt õpetajaid või koole
või lapsed elavad liiga kaugel lähimast koolist. Mõnikord pole vanematel
raha maksta koolivormide ja õpikute eest või lapsed peavad käima tööl
või jääma koju hoolitsema haigete vanemate, õdede ja vendade eest. Või siis võib kooli minek olla liiga ohtlik...
Sources & useful websites:

8. Eesmärk 2: saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus
• tagada, et kõikidel poistel ja tüdrukutel on võimalik omandada algharidus täies mahus
will be challenging for Afghanistan to meet its Millennium Development Goal to achieve universal primary education for both girls and boys by This assessment takes into consideration the combination of one of the world's lowest participation rates (especially for girls) and the highest proportion of school age population.
Olukord 2013:
Laste kooliskäimine on paranenud märgatavalt eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Afganistanis
Aga areng on liiga aeglane, et saavutada püstitatud eesmärk aastaks 2015
Eriti tüdrukud, maapiirkondade, vaeste perekondade ja puuetega lapsed jäävad ikka haridusest ilma

9. Kui paljud maailma parlamendisaadikutest
on naised? 5%
50%
20%
60%

10. naiste osakaal maailma parlamentides oli 20.4%
31. jaanuari 2013 seisuga
naiste osakaal maailma
parlamentides oli 20.4%
Ainult kuues parlamendis pole üldse naisi (Haiti, Palau, Qatar, Micronesia, Vanuatu, Nauru). Saudi-Araabias said naised aastal 2013 esimest korda parlamenti.
Sources & useful websites:

11. Eesmärk 3: Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi
• tagada, et tüdrukutel oleks poistega võrdsed kooliskäimisvõimalused põhi- ja keskkoolitasemel aastaks ning kõikidel haridusastmetel aastaks.
Olukord aastal 2013:
Tüdrukute põhikoolis käimine on kasvanud märgatavalt viimase 10 aasta jooksul – mõned regioonid jäänud arengust maha
Teise ja kolmanda astme hariduses naisi vähem kui põhihariduses
Naiste osalus palgatöös ja poliitikas tõusnud

12. rohud mänguasjad puhas vesi toit
Kõige vaesemates riikides sureb iga üheksas laps
enne tema viiendat sünnipäeva. Mis nendest ei aita hoida last tervena?
rohud
mänguasjad
puhas vesi
toit

13. Mänguasjad ei aita hoida last tervena. Väiksed lapsed,
nagu kõik inimesed,
vajavad toitu, puhast vett
ja rohtusid, kui nad
on haiged.
Sources:

14. Eesmärk 4: Vähendada laste suremust
•Vähendada aastaks 2015 kahe kolmandiku võrra vastsündinute ja alla viieaastaste laste suremust.
Olukord 2013:
-Alla 5-aastaste suremus vähenenud 41% aastast 1990.
-Siiski aastal 2011 umbes 6.9 miljonit last
(19,000 iga päev) sureb peamiselt ravitavatesse haigustesse.

15. Mis on kõige tavalisem surmapõhjus
teismeliste tüdrukute hulgas arengumaades?
Autoavariid
Narkootikumid
Rasedus ja sünnitamine
Vägivald

16. raseduse ja sünnitamise tõttu. Tervislik toitumine, puhas vesi
Sources:
Veerand miljonit naist sureb igal aastal arengumaades
raseduse ja sünnitamise tõttu. Tervislik toitumine, puhas vesi
ja regulaarsed tervisekontrollid aitavad hoida lapseootel emad
tervena.

17. Eesmärk 5: Parandada emade tervislikku olukorda
Vähendada aastaks 2015 kolme neljandiku võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel.
Olukord 2013:
Statistika kogumine raske ülesanne
Ida-ja Lõuna-Aasias ning Põhja-Aafrikas emade suremus vähenenud 2/3
Vaid pooled arengumaade naistest käib raseduse ajal tervisekontrollis/nõustamisel vähemalt neli korda

18. Umbes 3000 inimest sureb iga päev malaariasse.
Kuidas malaaria levib?
Köhimise kaudu
Sääsehammustustest
Reostunud vee kaudu
Haavade kaudu

