1. DEPRESSIOON JA DIABEET
Kokkuvõte baseerub WPA materjalidel “Depression and Diabetes”
(Katon W, Maj M, Sartorius N, eds. – Chichester: Wiley, 2010)

2. Depressiooni ja diabeedi esinemissagedus
31%-l diabeedihaigetest esineb kliiniliselt olulisi depressiooni sümptomeid ja 11%-l rasket depressiooni (Anderson et al., 2001).
Depressiooni diagnoosiga patsientidel on 65% suurenenud risk diabeeti haigestumiseks (Campayo et al., 2010).
Diabeedi ja depressiooni prognoos (kui võtta arvesse komplikatsioone, ravimresistentsust ja suremust) on halvem kui need kaks haigust esinevad koos, kui et nad esinevad eraldi.
Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

3. Patsiendid, kellel on diagnoositud nii depressiooni kui diabeeti, hindavad oma tervist halvemaks kui need, kellel on ainult depressioon või mõni teine krooniline haigus (Moussavi et al., Lancet 2007;370: ). Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

4. Meditsiiniabi kasutamine on tunduvalt suurem depressiivsete võrreldes mitte-depressiivsete diabeedihaigetega
(US 1996 data). Egede LE. Medical costs of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

5. Kulutused meditsiiniabile on märgatavalt suuremad depressiivsete kui mitte-depressiivsete diabeedihaigete hulgas (US 1996 data). Egede LE. Medical costs of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

6. Depressiooni ja diabeedi tüsistused
Prospektiivsed uuringud on näidanud seost varasemalt esinenud depressiooni sümptomite ja koronaarhaiguse alguse vahel diabeeti põdevatel patsientidel (Orchard et al., 2003).
Prospektiivsed uuringud on leidnud seose depressiooni ja retinopaatia alguse vahel diabeedihaigetel lastel (Kovacs et al., 1995).
Depressiivsed sümptomid on sagedasemad makro- ja mikrovaskulaarsete probleemidega diabeeti põdevatel patsientidel nagu erektiilne düsfunktsioon ja diabeetilise jala sündroom, kuigi põhjuslik seos on ebaselge (Thomas et al., 2004).
Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

7. Diabeeti põdev populatsioon
Diabeeti mitte-põdev populatsioon
Tugev seos on leitud depressiivsete sümptomite (nagu on hinnanud Epidemioloogiliste Uuringute Keskus – depressiooni skaala, CES-D) ja suurenenud suremuse vahel diabeediga patsientidel. Depressiivsetel patsientidel, kes ei põe diabeeti, oli suremus väiksem. Ühtlustati sotsio-demograafilised ja elustiili faktorid. (Zhang et al., Am. J. Epidemiol. 2005;161: ). Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

8. Depressiooni ja diabeedi seos: käitumuslikud faktorid
Depressioon on seotud vähenenud füüsilise aktiivsusega, mis tõstab ülekaalulisuse riski ja sellest tulenevalt tõuseb ka haigestumise risk II tüüpi diabeeti.
Depressioon on seotud ka diabeedihaige kehvema enesehooldusega (suukaudne ravimite võtmine, dieet, füüsiline koormus, veresuhkru jälgimine).
Diabeediga seotud emotsionaalsed probleemid võivad viia depressiooni arenemisele.
Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

9. Depressiooni ja diabeedi seos: bioloogilised faktorid
Depressioon on stressiga seotud haiguste tuntuim esindaja, mis viib hüpotaalamus-hüpofüüs-adrenaaltelje aktivatsioonile, autonoomse närvisüsteemi düsregulatsioonile ja proinflammatoorsete tsütokiinide vabanemisele, mille tulemuseks on insuliinresistentsus.
Metaboolne programmeeritus geneetilisel tasandil ja alatoitlus (loote- ning lapseeas) võib soodustada nii diabeedi kui depressiooni tekkimist.
Ismail K. Unravelling the pathogenesis of the depression-diabetes link. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

