2. Investeerimine tööohutusse – kas tööandjale ainult tüütu kulu ?
Virve Siirak
Tallinna Tehnikaülikool
Majandusteaduskond
Ärikorralduse Instituut
Töökeskkonna-ja ohutuse õppetool
E-post:

3. Ettekande põhipunktid
Iga tööohutusse ja töötervishoidu investeeritud EUR toob ettevõttele tagasi 2,2 EUR
Rahvusvaheline uuring
TTÜs analooguuringuna kaitstud magistritöö:
Eestis 1 EUR toob tagasi 1,3 EUR
Eesti uuring
Rahvusvahelise uuringu ja Eesti uuringu tulemuste võrdlus
Mida peaks Eestis edasi tegema ?

4. Sissejuhatus: tööohutuse ja töötervishoiu seadusandluse 3 sammast
Moraal ja eetika
Keegi ei tohi teha teistele inimestele kahju
Eesmärk:
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine
Töötajate sotsiaalne kaitse
Töötajate elukvaliteet ei tohi langeda
Preventsioon:
Kas
kulu või tulu ?

5. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsioon: vaidlusküsimused
Milline on tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsiooni mikromajanduslik efekt ?
Kas tööõnnetuste ja kutsehaiguste preventsioon toob ettevõttele kasu ?

6. Rahvusvaheline uuring: eelnevatele küsimustele hakkasid otsima vastust-
Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsioon
(International Social Security Association – ISSA)
German Social Accident Insurance - DGUV
German Social Accident Insurance Institution for the Energy, Textile, Electrical and Media Products Sectors - BG ETEM

7. Ettekanne põhineb alljärgneval materjalil
Final Report 2013:
Calculating the International Return on Prevention for Companies: Costs and Benefits of Investments in OHS
Ettevõtete ennetustegevuse tasuvuse arvutamine: töötervishoidu ja tööohutusse tehtud investeeringute kulud ja tulud

8. Rahvusvahelise uuringu projekti juhid ja ettekande autorid
Prof. Dr.
Dietmar Bräunig Justus-Liebig Universität, Giessen
Dr.
Thomas Kohstall
Institut für Arbeit und Gesundheit (IAG) DGUV

9. Uuriti 337 ettevõtet 19 riigist
Austria Saksamaa Rumeenia
Vene Föderatsioon
Hong Kong (Hiina)
Türgi Vietnam
Korea Vabariik
Malaisia
Singapur
India
Austraalia
Tshehhi
Kanada Rootsi
Shweits
USA
Aserbaidzaan
Elevandiluurannik

10. Rahvusvahelise uuringu meetod
Näost näkku
Telefoni teel
E-posti teel
Intervjuud
Ettevõtete juhte
Töökeskkonnaspetsialiste
Riskijuhte
jt tööelu eest vastutavaid isikuid
Intervjueeriti

11. Rahvusvahelise uuringu valim
1 ettevõtet 1 miljoni tööealise elanikkonna kohta
Igast riigist minimaalselt 10, maksimaalselt 40 ettevõtet
Intervjueeriti
Ettevõtted valiti
kõikidest valdkondadest
Ettevõtted osalesid vabatahtlikult
Ettevõtete valdkonnad
Kaevandused
Ehitus
Äritegevus
Tööstuslik tootmine
Erilist tähelepanu pöörati järgmistele valdkondadele

12. Rahvusvahelise uuringu tulemused
Keskmiselt on iga tööohutusse ja töötervishoidu investeeritud EUR toonud ettevõttele tagasi 2,2 EUR aastas.
1:2,2
Oskuslikul investeerimisel võib see summa olla suurem kui 2,2 EUR aastas.
Sama suhe kehtib ka teiste rahavääringute kohta

13. Rahvusvahelise uuringu tulemused
Kõige tugevam järgmistes valdkondades:
Preventsiooni mõju
Tootmine
Transport
Personali jaotus
Ladustamine

14. Rahvusvahelise uuringu tulemused
Ohtude vähenemine
Töötajate riski-ja ohutuse alase teadlikkuse tõus
Preventsiooni tulemused ettevõttele
Tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjade rikkumise vähenemine
Tööõnnetuste vähenemine
Ettevõtte maine kasv
Töökultuuri paranemine

15. Rahvusvahelise uuringu tulemused: täiendavate investeeringute mõju ettevõtte kuludele pikemas perspektiivis
Kulud vähenevad
50%
Kulud jäävad samaks
25%
Kulud suurenevad
24%

16. Rahvusvahelise uuringu tulemused: 3 kõige tähtsamat tööohutuse ja töötervishoiu kulu ja tululiiki
Kulud
Tulud
1. Ohutusjuhendid
2. Arstlik kontroll, meditsiiniline tugi
3. Organisatoorsed kulud
1. Ettevõtte maine paranemine
2. Töötajate motivatsiooni tõus
3. Kulude säästmine seoses töökatkestuste ennetamisega

17. Rahvusvahelise uuringu järeldused
Projekti tulemusi mitte ülehinnata ega alahinnata
Projekt on esimene samm õiges suunas
Vajalikud edasised siseriiklikud ja riikide-
vahelised uuringuid

18. Magistritöö: analooguuring rahvusvahelisele uuringule
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Kaido Kuusk TÖÖOHUTUSE - JA TÖÖTERVISHOIUGA SEOTUD ENNETUSTEGEVUSE MIKROMAJANDUSLIK MÕJU ETTEVÕTETELE Magistritöö Juhendaja: lektor Virve Siirak Tallinn 2013

19. Magistritöö eesmärk
Kas ettevõtetes tehtav tööohutuse ja töötervishoiu alane ennetustegevus on ettevõttele pikemas perspektiivis mikromajanduslikult kasulik ?

20. Magistritöös küsitletud:
Valitud 11 ettevõtet
Küsitletud olid
Personalitöötajad
Töökeskkonnaspetsialistid
Tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistid
Riskijuhid, tööelu juhid

21. Magistritöö uuring: milline on olukord Eestis ?
Järgnevatel tabelitel on võrdlevalt esitatud rahvusvahelise uuringu tulemused ja magistritöö uuringu tulemused
Tabelite koostaja on magistritöö autor Kaido Kuusk
Võrdlevad tabelid
Tabelites olevad terminid:
Rahvusvaheline uuring= baasuuring
Magistritöö uuring = analooguuring
Terminid

22. Uuringu valimi struktuur
Intervjueeritud ettevõtete arv
Ettevõtte suurus
Baasuuring
Eesti analoog
< 50 36 1
50-249 83 5
101
>999 80 4
Tegevusala
Mäetööstus 21
Ehitus 41
Hulgi – ja jaekaubandus 19 2
Töötlev tööstus
149
Muu 67 3
Märkimata

23. 1.Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu suhtelist tähtsust enda ettevõttes?

24. 2. Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu mõju Teie ettevõttes järgmistes valdkondades?

25. 3: Kuidas hindate tööohutuse ja töötervishoiu ennetustegevuse tulemusi Teie ettevõttes?
Küsimusele vastates jäid baasuuringus käsitletud maade ettevõtete juhid ja Eesti ettevõtete juhid oma vastustega erinevatele arvamustele.
Baasuuring
Analooguuring (Eesti) 1
Ohutegurite vähendamine
Töötajate teadlikkuse tõus 2
Ettevõtte ohutuskultuuri paranemine 3
Ettevõtte maine paranemine 4

26. 4. Kuidas hindate hetkel rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid Teie firma sees?

27. 5. Kuidas mõjutaksid Teie arvates täiendavad investeeringud ennetustegevusse ettevõtte kulutusi pikemas perspektiivis?

28. 6. Milline oleks Teie arvates ettevõtte kulude muutus?

29. 7. Palun hinnake, kululiigi põhiselt, tööohutuse ja tervishoiu kulutusi (eurodes) ühe töötaja kohta Teie ettevõttes aastal 2012.

30. 8. Tuginedes oma kogemustele, kuidas hindate (eeldatavat) tööohutuse ja töötervishoiu tulude ja kulude suhet ettevõttes

31. 9. Palun märkige kõik tööohutuse ja töötervishoiu tululiigid, mis on olulised Teie ettevõttele.

32. 10. Tööohutuse ja töötervishoiu kasu töötaja kohta (eurodes)

33. Eesti uuringu tulemused
Töötajate tööohutusealase teadlikkuse tõus
Preventsiooni meetmete mõju
Ettevõtte töökultuuri paranemine
Ettevõtte maine paranemine

34. Eesti uuringu tulemused
Ettevõtete juhtide positiivne meelestatus.
Ettevõtete maine paranemine
Töötajate motivatsiooni tõus
Töökatkestuste vähenemine
Uuringute hinnangud põhiliselt ühtivad

35. Probleem
Magistritöö autor: Eesti ettevõtete juhtide jaoks on ennetustegevusega kaasnev kulu ja tulu arvutamine siiski veel võõras tegevus.
Kuna ettevõtete raamatupidamise sisekorraeeskirjad määratlevad neid kululiike erinevalt, ei arvesta ka ettevõtte juhid ennetustegevuse kaasnevaid kulutusi ühtsetel alustel.

36. Soovitused
Eesti ettevõtte juhid vajavad ühtset metoodikat kulude-tulude arvutamiseks ja analüüsimiseks.
Tuleks luua ühtne alus juba eeltäidetud tööohutuse ja töötervishoiu tulu ja kulu liikidega
Tulemus on abiks ettevõtete juhtide motivatsioonile investeerida preventsiooni.

37. Soovitused
Vajalikud on edasised samalaadsed uuringud

38. Tänan tähelepanu eest ! Küsimused ?
Täpsemad vastused rahvusvahelise uuringu kohta: