1. PALK JA TÖÖJÕUD K1462 Koolitus andmeesitajatele
24/11/2018
PALK JA TÖÖJÕUD K1462 Koolitus andmeesitajatele
Kai Maasoo
Juhtivstatistik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond Statistikaamet

2. Palga ja tööjõu statistikatööd :
21101 Töötasu (K1462)
21102 Töötasu struktuur (K1089)
Tööandja kulutused (K1090)
Tööjõu liikumine, hõivatud ja vabad ametikoha (K1462)
21106 Tööjõukulu indeksid (K1462)
21107 Töötülid (streigid ja töösulud) (K1087)
21108 Palgalõhe (K1410)

3. Statistikatöö eesmärk:
21101 Töötasu Anda teavet keskmise kuu- ja tunnipalga ning tööjõukulu kohta. Sisend tööviljakuse mõõtmiseks ning on vajalik majandusotsuste tegemiseks, trendide jälgimiseks ja tööturul toimuvate muutuste hindamiseks Tööjõu liikumine hõivatud ja vabad ametikohad Anda teavet vabadest ja hõivatud ametikohtadest ning tööjõu liikumisest tegevusalade järgi, et oleks võimalik jälgida ja hinnata tööturul toimuvaid muutusi Tööjõukulu indeksid Anda ülevaade majandustegevusega seotud kulude valdkonna arengust. Ühelt poolt võimaldab see hinnata riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet tööstuspiirkonnana, teiselt poolt näitab võimalikku ohtu finantsstabiilsusele.

4. Kes on andmete peamised tarbijad?
24/11/2018
Kes on andmete peamised tarbijad?
Statistikaamet (makromajandusstatistika) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Sotsiaalministeerium (SM) Rahandusministeerium (RM) Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) Teadlased, majandusanalüütikud, meedia

5. Statistikatöö 21106 Tööjõukulu indeksite õiguslik alusdokument on EL regulatsioon:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta
Regulation (EC) No 450/2003 of the European Parliament and of the Council of 27 February 2003 concerning the labour cost index (Text with EEA relevance)
Lisaks antud regulatsioonile kehtivad muud rakendusaktid
Statistikatöö Tööjõu liikumine, hõivatud ja vabad ametikohad õiguslik alusdokument on EL regulatsioon:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 453/2008, 23. aprill 2008, ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta
Regulation (EC) No 453/2008 of the European Parliament and of the Council of 23 April 2008 on quarterly statistics on Community job vacancies (Text with EEA relevance)

6. Kellelt küsitakse andmeid?
Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted,asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)
Statistiline üksus on majandusüksused
Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatakse loend tegutsevatest majandusüksustest, kellel on vähemalt 1 palgatöötaja
Andmeid kogutakse tekkepõhiselt ja kuu kohta

7. Kust leida infot andmete esitamise kohustuse kohta. http://www. stat
Kust leida infot andmete esitamise kohustuse kohta? Näide

9. Üldkogum ja valim 2018
Objektide arv üldkogumis on Objektide arv valimis on 5700 kuus ja kvartalis.
Riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid vaadeldakse kõikselt. Alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala järgi.
Enam kui 1000 palgatöötajaga majandusüksustelt, kelle majandustegevus on enam kui ühes maakonnas, küsitakse andmeid maakonniti.

10. Metaandmed

11. 2018. aasta muudatused
Ühendatud statistikatööde „Töötasu“ ja „Tööjõu liikumine, hõivatud ja vabad ametikohad“ valimid ja küsimustikud (K1085, K1380, K1364, K1379)
uus küsimustik 1462 „Palk ja tööjõud“
Alates aastast on üldkogumisse kaasatud vähemalt ühe töötajaga majandusüksused (enne üldkogum hõivatute järgi), üldkogumisse on lisatud alla 50 töötajaga MTÜ-d ja SA-d ning toimus valimi optimeerimine.
Küsimustiku eSTATis täitmise asemel soovitame võtta kasutusele projekti „Aruandlus 3.0“ raames loodud tarkvara, mis võimaldab vajalike andmete automaatset esitamist Statistikaametile otse raamatupidamistarkvarast. Info „Aruandlus 3.0“ kohta: vahendamine.

13. Projekt „Aruandlus 3.0“
Projekt on välja kasvanud riigiülesest nullbürokraatia algatusest.
SA, MTA ja EP ühisprojekt.
Standardiseeritud aruandluse esitamine automatiseeritakse ja andmed edastatakse otse kasutatavast tarkvarast.
Vabatahtlik
Masin-masin liides (XBRL)
Taksonoomia
2018 alustame tööjõu ja palga näitajatega

14. TAKSONOOMIA
Kasutades XBRL GL võimalusi on koostatud 4 erinevat infoblokki: Iga infoblokk on XBRL GL sõnumis omaette päis <gl-cor:entryHeader> Aruandlus3.0 tekkepõhised tööjõukulud koos tundidega (SA, EP, TAI) Aruandlus3.0 väljamaksepõhised tööjõukulud (MTA) Aruandlus3.0 töötajate registri (TÖR) andmed Aruandlus3.0 täiendav statistiline info

15. KÜSIMUSTIK 1462 Palk ja tööjõud 2018. aasta PALK JA TÖÖJÕUD
TÖÖJÕUD JA TÖÖTATUD TUNNID
TÖÖJÕUKULUD
2.1 BRUTOPALK
2.2 SOTSIAALMAKS KOOS TOETUSTE/HÜVITISTEGA
3. TOETUSED TÖÖANDJALE
B. TEIE ESITATUD ANDMETE PÕHJAL ARVUTATUD TULEMUSED
Keskmine tunnitasu
Keskmine töötatud tundide arv kuus ühe töötaja kohta
Keskmine brutokuupalk

16. KÜSIMUSTIK 1462 TÖÖJÕUD JA TÖÖTATUD TUNNID

17. KÜSIMUSTIK 1462 2. TÖÖJÕUKULUD

18. KÜSIMUSTIK 1462 3. TOETUSED TÖÖANDJALE

19. TEIE ESITATUD ANDMETE PÕHJAL ARVUTATUD TULEMUSED

20. 24/11/2018
1462 Palk ja tööjõud aasta
Kõik palgaliigid kirjeldatakse ühekordselt, s.t et ükski palgaliik ei sisaldu teises.
Töötajate arv ja tööjõukululiigid on omavahel vastavuses.
Kui varem tuli vabade ametikohtade arv esitada kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga, siis nüüd on see vaja esitada aruandekuu lõpu seisuga.
Kui varem tuli esitada töötajate arv aruandekuu lõpul, siis nüüd on vaja esitada tasu teeninud töötajate arv arvuandekuul.
1 küsimustik, valim 1508 veoautot kvartalis, st 116 nädalas
Kaubavedu maanteedel
Raudteetransport
Esitajaid u 10
3 küsimustikku (kuu, kv, A) – Aastas kõige suurem
3 küsimustikku (kv)
Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu
Siseveetransport u 5 esitajat – põhitegevusala järgi
Tramm-troll 1 esitaja
Maantee 480 esitajat – põhitegevusala järgi
Veetransport
6 küsimustikku
Merevedu u 25 esitajat – põhitegevusala järgi
Sadamate aruannetel u 10 esitajat, Laevaliiklus 6 esitajat
22032 Õhutransport
Lennujaam ja Lennuliiklus 1 esitaja
3 küsimustikku
Õhutransport u 8 esitajat – põhitegevusala järgi

21. Statistiliste andmete koostamine
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.
Üksikandmeid ei avaldata!
Andmed avaldatakse Eesti kohta tervikuna ja erinevates lõigetes (omaniku liik, tegevusala, maakond)

23. Keskmine brutokuupalk ja brutokuupalga muutus, 2004–2016
Euro %

24. Brutokuupalk ja selle muutus tegevusalati, III kvartal, 2016–2017
Eurot

25. Kuupalk, vabade ametikohtade arv ja palgalõhe omaniku liigi järgi
Keskmine brutokuupalk
Vabade ametikohtade arv
RIIK
KOV
1396 €
~2080
924 €
~1570
Välismaa eraisik
Eesti eraisik
1110 €
~5700
1458€
~3380
* Keskmine brutokuupalk ja vabade ametikohtade arv on saadud aasta III kvartali andmete põhjal

26. Hõivatud ja vabad ametikohad, 2005–2017

27. Tööjõukulud tunnis Euroopa Liidus, 2016
* Eurostati avaldatud andmetes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.

28. Keskmine brutokuupalk ja vabade ametikohtade arv maakonniti, III kv 17
962 €
~8130
1337 €
~480
~680
956 €
1032 €
~130
Eesti keskmine:
1201 €
~12 720
879 €
~170
1007€ ..
987 €
~200
899 €
~140
862 €
963 €
1199 €
~160
1024 €
~1300
~460
~230
897€ ..
892 €
~140
943 €
~340

29. Andmete avaldamine www.stat.ee
SA andmebaas Majandus/Palk ja tööjõud
Avaldamiskalender SA kodulehel:
Väljaanded
Statistikablogi

30. Avaldamine EUROSTATi andmebaasis

31. 24/11/2018
Tänan tähelepanu eest!

32. 24/11/2018

33. Koolitusel küsitud küsimused
1. Mida teha olukorras, kus tööleping on lõppenud, kuid ebaregulaarne preemia on siiski hiljem töötajale makstud välja? Üldiselt käib „Palk ja tööjõud“ küsimustiku täitmine tekkepõhiselt. Erandlik olukord võib esineda siis, kui nt makstakse aastapreemiaid ning selle täpne arvestus ja ka väljamakse on alles järgmine aasta. Sellisel juhul tuleb selle töötaja ebaregulaarne preemia kajastada küsimustikus ebaregulaarse preemia real ning samuti kajastada töötaja real 1(tasu teeninud töötajate arv) ning ka real 2 (täistööajale taandatud töötajate arv). Täis- või osalise tööajaga töötajana arvestamine käib viimase töösuhte kuu järgi. Täistööajale taandamine käib samuti viimase töösuhte kuu järgi. 2. Mida teha olukorras, kus töötaja on olnud terve kuu palgata puhkusel ning tema eest on tasutud sotsiaalmaks? Üldine põhimõte on, et kui tööandjal on mingisuguseid tööjõukulusid töötaja kohta, siis see töötaja peaks olema kajastatud ka töötajate arvus real 1. Seega kajastatakse nii sotsmaks sotsiaalmaksu real kui töötaja real 1. Täis- või osalise tööajaga töötajana arvestamine käib töösuhtega seotud lepingus kehtestatud koormuse järgi. Täistööajale taandamine käib samuti lepingus kehtestatud koormuse järgi, nt kui on tegemist täistööajaga töötajaga, siis arvestatakse 1-na, kui on tegemist poole koormusega töötava töötajaga, siis arvestatakse terve kuu 0,5-na.