1.
Esitluse või esitleja nimi

2. PIIRKONDLIKU STATISTIKA TEGEMINE.
Mihkel Servinski
Peaanalüütik, Statistikaamet
Sultsi küla, Mulgimaa
Eesti Geograafiaõpetajate Ühingu sügiskool 2017
Tallinn, 24. november 2017
TÄPSELT ÕIGE AEG!

3. Kuidas defineerida statistikat?
Statistika, teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist; ka arvustik, st. millegi kohta kogutud arvandmestik.
Allikas: ENEK 3. Õpilaste Teatmeteos. Mol-Suurj. Kirjastus Valgus. Tallinn, 1984.
Statistika on arvandmeid koguv ja uuriv teadus; rahvastikku ja kogu majandust hõlmava info hankimise, säilitamise ja edastamise süsteem; statistiline andmestik.
Allikas: Võõrsõnastik. Kirjastus TEA. Tallinn 1999.
Statistika arvulisi andmeid koguv ja uuriv teadus; arvuline registreerimine.
Allikas: Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud R. Kull ja E. Raiet. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Kirjastus Valgus. Tallinn 1976.
Statistika: arvandmed; praktiline tegevus; teadus – massinähtuste kvantitatiivse uurimise meetoditest.
Allikas: Ako Sauga. Statistika. Audentese Ülikool. Tallinn 2003
Mihkel Servinski

4. Statistika on maailma tunnetamise meetod, aga mitte ainus meetod
Mihkel Servinski

5. Väike vale, suur vale ja statistika? Jah, nii see on!
Mihkel Servinski

6. Hando Runnel luuletaja
Ma tean et päike liigub
Ma tean et päike liigub,
see mind ei liiguta,
mu hinge täidab uudis,
et seal ei kiiguta,
kus ise kiigel käidud,
et seal ei mängita,
kus ise palli löödud,
see uudis ängistab.
See ängistus on tõde,
et ajad kaovad käest,
ja peale kasvand põlved
ei küsigi su käest.
Hando Runnel luuletaja

7. Eesmärgid võivad olla oluliselt erinevad
Eesmärgid võivad olla oluliselt erinevad! Tõlgendused võivad olla oluliselt erinevad!
Mihkel Servinski

8. Juhtimist peab tugevdama ja veel rohkem peab parandama eesmärgistamist ja mõõtmist. Viimast kardab avalik sektor nagu tuld, mitte ainult Eestis, vaid igal pool. Aga kui riik ei mõõda enda pakutavat, siis ei suuda me ennast ka eesmärgistada.
Taavi Kotka – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler (Kärt Anvelt intervjuu Taavi Kotkaga. Taavi Kotka: meil on ainult üks Eesti, mida paremaks muut. LP. Eesti Päevaleht – 29. oktoober 2016)
Mihkel Servinski

9. /…/ juhtimine on puudulik ja ei hoolita, mis kvaliteediga teenust kodanikele, ettevõtetele või teistele ministeeriumitele pakutakse. Pikad praamijärjekorrad või auklikud teed paistavad silma, seetõttu sellega ka intensiivselt tegeletakse, aga kui näiteks vastutav ministeerium ületab seaduseelnõu kooskõlastamisel rohkem kui pooltel juhtudel tähtaega, siis ei märka seda keegi. Ja siit see aeglus ja venitamine alguse saab. Kui kõik suhtuvad eesmärgi saavutamisse lähtudes enda suvast, siis on see juhitamatu protsess ja tulemuseks on lihtsalt kulgemine.
Juhtimist peab tugevdama ja veel rohkem peab parandama eesmärgistamist ja mõõtmist. Viimast kardab avalik sektor nagu tuld, mitte ainult Eestis, vaid igal pool. Aga kui riik ei mõõda enda pakutavat, siis ei suuda me ennast ka eesmärgistada.
Riigiametnike tarkus ei ole mitte mingi probleem. Nad on targad ja nutikad, hästi haritud inimesed. Siin pole midagi ette heita. Aga küsimus on juhtimises ehk selles, kes riskib
/…/ kui sa hakkad midagi tegema, siis võid sa läbi kukkuda. Keegi ei vaja seda.
Kui ametnik oma alas toimetab, tekib see probleem, et kuna juhtimist pole, määrab igaüks ise oma tempo ja aja.
Hea juhtimine hakkab sellest, et me valime endale hea juhi. Praegu me hindame neid selle järgi, kellel on võimalikult vähe jama.
Taavi Kotka – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler (Kärt Anvelt intervjuu Taavi Kotkaga. Taavi Kotka: meil on ainult üks Eesti, mida paremaks muut. LP. Eesti Päevaleht – 29. oktoober 2016)
Mihkel Servinski

