1. Sisemise aruandluse lihtsus, visualiseerimine ja ettevõttesisene kommunikatioon Controllingu töörühm, Tallinn 1

2. Päevakava
Kell Ülevaade aprillil Poznanis toimunud VI rahvusvahelisest controllerite kongressist (Toomas Haldma, Tartu Ülikool)
Sisemise aruandluse lihtsus juhtimisarvestuse raamistikus: teoreetilis-praktilised aspektid (T.Haldma)
Kommunikatsiooni arendamine ettevõtte juhtimisarvestuse ja controllingu süsteemis (Ülle Pärl, Estonian Business School)
11.45 – teema arutelu
lõuna
Sisemise aruandluse lihtsustamise arengusuunad ettevõttes (Eveli Opmann, AS Estiko)
Sisemise aruandluse ja selle kommunikeerimise fookusteemad Eesti ettevõtetes (Jaan Silvet, AS Proekspert)
15.40 – – teema arutelu
– järgmise kohtumise aja ja teema arutelu.

3. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon
  ESITEKS, organisatsiooni sisene aruandlussüsteem peab võimaldama integreerida tulemusi
teenuste ja teenusgruppide,
organisatsiooni siseste tegevusvaldkondade (allüksuste)
organisatsiooni kui terviku tasandil. 3 3

4. milliste näitajate osas, millises esitusvormis (formaat),
TEISEKS, organisatsiooni sisene aruandlussüsteem peab võimaldama liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõikes. Ettevõttes peab olema kindlaks määratud
milliseid aruandeid,
milliste näitajate osas,
millises esitusvormis (formaat),
millisteks tähtaegadeks ja
millistele juhtimistasanditele tuleb esitada.
 Põhimõte on lihtne: iga taseme juht peab saama ainult sellist informatsiooni, mis on vajalik talle juhtimisotsuste langetamiseks. 4 4

5. KOLMANDAKS peavad organisatsiooni planeerimissüsteem ja aruandlussüsteem moodustama ühtse terviku. Vastav planeerimissüsteem eeldab, et kõigi siseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud ka plaanid (aruannetega samas formaadis). 5 5

6. Tulemuslikkuse juhtimissüsteem – Demingi e PDCA tsükkel
Source: Campell, Epstein, 2002 6 6

7. NELJANDAKS, organisatsiooni sisene aruandlus peab võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks peavad aruanded olema võrreldavad
baasnäitajatega (möödunud perioodi tulemus, möödunud aasta sama perioodi tulemus jne);
plaaninäitajatega.
 Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale objektiivsele planeerimissüsteemile. Hälvete analüüsi tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste analüüsile. 7 7

8. VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada seisundianalüüsi,
majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku analüüsi. 8

9. 9

10. Aruandluse visualiseerimine
Teoreetilised seisukohad
Visualiseerimisel oluline roll inimesele info omandamisel, sest juhtimisarvestuse (JA) aruanded mõjutavad infovoogu (mahtu) (Ware, 2004).
Visualiseerimisel oluline roll JA-le kuna vastav osakond valmistab juhtidele otsuste langetamiseks infot ette (Horvath, 2009)
Info disainitakse info ettevalmistaja poolt ja vastavalt tehnilistele võimalustele/harjumustele 10

11. Teoreetilised seisukohad
Esitamine mõjutab kasutajate hindamist finants- ja mittefinantsinfo lõikes (Cardinaels, Veen-Dirks, 2010)
Graafiline esitlus (versus tabelid) laiendab otsustustegevust kui baasteadmised on madalamad (Cardinaels, 2008)
Kasutatud Cognitive Fit teooriat (Vessey, 1991) uurimiseks
Juhid tahavad näha “suurt pilti” ja põhjuslikke seoseid

12. Materjalikulude kokkuhoiu mõju tulemuslikkusele (Volkswageni näide)
Muud kulud 10,9 Mrd
Materjalikulu 42,7 Mrd
Müügitulu
55,2 Mrd
Brutokasum
1,6 Mrd
Omahind
53,6 Mrd
Käiberentaablus
3 %
pluss
miinus
jagatud
Materjalikulud 41,7 Mrd
Muud kulu 10,9 Mrd
2,6 Mrd
52,6 Mrd
4,7 %
- 1 Mrd (2,3 %)
+ 57 %
Materjalikulude vähendamisel 2,3 % on sama efekt kui 57% müügitulu kasvul
(konstantse käiberentaabluse korral) 12
Allikas: VW 2007 aastaaruanne; Möller, 2009

13. 55 tudengit (22% naisi) Müncheni ülikoolist, keskm.vanus = 24.3 aastat
Saksa eksperiment :
55 tudengit (22% naisi) Müncheni ülikoolist, keskm.vanus = 24.3 aastat
65 juhti (28% naisi), vanus keskm. 30 a, 4 aastat töökogemust
Tudengitel sama lähenemine tabelitele ja
graafikutele
Juhtidele ainult tabelite põhjal kehvem tulemus (võisid olla vähem motiveeritud)
vaid 12% kasutas tabeleid ja graafikuid võrdselt
Täiendav info suurendas otsustuskindlust kuid mitte otsuste kvaliteeti 13

14. Kirjandust teemale
Byrne, S, Pierce, B (2007). Towards a More Comprehensive Understanding of the Roles of Management Accountants – European Accounting Review, 16,
Cardinaels, E. (2008). The interplay between cost accounting knowledge and presentation formats in cost-based decision-making. - Accounting, Organizations and Society, 33,
Cardinaels, E., van Veen-Dirks, P. (2010): Financial versus non-financial information: The impact of information organization and presentation in a Balanced Scorecard, - Accounting, Organizations and Society 35,

15. Kirjandust teemale
Meyer, J. (2000). Performance with tables and graphs: effects of training and a Visual Search Model. - Ergonomics, 43,
Vessey, I. (1994). The effect of information presentation on decision making: A cost-benefit analysis. Information & Management, 27,
Vessey, I. (1991). Cognitive Fit: A Theory-Based Analysis of the Graphs Versus Tables
Literature. Decision Sciences, 22,

16. Tänud kuulamast ja ärksat jätku !16