1. Anu Redi Kaubandusbüroo peaspetsialist Põllumajandusministeerium
EESTI TOIT
Anu Redi
Kaubandusbüroo peaspetsialist
Põllumajandusministeerium
5. aprill 2004

2. Taust Toitumiskultuur on oluline osa rahvuskultuurist
Tuntus ja maine – majanduslik efekt
1. maist uued võimalused
Vajadus identifitseerida Eestile tüüpiline toit ja toidukaup
Kodumaiste toitude eelistamine tarbija poolt ning välistarbijate teavitamine ja mõjutamine aitavad arendada kodumaist toiduainetööstust ning suurendada ekspordivõimalusi
ekspordi puhul on olulisemad toote kvaliteet ja hind, siis kodumaisel turul lisanduvad veel traditsioonid, tarbijate väljakujunenud maitse-eelistused ja võimalik patriotism
Avaneva Euroturu kontekstis tekivad uued võimalused Eesti toodete ja toidu müümiseks olgu kauba- või toitlustusturul. Lisaks pooltoodete tootmise jätkumisele juba tuntud partneritele ning kettide tavaliselt nimetule tarbijatoodangule, tekib kindlasti võimalus ja huvi spetsiifiliselt Eesti toodetele
Jutt on toodetest ja toitudest, mis sobiksid eestlastele ja pakuksid huvi ka välismaalastele. Vastavaks instrumendiks võiks olla Põllumajandusministeeriumi või Põllumajandus-Kaubanduskoja uuringutele, küsitlustele ja ekspertide hinnangutel põhinev kinnitus, et teatud toidud on Eestile tüüpilised

3. Projekt “Eesti Toit”
Miks?
Kellele?
Mis?
Eesmärgid
Tegevused
Kasu?

4. Miks peaks riik sekkuma?
Sektoris palju SME-sid, kellel puuduvad piisavad vahendid reageerimaks turuvõimalustele ning konkurentsivõime kasvab aeglaselt
Läbi info kogumise, levitamise ja promotsiooni saab riik kaasa aidata tootearenduse ning tarbijaeelistuste suunamisele ja seega e/v-e kasvule
Seni riik osalenud promotsioonitegevustes läbi EPKK
messidel osalemise toetamine
Kvaliteedimärgid (TEM)

5. Teiste riikide kogemus
Enamik Euroopa riike propageerib süstemaatiliselt oma kohalikku ja tüüpilist toitu
EL suundumus kvaliteedi ja traditsioonilisuse suunas
EL riigiabi reeglid piiravad riigi osalust
Päritolu sõnum enamasti seotud tervislikkuse, naturaalsuse ja kvaliteediga
Näiteid
FFB (Food From Britain)
Bord Bia (Irish Food Board)
CMA (Centrale Marketing-Gesellschaft der deutschen Agrarwirtschaft mbH)
FFB – turuarendusega tegelev UK konsultatsioonifunktsiooni täitev avalik-õiguslik organ (mittetulundusühing), keda finantseeritakse osaliselt riiklike grantidega, osaliselt finantseerib end ise.peamiselt eksporditurunduse agentuur.
Skeem on kooskõlas riigiabi reeglitega ja notifitseeritud Euroopa Komisjonile.
Riiklike vahendite kasutusalad on rangelt reglementeeritud. Kõik juhtnööride alt väljajäävad tegevused pole keelatud, vaid lihtsalt peavad olema ilma riikliku finantseerimiseta.

6. Eesti toidusektori promotsioonitegevus seni
3-4 näitust aastas
Kvaliteedimärgid
Tarbijaeelistuste jälgimine kodumaise osas
Muud tegevused
Trükised (“Eesti köök”)
Portaalid (retseptikogud, turismiga seotud jm)
Üritused
Ühtne kodumaiste kaupade propageerimine on enamasti jäetud riigi koordineerida. Eestis on antud valdkond killustunud ning puudub ühtne arusaam rahvusliku toidu olemusest. Üksikud katsed rahvustoite propageerida pole saavutanud soovitud tagajärgi.
q       Kõige edukamaks (ja järjepidevamaks) neist võib pidada Põllumajandus-Kaubanduskoja “Tunnustatud eesti maitse” kvaliteedi-ja päritolumärki, mida tunneb uuringute põhjal ligi 87 % kodutarbijatest (2002.a.).
q       Raamat “Eesti köök”, “Maalehe raamatul” ilmumas raamat traditsioonilistest toitudest
q       Kodumaise köögi ja toidukaupade tutvustused erinevates turismiga seotud materjalides.
Sellest tulenevalt on Eestile tüüpiliste toidukaupade ja toitude müügi edendamiseks vajalik need kõigepealt identifitseerida ja kogum piiritleda. Seejärel asuda koordineerima erinevate agentide tegevusi nimetatud kogumi propageerimisel.

7. Eesti toidusektori promotsioonitegevus seni
Promotsioonitegevused killustunud
Kohalik tarbija ei suuda selgelt eristada kohalikku impordist
Hetkel püsiv kodumaise eelistus võib liitumisega muutuda
Puudub ühtne arusaam tüüpilisest ja traditsioonilisest
Turistidele suunatud infol ja reklaamil arenemisruumi
Hetkel soodne olukord - liitumisega seoses Euroopas kõrgendatud huvi uute riikide vastu

8. Eesmärgid Tootjad ja töötlejad
anda võimalus kasutada ära nn ühisturunduse tuge (uuringud ja promotsioon)
suunata tootearendust tüüpilise/traditsioonilise suunas
soodustada ekspordivõimaluste arengut
Ekspordivõimalused - lähiturgudel

9. Eesmärgid
Tarbijad
1,36 miljonit kohalikku tarbijat
3 miljonit turisti aastas
tulevikus ka tarbijad eksporditurgudel
informeerida tarbijat tüüpilisest ja kohalikust toidust ja selle eelistest
tutvustada kohalikku toitu ja toidukaupu välismaalastele
Projekt “Eesti Toit” on käivitatud eesmärgiga määratleda Eestile tüüpiliseks peetavaid toite ning toidukaupu ja edaspidi arendada kõigi seni vastava valdkonnaga tegelenud agentide koostöös välja ühtne promotsiooniplaan tegemaks kohalikud toidud ja toidukaubad tuntuks kodu-ning rahvusvahelistel sihtturgudel, edendades sellega riigi toiduainetööstust ja seeläbi ühiskonna heaolu.

10. Tegevused Ühtse koordineerimissüsteemi loomine (PõM-i juhtimisel)
Tüüpiliste Eesti toitude ja toidukaupade määratlemine
Tulevikus edasise promotsioonistrateegia välja arendamine

11. Koordineerimissüsteem
olukorra kaardistamine ja erinevate Eestile tüüpiliseks peetavate toitude ning toidukaupade propageerimisele/tutvustamisele suunatud initsiatiivide analüüsimine ja seniste tulemuste hindamine
erinevate osapoolte identifitseerimine ja kaasamine
juhtrühma moodustamine (EPKK, Toiduliit, toitlustamise erialaga kutsekoolid, kokad, Põllumajandusministeerium jt)

12. Tüüpiliste Eesti toitude ja toidukaupade määratlemine
Uuringud
Konjunktuuriinstituudi “Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused sõltuvalt kaupade päritolust”
Uuringud turistide seas
Veebileht “Eesti Toit” (teostus EPKK)