10. Mida näitab keskmine palk? Keskmist palka loomulikult!
Häda statistiliste andmetega algab sellest, et ühest küljest tunduvad nad täpsed ja laitmatud olevat, kuid teisest küljest on aeg-ajalt neid raske uskuda. Seepärast on täiesti loomulik, et kuigi statistiliste andmete vastu tuntakse suurt huvi, siis tegelikult neid eriti ei usaldata. Ja kuidas sa usaldadki, kui statistika näiteks väidab, et  viimased viis aastat on keskmine palk Eestis kasvanud  aastas 5-6 %, aga sinu enda palk pole selle aja jooksul kordagi kasvanud ja pahatihti väidavad mitmed sinu tuttavatest sedasama. Või siis teine näide – küsimus hindade tõusust seoses eurole üleminekuga. Statistikud kogusid hoolega andmeid ja tegid palju arvutusi, ning lõpuks väitsid, et hinnatõus eurole üleminekul jäi marginaalselt väikeseks. Inimesed on aga siiamaani valdavalt veendunud, et nende endi kogemuse järgi oli hinnatõus parasjagu suur.
Kuid olemasolevate statistiliste andmete alusel oli õigus nii neil, kes rääkisid hinnatõusu puudumisest või kiirest keskmise palga kasvust, kui ka neil, kes väitsid vastupidist. Asi on lihtsalt selles, et räägitakse erinevat keelt, mõõdetakse erinevaid asju ja muutude määramisel võetakse aluseks erinevad ajavahemikud. Paraku on aga üksteise mõistmiseks ja seega ka demokraatia toimimiseks vaja ühesugust informeeritust.
Heido Vitsur,
Mihkel Servinski

11. Miks on vaja statistikat?
Tundub, et on viimane aeg Seneca kahe tuhande aasta vanune mõte: „kui sa ei tea, kuhu tahad sõita, pole sulle üksi tuul soodne“, ümber pöörata ja tõdeda, et „kui sa ei tea, kus sa oled, siis sa ei saa ka teada, milline tuul on sulle soodne“. Ehk teisiti öelduna: kui ei osata majanduses ja elus arukate otsuste langetamiseks hetkeolukorda iseloomustavat informatsiooni hankida, saavad otsused suure tõenäosusega olema kehvapoolsed ning nende ellurakendamisest saadud tulemused mõnevõrra teistsugused kui loodeti.
Heido Vitsur,
Mihkel Servinski

12. Miks on vaja statistikat?
Mihkel Servinski

13. Miks on vaja statistikat (kui meil on selgeltnägijad)
Miks on vaja statistikat (kui meil on selgeltnägijad)? Küsime korraks, kuidas selline küsimus ühiskonnas ühel hetkel populaarseks saab ja miks saab?
Mihkel Servinski

14. Tõesõna … MIIDAAA PERSET???
Küsimus: kas leiate alljärgnevast tekstist mõne arvumendi? Kas te ei tunne hirmu? Minul on hirm ja seda isegi siis, kui Eestis on ainult üks sellisel tasemel teadlane!
Nonii … sassiminek on ikka kapitaalne. Statistikaamet kavatseb hakata koguma iga inimese mobiiltelefoni liikumist, et tuvastada, kes kus ja kellega elab.
Rahulikult räägib Oopkaup sellest televisioonis ja ütleb, et ses osas kavatsetakse koostööd veel teha Tartu Ülikooliga.
Tõesõna … MIIDAAA PERSET???
Vaat see on juba päris hullumeelne värk. Väga hullumeelne. Seda nimetatakse registripõhiseks rahvaloenduseks.
Üks Eesti arvamusliider, endine riigikogu liige, inimene, keda Eestis täna teadlaseks peetakse.
Mihkel Servinski