19. üle miljoni inimese elu iga aasta. Pool maailma elanikest elab
Malaariat levitavad
sääsed ning see
haigus nõuab
üle miljoni inimese elu
iga aasta.
Pool maailma elanikest elab
malaaria aladel.
Haiguse vastased rohud
võivad olla vaese
inimese jaoks kallid, aga pestitsiidiga sääsevõrk aitab vähendada
malaariasse haigestuvate
inimeste arvu.
Sources:

20. Eesmärk 6: Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt. haigustega
•Peatada HIV/AIDSi levik •Peatada malaaria ning teise suuremate haiguste levik
Olukord 2013:
HIV levik aeglustunud; siiski 2,5 miljonit inimest saab viiruse igal aastal (Aafrika 1/20, Kesk-Aasia, Kaukasus)
8 miljonit inimest sai antiretroviraalset ravi aastal 2011
Sääsevõrkude kasutamine kasvanud – aidanud ära hoida 1,1 miljonid surma
Tuberkuloosihaiged saavad praegu paremini ravi kui varem

21. Vesi on hädavajalik elule ja tervisele.
Kui palju inimesi maailmas ei saa kasutada
puhast ja ohutut joogivett?
Umbes 100 miljonit
(100,000, 000)
Üle ühe miljoni
(1,000,000)
1,1 miljardi
(1,100,000,000)
760 miljonid
( )

22. Rohkemal kui 760 miljonil inimesel
Sources and useful websites:
Rohkemal kui 760 miljonil inimesel
maailmas ei ole ligipääsu puhtale joogiveele.
Puhas vesi on problemiks eriti maapiirkondades.

23. Eesmärk 7: Tagada loodussäästlikum keskkond
• Jätkusuutlik areng on osa riigi poliitikast ja programmist; peatada keskkonna ressursside kadumine
• Vähendada poole võrra inimeste arvu, kellel puudub ligipääs puhtale joogiveele ja sanitaartingimustele
• Saavutada märkimisväärne eluolude paranemine 100 miljonile slummielanikule aastaks 2020

24. Eesmärk 7: Tagada loodussäästlikum keskkond
Olukord 2013:
Rohkem kui 2.1 miljardid inimest on saanud ligipääsu puhtale veele aastast 1990
863 miljonit inimest arengumaades elab slummides (kasvav number)
Süsinikdioksiidi paiskamine kasvanud rohkem kui 46% aastast 1990
Kolmandik merekaladest ülekalastatud
Bioloogiline mitmekesisus ohus

25. Millised alljärgnevatest riikidest on pidanud lubadust kulutada riigi SKPst 0,7% ametlikuks arenguabiks? (2 õiged vastust)
USA
Suurbritannia
Luksemburg
Rootsi

26. Arengukoostöö
Alates 1970 aastast on lääneriigid lubanud anda riigi SKTst 0,7 % ametlikuks arenguabiks (ODA)
Aastal 2012 kulutati maailmas $125.6 miljardit ametlikuks arenguabiks (=0.29 % doonorite SKTst)
Seni on ainult Taani (0.80%), Luksemburg (0.89%), Holland (0.81%), Norra (0.89%) ja Rootsi(1.03%) pidanud kinni 0.7% kokkuleppest (2006a protsendid)
EL eesmärk uutele riikidele on 0,17% SKTst 2010 ja 0,33% 2015

27. Eesmärk 8: Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks
Reformid kaubandus ja finantssüsteemides
Fookus kõige vähem arenenud riikidele
Ametlik arenguabi (ODA)
Arengumaade võlgade lahendamine
Ligipääs elementaarsete taskukohaste ravimitele ja uute tehnoloogiatele (edasiminekuid aga suured regionaalsed erinevused)

28. Mitut MDGd sa mäletad?
1-2
3-5 9
7-8

29. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg
Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus
Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi
Vähendada laste suremust
Parandada emade tervislikku olukorda
Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt haigustega
Tagada loodussäästlikum keskkond
Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks

30. Loe/saa teada rohkem:
ÜRO aastatuhande kampaania:
GCAP:
MDG monitor:
Millennium Development Goals Report 2013

31. Sustainable development goals (post-2015 MDGs)
Inimareng, vaesuse vähendamine
Uued väljakutsed: teadmiste lünk riikide vahel, muutuv rahvastik, suurenev ökoloogiline jalajälg, rahu ja turvalisus, valitsemise ja vastutuse puudujäägid erinevatel tasanditel
OSALE: Vali endale tähtsad teemad: