1. Rakenduskavade hindamise tulemuste tutvustus Tauno Olju Projektijuht Ernst & Young
For information on applying this template onto existing presentations, refer to the notes on slide 2 of this presentation.
The Input area of the Beam can be customized to reflect the content of the presentation. The Input area is an AutoShape with a picture fill. To change this, ensure you have the image you wish to use (ideally a .jpg or a .png file) in an accessible folder. The image should have a ratio of 1:1 to ensure it does not appear distorted.
Acceptable images for importing into the Input area of the Beam are the three approved graphics (lines), and black and white photography or illustrations which follow the principles laid out on The Branding Zone. Color images should never be imported into this area.
To create a thank you slide with a picture in the Input area of the Beam, duplicate this master slide and create a new master slide. If using the graphic on the title slide the same should be used on the thank you slide. If using a picture in the Input area of the Beam in the title slide, the same or different but related picture can be used on the thank you slide.
Customize the Input area of the Beam as described below.
Click on the View tab from the menu bar and select Master>Slide Master
Right-click on the Input graphic and select Format AutoShape
From the Fill menu, under the Color and Lines tab, click on the drop-down arrow next to Color and select the Fill Effects menu
From the Picture tab, click on Select Picture. Navigate to the folder containing the image you wish to insert in the Input area. Highlight the image and tick the Lock picture aspect ratio box. Click on OK.
You can now preview the image before continuing. If you are happy with how it looks, click Ok to continue. Otherwise, repeat the process until you are happy with your selected image
To exit from Master View, click on View>Normal. The change you made to the Input graphic should now be visible on the title slide

2. Struktuurivahendite rakenduskavade hindamise eesmärk
Anda hinnanguid ja teha ettepanekuid struktuurivahendite kasutamise kohta arvestades muutunud majandusolukorda
Ajavahemik aprill – juuli 2009
Hindamise läbiviijate konsortsium:
Ernst & Young Baltic (projektijuhtimine)
Praxis (ettevõtlus, haridus, sotsiaalvaldkond, tööturg, haldussuutlikkus)
Balti Uuringute Instituut (haridus ja ettevõtlusvaldkond)
Säästva Eesti Instituut (keskkond, energeetika, transport)
Hindamise infoallikad
Üle 120 intervjuu ja päringu administratsiooni ja valdkondlike ekspertidega
Ministeeriumite poolt esitatud andmete ja statistika analüüs
Varasemad uuringud jm dokumendid

3. Hindamise lähtekohad Olukord
Eesti majanduse põhiprobleemid on 2009. aastal olulises osas samad, mis rakenduskavade koostamise ajal:
madal tootlikkus
suure lisandväärtusega tegevusharude väike osakaal majanduses
madal ekspordivõime
väike teadus- ja arendustegevuste maht jne
Muutused rahvusvahelises majandusolukorras ja tarbimisbuumi lõpp on senised probleemid teravamalt esile toonud ning lisanud uusi:
tööpuuduse kasv
väliskapitali sissevoolu vähenemine
nõudluse vähenemine nii välis- kui siseturgudel

4. Hindamise lähtekohad Tegevusprioriteedid
Ekspordi kasvatamine
Konkurentsivõimelise majandusstruktuuri ja tootlikkuse kasvu toetamine
Välisinvesteeringute kaasamine
Majanduskriisiga kaasnevate probleemide leevendamine
EL direktiivide tähtaegade täitmine

5. Ülevaade struktuurivahendite kasutamise plaanidest hetkel
Suurimad valdkonnad
Haridus ja teadus 22%
Keskkond 21%
Transpordi infrastruktuur 18%
Ligikaudu 70 % läheb kokku infrastruktuuri investeeringuteks
Ettevõtluse toetused moodustavad ligikaudu 13% vahenditest

6. Olulisemad tähelepanekud
Infrastruktuuri investeeringute liiga suur osatähtsus
Infrastruktuuri investeeringuteks ligikaudu 37 mlrd krooni, 70% vahenditest
Positiivne mõju tööhõivele ehitussektoris kuid kaudne/väike mõju majandusarengu prioriteetidele (tootlikkus, teadmistepõhisus, eksport jne)
Vahendite fokuseeritus tegevusprioriteetidele võiks olla suurem
mitmed valdkonnad saavad toetuste mahu mõttes suuremat (nt turism, keskkond) või väiksemat (nt tööpuudus) tähelepanu kui prioriteedid eeldaksid
mitmete meetmete sisu peaks olema selgemalt fokuseeritud (nt teadus- ja kõrgharidus, osad ettevõtlusmeetmed, üldharidusmeetmed)
Killustatus struktuurivahendite kasutamisel võiks olla väiksem ja koostöö rakendusasutuste vahel parem
Erinevate meetmete all sarnaste tegevuste dubleerimine (teadus- ja kõrgharidus, ettevõtlusega alustamine, turism jt)
Fookus võiks olla arendustegevustelt rohkem suunatud teenuste pakkumisele (üldharidus, tervishoid, tööelukvaliteet jt)

7. Olulisemad ettepanekud Suurendamise ettepanekud
Suurendada ettevõtlustoetusi 1,2 mlrd võrra (eksport, T&A, noored innovaatilised ettevõtted)
Suurendada töötuse, vaesuse ja sotsiaalse turvalisusega seotud meetmete mahtu ligikaudu 96 mln krooni ulatuses
Suurendada loodus- ja täppisteaduste õppimise võimalusi ligikaudu 100 mln krooni ulatuses
Suurendada energiasäästu meetmeid 250 mln krooni ulatuses

8. Olulisemad ettepanekud Vähendamise ettepanekud
Vähendada infrastruktuuri meetmete eelarveid seoses ehitushindade langusega läbivalt 5%, kokku suurusjärgus 960 mln
Vähendada jäätmemajanduse toetusmahte 400 mln võrra
Vähendada vähemprioriteetsete meetmete eelarveid nii ettevõtluse, turismi, hariduse kui tööturu valdkonnas

9. Struktuurivahendite ärakasutamine
Väljamaksete osas on EK poolt kehtestatud n+2 reegel, mille osas uutele liikmesriikidele sh Eestile kehtib erand n+3 kuni 2010 aastani
Raha äravõtmine EK poolt kuni 2010 aastani vähetõenäoline seoses EK tehtud ettemaksetega, alates 2012 aastast on risk oluliselt kõrgem kuna nõutav väljamaksete maht kasvab oluliselt
Kõige suurem risk puudutab suuri infrastruktuuri investeeringuid sh nt vee- ja jäätmemajanduse, transpordi infrastruktuuri ja piirkondade tasakaalustatud arengu prioriteetsetes suundades
Raha kasutamine sõltub eelkõige hangete ettevalmistamise ja läbiviimise kvaliteedist ning teatud juhtudel ka kaasrahastamise olemasolust
Osade infrastruktuuri meetmete rakendamine on viibinud sedavõrd, et varuaega enam võimalike tõrgete korral praktiliselt ei ole (veemajandus ja jäätmekäitlus)

10. Tänan tähelepanu eest