15.
Mihkel Servinski

16.
Mihkel Servinski

17.
Mihkel Servinski

18. Toime-piirkondade Eesti, kui toime- piirkonnas elab vähemalt 20 tuhat inimest

19.
Mihkel Servinski

20.
Mihkel Servinski

21.
Mihkel Servinski

22. Rahvastikuteadus on üsna keeruline, kuid mitte kõik selles pole keerukas. Mõistlik on arvestada rea lihtsate tõdedega.
Täna sündinud laps läheb suure tõenäosusega seitsme aasta pärast kooli. Täna sündimata laps ei lähe mitte kunagi kooli.
Täna sündinud tüdruk sünnitab suure tõenäosusega kahekümne- kolmekümne aasta pärast lapse või isegi kaks. Täna sündimata tüdruk ei sünnita mitte kunagi ja mitte kunagi ei saa ta ka vanaemaks.
Täna sündimata last ei saa tagantjärele sünnitada: ei ole olnud juhust, et laps oleks sündinud näiteks seitsmeaastasena.
Pikas perspektiivis on sündide ja surmade arv võrdne. Tänapäeva teadus ei tunne surematut inimest.
Maailma rahvaarv kasvab vaid sündide kaudu. Piirkonniti võib rahvaarv kasvada või kahaneda ka rände tulemusena. Oma olemuselt on ränne ressurssi ümberjagamine.
Mihkel Servinski

23. Oleme elanud teadmisega, et maailma rahvastik kasva ja kasvab ja kasvab. Tänased prognoosid näitavad, et see trend on muutumas.
Mihkel Servinski

24.
Mihkel Servinski

25. TULEME KAPIST VÄLJA JA TUNNISTAME, ET RAHVAARVU VÄHENEMINE ON PROBLEEM
Raivo Vare – Eesti ettevõtja ja riigitegelane, transiidi- ja majandusekspert
Kui lähiajal mitte midagi ei tehta, on asja nimi loodusliku valiku viimine absurdse lõpuni ja suurte Eesti piirkondade peaaegu täielik tühjenemine muutub pöördumatuks. Kui veel kaua molutada, siis on ühel hetkel tõepoolest rahu majas, aga selline rahu, nagu kipub olema kalmistul või põlislaanes. Isegi kui see kellelegi meeldib, ei saa meie riik ja rahvas endale seda siiski lubada.
Postimees – 13. juuli 2013
Mihkel Servinski

26. Mihkel Servinski: võtame pea liiva alt välja. POSTIMEES, 16
Mihkel Servinski: võtame pea liiva alt välja. POSTIMEES, 16. september 2014
Mihkel Servinski

27. RAHVAARVU MUUTUMISE MUSTER, 1989-2000, 2000-2011
Mihkel Servinski

28. Kuhu küll kõik mehed jäid – laulumehed. (Rein Sikk. Maaleht, 22
Kuhu küll kõik mehed jäid – laulumehed? (Rein Sikk. Maaleht, 22. mai 2014) – 2400 lauljat ja 36 meeskoori, 2013 – 993 lauljat ja 31 meeskoor
Mihkel Servinski

29. Kas selline võib olla Eestimaa tulevik?
Mihkel Servinski

30. Armin Kõomägi ettevõtja ja kirjanik Äripäev, 23. veebruar 2012
Are you sleeping, are you
sleeping? Brother Jüri, sister
Mari? Väljavaated, et poole
sajandi pärast mõnda Jüri või
Marikest hällis saab
kiigutada, on kesised. Pigem
on Marcus, Kevin, Laura ja
Sandra need rüblikud, kellele
United Mati ühtse
standardiga liiva silma
puistab.
Armin Kõomägi ettevõtja ja kirjanik Äripäev, 23. veebruar 2012
Mihkel Servinski

31. Eesti rahvaarv: tegelik ja prognoos, 1913 - 2060
Allikas: Statistikaamet, Eurostat
Mihkel Servinski

32. Vaadates Eesti rahvaarvu muutust pika perioodi jooksul näeme, et alates Eesti taasiseseisvumisest oleme elanud rahvaarvu pideva kahanemise tingimustes. Algul peeti seda ajutiseks nähtuseks, mis kohe-kohe mööda läheb ja seega endast probleemi ei kujuta. Langus ei ole peatunud ja täna nähakse selles probleemi. Peamiselt tööjõu arvu kahanemise kontekstis: ettevõtjatel ei jätku töötajaid, kahanev töötajaskond ei suuda tagada tulusid, mis lubaks ülal pidada sotsiaalset infrastruktuuri. Mõnikord räägitakse ka eesti rahva kestmisest.
Kui rahvastiku kahanemine on probleem, siis on üsna loogiline lahendus, et püüame rahvaarvu kahanemise kasvule pöörata. Kui see pole õnnestunud, siis peame küsima miks: kas ettevõetud sammud pole õiged olnud, ettevõetud õiged sammud on saamatult ellu viidud või lahendame lahendamatut ülesannet. Mulle tundub, et natukene on põhjust igas kolmes toodud vastusevariandis. Õige asja saamatu lähenduse näiteks olgu toodud kampaania talendid koju.
Mihkel Servinski

33. „Aga kas kehva Eesti hulk ka suureks ja vägevaks võib saada
„Aga kas kehva Eesti hulk ka suureks ja vägevaks võib saada? Mina ei tea, armas küsija, mis sina tõsiseks suuruseks ja vägevuseks arvad. Minu mõtted sest on järgmised. Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame.“ (Jakob Hurt „Meie koolitatud ja haritud meestest“ kõne ).
Jakob Hurt ( ) Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. (Wikipedia)
Mihkel Servinski

34. Ärgem rääkigem edaspidi Eestist kui väikesest unustatud maast
Ärgem rääkigem edaspidi Eestist kui väikesest unustatud maast. Pidagem ajaga sammu ja andkem endale aru, et tänane päev on midagi muud kui maailmasõdadevaheline aeg. Eesti ei ole väike. Tänase seisuga on ÜRO 172 liikmesriigist pindalalt Eestiga võrdsed või Eestist väiksemad 59 riiki ning rahvastikult Eestiga võrdsed või Eestist väiksemad 53 riiki. Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole.
Kas eestlastel on lootust? Kõne loomeliitude pleenumil
Lennart Georg Meri ) Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Eesti president
Mihkel Servinski

35. Neljakümne kolme sõjajärgse aastaga on Eestisse sisse rännanud iga aasta inimest. Selle tendentsi jätkudes jäävad eestlased omal maal vähemusse hiljemalt aastal 2005, tõenäoliselt varemgi. Viimase poole sajandi kestel ei ole me suutnud taastada oma viimase sõjaeelse rahuaasta arvukust. Sõja vari kõnnib ikka veel meie kõrval. Ja veel: üheainsa inimpõlve vältel on rahvuslik homogeensus Eestis vähenenud üheksa korda. Euroopa ei tunne nii dramaatilisi muutusi, järelikult puuduvad ka analoogiad selle šoki tagajärgede prognoosimiseks.
Kas eestlastel on lootust? Kõne loomeliitude pleenumil
Lennart Georg Meri ) Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Eesti president
Mihkel Servinski

36. Meie valupunktiks on noor eesti perekond
Meie valupunktiks on noor eesti perekond. Ei peekonikasvatusest, ei piima väljalüpsist, ei ministeeriumide ümbernimetamisest komiteedeks ega ALMAVÜ ridade täiendamisest sõltu rahva püsimine. Noor eesti perekond on meie valupunkt. Peame seadma oma eesmärgiks kindlustada talle eelise teeneliste kultuuri-tegelaste, töö- ja sõjaveteranide, ministrite, sõjakangelaste, Nõukogude armeest demobilisee-ritute, vangilaagritest vabastatute jpt ees, sest meie poliitilises praktikas ja sotsiaalses hierarhias on noor eesti perekond tõrjutud viimasele kohale. Kas eestlastel on lootust? Kõne loomeliitude pleenumil
Lennart Georg Meri ) Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Eesti president
Mihkel Servinski

37. Kui Eestimaal elaks 50 aasta pärast 2 miljonit inimest, kas
Eesti oleks siis suur?
Eestimaal räägitaks siis veel eesti keelt?
Mihkel Servinski

38. Me ei saa hakkama ilma võõrtööjõuta
Me ei saa hakkama ilma võõrtööjõuta!? Küsigem korraks, kas me saame hakkama koos võõrtööjõuga.?
Mihkel Servinski

39.
Mihkel Servinski

40.
Mihkel Servinski

41.
Mihkel Servinski

42.
Mihkel Servinski

43. Eesti majandusearengu eestvedajateks on kindlasti Eesti ettevõtjad
Eesti majandusearengu eestvedajateks on kindlasti Eesti ettevõtjad! Käibetõde, aga ei oska leida ühtegi vaatenurka, et sellele vastu vaielda.
Eestvedaja peaks vastutama selle eest, kuhu ta koos eestveetavatega välja jõuab. Kas Eesti ettevõtja on endale oma vastutuse teadvustanud? Või on nii, et kui läheb hästi, siis on see ettevõtja teene, kui halvasti, siis on kõik teised süüdi
Enamus töistel põhjustel Eestist väljarändajaid teeb seda madala palga tõttu (?). Ehk on selles oma roll ka ettevõtjate oskamatusel tööd efektiivsemalt organiseerida ehk siis võib-olla tuleks rohkem tegeleda Eesti ettevõtjate arendamisega. Ehk ei piisa ainult sellest, kui oskame ettevõtet registreerida.
Kuidas on Eestis lood ettevõtluseetikaga? Ühiskonna sidususe suurendamiseks oleks see ehk edasimõtlemist vääriv teema.
Räägime sageli eestlaste ebapiisavast ettevõtlusaktiivsusest. Ettevõtlusaktiivsust mõõdetakse ettevõtete arvuga inimese kohta. Kui igal eestlasel oleks keskmiselt kolm ettevõtet, kas siis oleks meie majandusega kõik OK? Milline oleks optimaalne ettevõtlusaktiivsus ühiskonnas?
Mihkel Servinski

44. Sobiva töö – peamiselt madal palk – puudumine Eestis
Väljarände põhjuste kohta riiklik statistika ühest vastust ei anna, aga üsna tõenäoliselt on väljarände peamised põhjused:
Sobiva töö – peamiselt madal palk – puudumine Eestis
Õppimine ja enesearendamine
Muud põhjused
Kes maksavad palka? Ehk tööandjate võimekuse teema.
Kas kõik Eesti inimesed peavad hakkama ettevõtjateks?
Kas kõik eestimaalased peavad omandama kõrghariduse?
Kas targad töötajad tuleb kindlasti lahti lasta?
Kas tööjõupuudust pole võimalik lahendada ka tehnoloogia arendamisega?
Kas rohkem vanemaealisi inimesi on + või -?
Eesti rahvaarvu muutumise senine trend annab vähe lootust, et see lähiajal olulisele kasvule pöördub. Pigem peaksime mõtlema sellele, kuidas kahanemist pidurdada ja kuidas kahanemisega targalt kohaneda
Mihkel Servinski

45.
Mihkel Servinski

46.
Mihkel Servinski

47.
Mihkel Servinski

48.
Mihkel Servinski

49.
Mihkel Servinski

50.
Mihkel Servinski

51. Kas vananemine on halb?

52. Koostöövõime !?
Mihkel Servinski

53. Maailma rahvastiku soo-vanusstruktuur
Maailma rahvastiku soo-vanusstruktuur. ÜRO rahvastikudivisjoni veebileht

54. Maailma rahvastiku soo-vanusstruktuur
Maailma rahvastiku soo-vanusstruktuur. ÜRO rahvastikudivisjoni veebileht

55. Väikese liialdusega võib öelda, et majanduskasvu saavutamine on muutunud tänase lääne ühiskonna peamiseks eesmärgiks. Suuresti põhineb majandus- kasv tarbimise kasvul. Majanduskasvu saavutamiseks on vaja rohkem tarbijaid, aga ka rohkem tööjõudu. Kuni rahvastikupuu oli püramiidikujuline, oli tagatud tarbijate arvu kasv ja tööjõu kasv. Rahvastikupuu ei ole enam (varsti) püramiidi kujuline ja mängu tuleb reegel, et püramiidskeemil põhinev majanduskasv pole jätkusuutlik, kui püramiidi alus enam ei kasva.

