1. Alumiste hammaste sensoorne innervatsioon Nervus mylohyoideus’ega
Jekaterina Kirillova HA III.kursus
2.rühm

2. Sissejuhatus
Igal aastal hambaarstid sooritavad umbes 2 mljn mandibulaarset juhtetuimastust, millest ei õnnestu 15-20%. Üheks põhjuseks võib olla nervus mylohyoideus.
Traditsiooniliselt, nervus mylohyoideus peetakse motoorse närvina. Aga viimased uuringud näitasid, et ta osaleb alumiste hammaste sensoorses innervatsioonis. Tavaliselt, piisab mandibulaarsest juhtetuimastusest, et seda närvi tuimaks teha. Kuid selle närvi anatoomiliste iseärasuste tõttu, anesteetikum ei jõua närvini, ning on vaja teha lisa anesteesia.

3. Anatoomia
N.mylohyoideus on üks n.trigeminus’e haru. Ta eraldub n.alveolaris inferior’ist enne kui ta siseneb foramen mandibula’sse, ja moodustab tagumise haru.
Keskmine kaugus närvi ja foramen’i vahel on mm.
Edasi närv kulgeb sulcus mylohyoideus’es (sulcuse asemel alalõuas võib olla canalis mylohyoideus).
Jörnevalt närvi motoorsed kiud m.mylohyoideus’e ja m.digastricus’e vahel.

4. Erinevad uuringud oli viidud selleks, et leida, kuidas toimub lisa sensoorne innervatsioon n.mylohyoideus’ega
Uuriti erinevaid struktuure (otsiti lisa foramen; prepareeritud mandibula; kliinilised uuringud).

5. Foramina
Kõige sagedamini lisa foramen asub lingvaalsel pinnal spina mentalis’est kõrgemal – „superior retromental foramen“
Samuti esineb „inferior retromental foramen“ samas piirkonnas aga mandibula alumisel piiril.
Teised uuringud näitasid, et foramen mandibula tihti asub väga lähedal sulcus mylohyoideus’est. See tähendab, et n.mylohyodeus võib anda harud, mis sisenevad foramen mandibula’sse.

6. „Dissection“ uuringud
Oli leitud, et n.mylohyoiudeus’e harud tihti sisenevad foramen retromentalis’esse ja innerveerivad alumisi intsisiive.
Teised uuringud väidavad, et alumiste tagumiste hammaste piirkonnas, n.mylohyoideus’est eralduvad peenikesed harud, mis vastutavad valu vastu. Niimoodi toimud tagumiste hammaste sensoorne innervatsioon.

7. Kliinilised uuringud
Oli viidud uuring, mille käigus 40 patsientidele tehti mandibulaarne juhtetuimastus. Eesmäärgiks oli tuimestada eesmisi intsisiive. Anesteesia ei õnnestunud 90% (!) juhtudes. Tehti täiendav anesteesia juurte apeksite piirkonnas ja eesmärk oli saavutatud. Sellest järeldub, et mitte ainult n.alveolaris inferior osaleb alumiste hammaste innervatsioonis, vaid ka n.mylohyoideus.
Samuti oli leitud, et ebaõnnestunud alumiste tagumiste hammaste mandibulaarne juhtetuimastus on võimalik parandada, kui teha lisa süst suupõhja teise molaari piirkonnas (n.mylohyoideus’e asukoht).

8. Miks ei õnnestu mandibulaarne juhtetuimastus?
Tavaliselt piisab juhtetuimastusest, et tuimestada n.mylohyoideus. Aga anatoomiliste iseärasuste tõttu tihti see ei ole võimalik.
N.mylohyoideus asub teatud kaugusel foramen mandibula’st. Mida suurem see kaugus, seda suurem tõenäosus, et anesteetik ei jõua närvini.
N.mylohyodeus tungib läbi pterügomandibulaarset fastsiat, mis „kaitseb“ närvi anesteetikumi eest.
Lisaks, närvi võib piirata sfenomandibulaarne ligament, mis samuti „kaitseb“ anesteetikumi toime eest.

9. N.mylohyoideus’e blokaad
Üks võimalus - lingvaalsel pinnal esimese ja teise molaari vahel mukoosasse.
Või vajaliku hamba Infiltratsioon tuimastus distaalse lingvaalse juure piirkonnas.

10. Kasutatud kirjandus Sensory Innervation of Mandibular Teeth by
the Nerve to the Mylohyoid: Implications in Local Anesthesia
PAMELA STEIN, JENNIFER BRUECKNER, AND MATTHEW MILLINER