1. Välisõhu saastamisega seotud aruandlus
Natalija Kohv – Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeksuse õhu peaspetsialist,
Elo Mandel - Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeksuse õhu peaspetsialist
a Tallinn
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse põhiülesanne on
keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine;

2. Kas need andmed on piisavad?
Riiklik ja rahvusvaheline
aruandlus
Heitkoguste
Andmebaas
ITK
Modelleerimine
(riiklikul ja rahvusvahelisel
tasandil)
Andmete kontrollimine +
Kas need andmed on piisavad?
Paiksete saasteallikate
andmebaas
Hajusaasteallikate
andmebaas
Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga üksik saasteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav saasteallikas, või ühel territooriumil asuvate saasteallikate grupp.
Piiriülese saasteainete kauglevi konvensioon
EL direktiiv 2001/81/EC (National emission ceilings for certain atmospheric pollutants
Õhusaaste- ja transpordialane andmeedastus EKA CORINAIR programmi raames jne
Andmete kontrollimine
ITK
Statistikaameti ja muude
asutuste andmed, mille alusel
arvutatakse heitkogused
heitkogus = toodang x eriheide
Andmete kontrollimine
keskkonnateenistus
Ettevõte

3. Rahvusvaheline aruandlus (1)
Rahvuslike heitkoguste piirmäära direktiiv 2001/81/EÜ23 oktoober 2001(artikkel 8)
Andmevahetus Keskkonnaagentuuriga
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (RT II 2000,4 25) ja tema protokollid:
- Protokoll väävliheitmete või nende riigipiire ületavate voogude vähemalt 30% vähendamise kohta
-Protokoll NOx heitkoguste või nende riigipiire ületavate voogude kohta,
- Protokoll lenduvate orgaaniliste ühendite kohta
-Protokoll väävli heitkoguste edasise vähendamise kohta
-Protokoll raskmetallide kohta
-Protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta
- Protokoll hapestumise, eutrofeerumise ja osooni madala taseme vähendamiseks jt.

4. Rahvusvaheline aruandlus (2)
Nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ 23. oktoober 2001 suurtest põletusseadmetest õhku paiskuvate teatud saasteainete emissiooni piiramisest (artikkel 15)
Nõukogu direktiiv 96/62/EÜ 27.september 1996 välisõhu kvaliteedi hindamine ja kontrollartikkel 11 ja tema tütardirektiivid:
- Nõukogu direktiiv 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus
-Nõukogu direktiiv 2000/69/EÜ 16 november 2000 benseeni ja süsinikoksiidi piirtasemete kohta välisõhus jt;
Nõukogu direktiiv 1999/13/EÜosades tegevustes ja seadmetes orgaaniliste lahustite kasutamise tagajärjel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite piiramise kohta 11 märts 1999 artikkel 11;

5. peamiste saasteainete heitkoguste muutused viimastel kümnenditel
Paiksete saasteallikate saasteainete heitkogused
peamiste saasteainete heitkoguste muutused viimastel kümnenditel

6. Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aruandmise kord ja vorm 1 (1) Keskkonnaministri 18. novembri 2004. a määrus nr 131 (RTL, , 148, 2246)
Välisõhu kaitse seaduse §90 lõige 2 alusel on vastuvõetud

7. Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aruandmise kord ja vorm 1 (2)
§ 2. Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande esitamine
(2) Maakonna keskkonnateenistus kontrollib aruandes esitatud andmete õigsust ja tagastab kooskõlastatud aruande ühe eksemplari aruande esitajale ning edastab kooskõlastatud aruande teise eksemplari 15. märtsiks Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele (edaspidi Infokeskus) välisõhu saasteandmete kandmiseks keskkonnaregistrisse.
Määrus peaks teil olema ka paber kujul, järgnevalt on välja toodud lihtsalt olulisemad punktid
15 jaanuar
tegemisel on OSIS ehk õhusaasteallikate info süsteem, kus siis on ettevõtetel võimalik täita aruanded otse internetis. heitkogused põletusseadmetest arvutab tarkvara kütuseandmete (metoodika alusel) põhjal ise(jääb ka käsitsi sisestamise võimalus)

8. Õhuaruandluses kasutatavad klassifikaatorid (1):
Statistikaamet koduleheküljel olevad klassifikaatorid:
Eesti haldus-ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2003)
Kombineeritud nomenklatuur 2005 (KN)
Maksu- ja Tolliamet:
Põhimõtteliselt peaks ettevõttel enamus teda puudutavad klassifikaatorite koodid olemas olema (lubades jne) Aga kui vaja otsida siis meile on abiks olnud järgmised kohad
1. Statistikaameti kodulehekülg, kust on võimalik leida nii EMTAK, EHAK kui ka KN ja viimase muutused teadaolevalt kaotasid paljud õigusaktid seoses Euroopa liitu astumisega kehtivuse ning nende asemel hakkasid Eestile kehtima üle euroopalised klassifikaatorid ja üks Mis kehtivuse kaotas oli EKN (Eesti kaubandusnomenklatuur) tema asemel on Kaubandus Nomenklatuur, mis vaadatakse Euroopa komisjoni poolt iga aasta üle ja st on Statistikaametil väljas nii KN2004 kui juba KN2005 KN peaks leidma tolliameti koduleheküljel.

9. Õhuaruandluses kasutatavad klassifikaatorid (2):
European chemical Substances Information System(ESIS)
EINECS nr – aine number seisuga 18. september 1981 Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus.
ELINCS nr – pärast 19. septembrit 1981 Euroopa uute keemiliste ainete loetellu lülitatud aine number.
Riski-(R) ja ohutuslaused (S-)
Euroopa kemikaalide info süsteem EINECS ja ELINCS nr on aruandlusesse ilmunud seoses komplekslubadega ja lihtsalt on antud võimalus panna need nr tavalistel ettevõtetel ei ole vaja neid otsima hakata vaid panna cas kood nagu ennegi
Samalt kodulehel on võimalik leida ka vastava kemikaali Ohutus ja riski laused (see oluline neile ettevõtetele, kes peavad täitma lahustite kasutamist puudutavaid tabeleid (need on siis tabelid 4-6 mille juurde ka hiljem tuleme)