56. Sünnituse edasilükkamine
Pruudipõud
Üksildus
Unistatust väiksem laste arv
Lõhutud pered ja üksikvanematega perede suur arv

57.
Mihkel Servinski

58.
Mihkel Servinski

59.
Mihkel Servinski

60. /.../ mul on tekkinud arusaam, et arvamusartiklite, blogide ja manifestide kirjutamine võib olla oluline, et oma mõtteid selgitada, aga need ei vii palju edasi. Lõpuks on vaja asjad ära teha. Parim viis asju ära teha ongi nii, et torkad kirjutamise ja rääkimise asemel oma näpud ise sisse ja osaled reaalses töös.
Ma olen nõus väitega, et meil ei ole ideedest puudus – neid on kuhjaga. Aga ma arvan, et on palju vasturääkivusi ja on raske valida, millega edasi minna ja millega mitte. Ma arvan, et et oleme muutunud ka üsna kehvaks elluviijaks: me oleme takerdunud või tardunud paljudes asjades.
Me oleme iga päev oma kaevikutes väga kinni. Me pillume üksteist, kes suudab sellel päeval öelda kõige halvemini, kõige haigekstegevamalt või solvamalt, aga see ei vii ju meid kuhugi edasi.
Erkki Raasuke – peaministri majandusarengu töörühma moderaator (Kadri Hansalu intervjuu: Töörühm otsib majanduskasvu pärssivaid elevante. Postimees – 1. veebruar 2016)
Mihkel Servinski

61. Rääkides kvantiteedist ei tohi unustada kvaliteeti
üksikult ohutuid,
massis metsikuks muutuvaid
– üle poole kindlasti,
julmi,
kui olud sunnivad
– seda on parem
isegi mitte umbkaudu teada,
tagantjärele tarku
– mitte palju rohkem
kui etteteadjaid,
elus ainult asjadest hoolivaid
– kolmkümmend,
ehki tahaksin eksida,
kägaras, kannatavaid
ja laternata pimeduses
– kaheksakümmend kolm
varem või hiljem,
õiglaseid
– üsna palju, üle kolmekümne viie,
kui see omadus liitub
pingutusega mõista
– kolm,
kaastunnet väärivaid
– üheksakümmend üheksa,
surelikke
–sajast sada.
See arv on seniajani püsinud muutumatu.
Sajast inimesest neid
kes teavad kõike paremini
– viiskümmend kaks,
igal sammul kõhklevaid
– peaaegu kõik ülejäänud,
valmis aitama,
kui see ei kesta kaua
– koguni nelikümmend üheksa,
head alati,
sest teisiti ei oska
– neli, no olgu, ehk viis,
valmis imetlema kadeduseta
– kaheksateist,
möödunud noorusest
eksitusse viidud
– enam-vähem kuuskümmend,
kellega ei naljatata
– nelikümmend ja neli,
kellegi või millegi ees
alalises hirmus elavaid
– seitsekümmend seitse,
võimelisi õnneks
– kõige enam paarkümmend millegagi,
Rääkides kvantiteedist ei tohi unustada kvaliteeti

62. SAJA INIMESE SEAS ON ... Poola luuletaja, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi aastast 1996 Wislawa Szymborska ( ) luuletus Lisandusi statistikale graafilises väljenduses
Mihkel Servinski

63. Muutuvas maailmas kestmiseks peab muutuma mõtlemine … ka minu mõtlemine ja tegutsemine

64. Statistika ei saa olla targem, kui seda kasutavad inimesed
Statistika ei saa olla targem, kui seda kasutavad inimesed. Charles Wheelani mõte raamatust „Alasti statistika“ /…/ võib teha kaks järeldust. Esiteks pole meil mingit põhjust esimeses järjekorras statistikale ja statistikutele näpuga näidata, vaid hoopis peeglisse vaadata. Teiseks tuleb aru saada, mis vahe on Tartu ja Tallinna vahelise kauguse teadmisel ja Tartust Tallinna sõitmisel Heido Vitsur, AITÄH, ET KUULASITE!
Mihkel Servimski

65.
Esitluse või esitleja nimi