1. Kompetentsuspõhine kutsesüsteem, IKT kutsestandardite arendus ja IKT kutsestandardite koostamise metoodika e-Competence Framework

2. Kompetentsuse ring E TTEVÕTTED KOOLID
Väärtus ettevõtetele ametite ja –nõuete kirjeldamisel
Väärtus koolidele õppekava koostamisel
Töö-
üles-
anded
Kutse-
stan-
dardid
RÕK- id
Õppe-
kavad
Kom-
petent-
sid
KOOLID
Väärtus koolidele ja lõpetajatele lõpetajate taseme määramisel
Väärtus ettevõtetele töötajate valimisel ja ettevõtte kompetentsi (nõuetele vastavuse) tõestamisel
Kutse-
eksamid
Kutse-
tunnis-
tused
Kutse-
andmine
Õpitulemuste
hindamine

3. IKT KUTSEALADE KAART
Ridades – tegevusalad Veergudes – kvalifikatsiooni tasemed Kus me täna oleme → vaata kaarti

4. IKT kutsestandardite kaart 28.06.2013
IKT kutsetegevusala kaart
IKT nn "puhtad" kutsed
Informaatika, infosüsteemid
Infotehnoloogia, telekommunikatsioon, arvutisüsteemid
Elektroonika
Tarkvaratehnika Tarkvaraarendus
IT süsteemide arendus ja haldus
Tele-kommunikatsioon
Arvutisüsteemid Arvutitehnika
Elektroonika seadmete koostamine, hooldus, disain, projekteerimine jms
Magistriõpe EKR 7
EKR 7:
Tarkvaraarenduse insener
Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener
Arvutisüsteemide/automaatika ja elektroonika insener
Bakalaureus ja rakendus-KH EKR 6
EKR 6: Tarkvaraarenduse vanemspetsialist
EKR 6: Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist
Kutseharidus + Täiendõpe EKR 5 X
EKR5: Telekommunikatsiooni spetsialist
Kutseharidus EKR 4
EKR4: Tarkvaraarendaja
EKR4: IT süsteemide spetsialist
EKR4: Telekommunikatsiooni nooremspetsialist
EKR 4: : Elektroonikaseadmete tehnik
Kutseharidus EKR 3
EKR3: Noorem tarkvaraarendaja
EKR3: IT süsteemide nooremspetsialist
EKR 3: Elektroonikaseadmete koostaja
Kutseharidus EKR 2
EKR 2: Elektroonikaseadmete koostaja

5. IKT valdkonna kutsestandardid
IKT nn "puhtad" kutsed
IKT ja teiste erialade ühendkutsed
Informaatika
Elektroonika
Elekter + IKT
Ärindus/Juhtimine + IKT
Tarkvara-tehnika Tarkvara-arendus
IT süsteemide arendus ja haldus
Tele-kommunikatsioon
Arvutisüsteemid Arvutitehnika
Elektroonika seadmete koostamine, remont, hooldus
Elektroonika seadmete disain, projekteerimine, test
Magistriõpe EKR 7
EKR7: Tarkvaratehnika
EKR7: Informaatika
EKR7:
EKR7: Compsys ? ei
EKR7: IT juht
Bakalaureusõpe EKR 6
EKR6 ÕPPEKAVA: Informaatika
EKR6 ÕPPEKAVA: Arvutitehnika, telekommunikatsioon ja elektoonika
Rakendus-kõrgharidus-õpe EKR 6
EKR6: IT süsteemide arendus
EKR6: IT süsteemide administreerimine
Kutseharidus Täiendõpe EKR 5
EKR5: Telekommunikatsiooni spetsialist
EKR 2 - EKR5: Elektoonikaseadmete testija, häälestaja, koostaja
Kutseharidus EKR 3 ja 4
EKR4: Tarkvaraarendaja
EKR4: IT süsteemide spetsialist
EKR4: Telekommunikatsiooni nooremspetsialist
EKR4: Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja
EKR3: Noorem tarkvaraarendaja
EKR3: IT süsteemide nooremspetsialist
EKR3: Nõrkvoolusüsteemi noorempaigaldaja
Kutseharidus EKR 2
Tarkvara-õppekava + kutse-standard
Magistritaseme baasõppekava + kutsestandard I
Magistritaseme baasõppekava + kutsestandard II
RKH baasõppekava + kutsestandard I
Tarkvara-õppekava + kutse-standard
RKH baasõppekava + kutsestandard II
RKH baasõppekava + kutsestandard III

7. IKT erialad – kõrgharidus
TTÜ:
Arvuti ja süsteemitehnika;
Elektroonika
Informaatika
Telekommunikatsioon
Äriinfotehnoloogia
Software Engineering
Cybersecurity
TÜ:
Infotehnoloogia
Tarkvaratehnika
TLÜ:
IT-juhtimine
Multimeedium ja õpisüsteemid
Informaatika õpetaja
Interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad

8. IKT erialad – rakenduskõrgharidus
IT Kolledž:
IT süsteemide administreerimine
IT süsteemide arendus
Infosüsteemide analüüs
Tehnosuhtlus
Arvutikolledž:
Programmeerimine
Arvutigraafika
TTÜ Kuressaare Kolledž:
Elektroonsed süsteemid
TTÜ Virumaa Kolledž:
Informaatika
Tootmise automaatiseerimine
TLÜ Haapsalu Kolledž:
Rakendusinformaatika
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Infotehnoloogia süsteemid
Mainori kõrgkool
Infotehnoloogia (spetsialiseerumisega: IT haldamine ja administreerimine; Veebitehnoloogiad; Multimeedia; Tarkvara arendaja)
Lääne-Viru rakenduskõrgkool
Ärijuhtimine spetsialiseerumisega infotehnoloogiale

9. IKT erialad – kutsekeskharidus
Tallinna Polütehnikum:
Telekommunikatsiooniseadmed
Arvutid ja arvutivõrgud
Kehtna Majandus- ja tehnoloogiakool
Võrumaa Kutsehariduskeskus:
Infotöötlus
Arvutiteenindus
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus:
Andmetöötlus
Järvamaa Kutsehariduskeskus:
Kuressaare Ametikool:
Narva Kutseõppekeskus
Multimeediatehnoloogiad
Infotehnoloogia
Tarkvara ja andmebaaside haldamine
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
Infotehnoloogia spetsialist
Informaatika ja Arvutustehnika kool
Arvutigraafika
Majandusinformaatika
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Arvutiteenindus
Arvutiteenindus programmeerimise suunaga
Rakvere Ametikool
Tarkvara- ja andmebaaside haldus
Sillamäe Kutsekool
Tallinna Majanduskool
Tarkvaraarendus
Tallinna Transpordikool
Infotehnoloogia tugiisik
Tartu Kutsehariduskeskus
Arvutid ja arvutivõrgud
Tarkvara ja andmebaasihaldus
IT projekti koordinaator
Veebispetsialist
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Väike-Maarja Õppekeskus
Haapsalu Kutsehariduskeskus
Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkool
Majandusinfo töötlemine
Ainult rakenduskõrghariduse andjad:
Mainor
TLÜ Haapsalu Kolledž
IT Kolledž

10. Kutsesüsteem Oodatavad kompetentsid T Ö U R Õ G P KUTSESÜSTEEM E
Riik-
likud
õppe-
kavad
Töö-
üles-
anded
Kutse-
stan-
dardid
Õppe-
kavad
Kom-
petent-
sid Õ P E
KUTSESÜSTEEM
Kutse-
tunnis-
tused
Kutse-
andmine
Vastavus-
hindamine
Õpitulemuste
hindamine
Tegelikud kompetentsid 10

11. Riik A
EQF
Riik B 9 6 8 8 7 5 7 6 6 5 4 5 4 3 4 3 3 2 2 2 1 1 1
Kvalifikatsioonid
(B)
Kvalifikatsioonid
(A)

12. Kutseregister
Kutseregistri pidamise eesmärk on kutsesüsteemi kohta andmete kogumine, süstematiseerimine ja säilitamine kutseseadusest ning teistest Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.

13. Mõisted (1)
Kompetentsus edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum Kompetents demonstrated ability to apply knowledge, skills and attitudes to achievable observable results Amet sarnaste ülesannete ja kohustustega tööde kogum Kutseala kujuneb lähedaste, samalaadset kompetentsust eeldavate, ametite grupeerimisel. Kutseala sees võib olla mitu kutset, sh erineva taseme kutset Kutse sarnast kompetentsustaset eeldavate tööosade ja tööülesannete kogum Spetsialiseerumine kutse sees toimuv "hargnemine", mis määratleb isiku kitsama kompetentsusala

14. Mõisted (2) Kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust
ning esitatakse kutsealade ja –tasemete
kompetentsusnõuded
Kvalifikatsioon hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega
kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus
Kvalifikatsioonide liigid:
Formaalhariduslik kvalifikatsioon
Kutsekvalifikatsioon ehk kutse
Tööosa üldine, olulise tähtsusega funktsioon (üldine
vastutusala), mida ametialal töötajad igapäevaselt
(pidevalt, sageli) täidavad
Tööülesanne väikseim iseseisvat väärtust (mõttekaid tulemusi) kandev
töölõik
Õpiväljund kirjeldus sellest, mida õppija teab, mõistab ja on võimeline
tegema õppeprotsessi lõpetamisel ja need on defineeritud
teadmiste, oskuste ja hoiakutena

15. Kompetentsipõhine lähenemine
Kutsesüsteemi protsessid on kirjeldatud ja korraldatud selliselt, et
ühest küljest selgitatakse välja isikute tööturul oodatav kompetentsus ja
teisalt toimub nende tegeliku kompetentsuse võrdlemine soovituga
tegevuspõhised kutsestandardid – oodatav kompetentsus
kutse andmine, kus kompetentsuse hindamisel on aluseks inimese tegelikud oskused ja teadmised (formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamine) – tegelik kompetentsus

16. Kompetentsus ja kvalifikatsioon
Kompetentsus – suutlikkus teataval alal tulemuslikult tegutseda (täita (töö-)ülesandeid) ning selleks vajalikud teadmised, oskused, kogemused ja hoiakud
Kvalifikatsioon – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus
Kvalifikatsioonide liigid:
Formaalhariduslik kvalifikatsioon
Kutsekvalifikatsioon ehk kutse

17. Õppekava
Õppekavad, mille läbimisel antakse esmakutseid või mille alusel toimub kutseeksamiks ettevalmistumine, peavad olema koostatud kutsestandardi alusel

18. Nõuded ja soovid kutsestandarditele
Kutsestandardid on kvaliteetsed (asjakohased, kaasaegsed, kasutatavad, …)
Kutsestandardeid on minimaalne vajalik hulk (et jõud käiks üle nii koostamisel kui haldamisel)
Ühtne mall kõigi KS aluseks (e-CF); eesmärk – kutsesüsteemi ja -registri süsteemsus ning võrreldavus
Kutsestandardid on koostatud lävendi (miinimumi) tasemel

19. Kutsestandardi loomise etapid
1. Tegevusala ametite kaart
2. Kutsealade ja võimalike kutsestandardite kaart
3. Tööosade ja –ülesannete kirjeldamine
4. Kutsestandard

20. Kutsestandardi edasine rakendamine
5. Õppekava
6. Kutseeksami sisu ja vorm
7. Tööturu vajaduste hindamine

21. IT kutsestandardite loomise metoodika

22. Kompetentsid (pädevused)
Kutsetegevusvaldkonna (IKT) spetsiifilised kompetentsid:
s.o. 36 e-kompetentsi
Teiste kutsetegevusalade kompetentsid
Juhtimine
Konsultatsioon, analüüs, audit
Müük ja klienditeenindus
Koolitus jm
Võtmekompetentsid (-pädevused) /üldpädevused

23. Võtme- ja üldkompetentsid
VÕTMEKOMPETENTSID: 1. Emakeeleoskus 2. Võõrkeelteoskus 3. Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest 4. Infotehnoloogiline pädevus 5. Õppimisoskus 6. Sotsiaalne ja kodanikupädevus 7. Algatusvõime ja ettevõtlikkus 8. Kultuuriteadlikkus ja -pädevus
ÜLDKOMPETENTSID:
Väärtuspädevus
Sotsiaalne pädevus
Enesemääratluspädevus
Õpipädevus
Suhtluspädevus
Matemaatikapädevus
Ettevõtlikkuspädevus

24. Framework underpinning methodology
Based on a shared understanding of competence
5 e-Competence levels related to the European Qualifications Framework (EQF)
Framework structured in 4 dimensions: Dimension 1: 5 e-CF areas Dimension 3: 5 e-CF levels Dimension 2: 36 competences Dimension 4: knowledge & skills examples
Competence: a demonstrated ability to apply knowledge, skills and attitudes for achieving observable results

25. 5 e-Competence areas (dimension 1) 36 e-Competences (dimension 2)
e-CF 2.0 overview
5 e-Competence areas (dimension 1)
36 e-Competences (dimension 2)
5 proficiency levels (dimension 3)
knowledge and skills examples (dimension 4)

26. e-Competence example

27. Soovitusi e-CF rakendamiseks
Dimensioonid 1-2 (kompetentsid) – säilitada e-CF struktuur
Dimensioon 3 (tasemed) – tabelis on toodud soovituslikud tasemed, milliste puhul põhiliselt on antud kompetents vajalik
Dimensioon 4 – toodud näidis-sisus – need kujundada ümber sellisteks nagu vaja. NB! Küsimus on, kus ja kuidas esitada nõudmised, kui antud teemas vajalikud vaid (tausta)teadmised, mitte tervikkompetents (s.o. võimekus kasutada= teadmine+oskus + hoiak)
Võimalik, et otstarbekas lisada mõõde 5 – s.o. võimalikud spetsialiseerumised (tehnoloogiad jms, mis kirjeldaks, mille läbi antud kompetentsi konkreetne kasutamine võib toimuda)

28. Kompetentsiregister
Kutsesüsteemi ühtsuse ja IKT kompetentside võrreldavuse huvides on oluline kasutada kokkulepitud e-CF vormi.

29. Kuidas koostada kutsestandardit
e-Competence Framework inglisekeelne tööriist veebis

30. Töörühma töö (1) Esimene töörühma koosolek või kodutöö:
Valida viiest kompetentsivaldkonnast (plan, build jne) KÕIGE olulisem tarkvaraarenduse insenerile;
Märkida ära, millised kompetentsid on vajalikud – tegevuse kirjeldus, teadmised ja oskused;
Teha kindlaks muud olulised kompetentsid ja need ära märkida;
Salvestada esialgne inglisekeelne versioon kutsestandardi kavandist.

31. Töörühma töö (2)
Kutsekoda saadab töörühmale salvestatud inglisekeelse kutsestandardi (veel mitte vormis) kavandi võimalikeks täiendusteks.
Kodutöö
1. TR liikmed täiendavad kutsestandardi kavandit, kasutades
Kutsekoda salvestab täiendused ja otsib eestikeelsest versioonist vasted valitud osadele, säilitades inglise keelse teksti hilisemaks sõnastuste täpsustamiseks. Kutsekoda edastab eestikeelsete täiendustega kutsestandardi vormis kavandi töörühmale täiendusteks, määrates igale TR liikmele oma töö osa.
TR liikmed täiendavad sõnastusi vastavalt neile kodutööks määratud osades ning edastavad need Kutsekotta. Kutsekoda koondab kodutööd ühte dokumenti.

32. Töörühma töö (3)
Teine töörühma koosolek
Kodutööna valminud sõnastused vaadatakse ja vaieldakse ühiselt läbi ning sõnastatakse kõigile sobivaks. Täiendatakse KS A. osa ja läbivaid kompetentse, võttes aluseks 6. taseme kirjeldused.
Kutsekoda saadab valminud kutsestandardi TR viimasteks täiendusteks enne arvamusküsitlust.
Kodutöö
TR liikmed täiendavad vajadusel koosoleku käigus kirjeldatut ja saadavad täienduse Kutsekotta. Kutsekoda viimistleb kavandi ja saadab suurele arvamusküsitlusele.
Töörühm koguneb vajadusel kolmandaks koosolekuks, arvestades arvamusküsitluselt laekunud tagasisidele.

33. IKT kutsestandardi vorm