10. Praktilised probleemid, mis tekivad depressiooni ja diabeedi koosesinemisel - I
Tagajärg
Depressiooni ja diabeedi sümptomite kattumine
Depressiooni sümptomid matkivad diabeedi sümptome
Patsient ja arst ei pruugi olla depressioonist teadlikud ja võivad esmalt omistada patsiendi muutunud staatuse halvenenud diabeedihaige enesehoolduseks
Depressiooni algus võib olla seotud hoopis somaatiliste sümptomite tekke või laienemisega
Patsient ei pruugi tunda, et arst on teda täielikult mõistnud ning toetab teda visiitide jooksul, kui füüsilised või laborianalüüside tulemused ei korrespondeeru patsiendi subjektiivsete kaebustega
Depressioon on tihti seotud raskustega diabeedi haldamisel ja ravist kinnipidamisega
Patsient võib tunda suutmatust teha muutusi, nt “Ma tean, mida ma pean tegema ja mida ma ei tohiks teha, kuid siiski ma teen valesti ja ma ei tea, miks!”
Arst võib tunda motivatsiooni langust seoses patsiendi võimetusega teha enda eest hoolitsemisel olulisi muudatusi
Hellman R, Ciechanowski P. Diabetes and depression: management in ordinary clinical conditions. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

11. Praktilised probleemid, mis tekivad depressiooni ja diabeedi koosesinemisel - II
Tagajärg
Depressioonihaiged võivad püüda reguleerida oma emotsioone toidu või muude ainetega
Kui arst ei märka patsiendil esinevaid depressiooni sümptome ja patsiendi meeleheitlikku püüet hingevaluga toime tulla, siis võib ta stigma tõttu, mis on seotud psühhiaatriliste patsientidega, käituda ise hinnanguid andvalt
Stressorid, mis segavad enesehooldustoiminguid ja halvendavad diabeedi olukorda, võivad ka teravdada depressiooni
Patsient ja arst võivad omistada halba diabeedi kontrolli enesehoolduse langusele kiire eluviisi tõttu, kuid ei pruugi osata hinnata salakavalat depressiooni arengut ning selle tagajärgi
Depressioon võib vähendada sellest haaratud inimeste võimet usaldada teisi või olla rahul meditsiiniabiga
Depressioon on sageli seotud teistsuguse meditsiiniabi vormide otsimisega ja erinevate arstide visiitidel käimisega
Patsient võib olla tõrges visiitide suhtes, võib olla probleeme kohale ilmumisega, tõrges otsimaks toetust meditsiiniabiteenuse pakkujailt või raske arendada koostööd meditsiiniabi pakkujaga vastuvõtu ajal
Hellman R, Ciechanowski P. Diabetes and depression: management in ordinary clinical conditions. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

12. Praktilised probleemid, mis tekivad depressiooni ja diabeedi koosesinemisel - III
Tagajärg
Depressioon võib olla seotud halva veresuhkru kontrolliga hoolimata patsiendi ebastabiilsest käitumisest
See võib viia lootusetusele, süütundele, otsustusvõime langusele või vähenenud võimele kontrollida haigust ja võib mõjutada patsiendi motivatsiooni järgida edasisi ravisoovitusi
Arst võib tahtmatult süüdistada patsienti tema situatsioonis, mille üle tal vähe kontrolli on
Depressioon on tihti seotud raskustega oma tegevuse organiseerimisel
See, mis patsiendile oli varem kergesti mõistetav, tuleb nüüd, kui ta on depressioonis, talle üles märkida, korrata ja kontrollida, kas patsient on aru saanud
Depressioon viib lootusetusetusele tuleviku suhtes
Arst võib aidata, depressiivse patsiendi võimetuse korral, teha patsiendi ülesanded talle võimetekohaseks, mis võib lühiajaliselt end ära tasuda (nt somaatiliste sümptomite vähenemine)
Depressioon on tihti seotud ärevusega
Arstid peavad arvestama patsiendi ärevusega, mis takistab tema võimet võtta vastu otsuseid ja tõstab üldist hirmu ebaõnnestumise ees
Hellman R, Ciechanowski P. Diabetes and depression: management in ordinary clinical conditions. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

13. Psühhoteraapia efektiivsusuuringud depressiooni ja diabeedi korral
Sekkumine
Tulemus
Lustman et al., 1998
Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) + teadmised diabeedist vs teadmised diabeedist
Nii depressiooni leevenemine kui ka hea veresuhkru kontroll KKT-s võrreldes kontrollgruppiga
Huang et al., 2002
Diabeedi ravi + teadmised diabeedist + psühholoogiline abi + relaksatsioon ja muusikateraapia vs ainult diabeedi ravi
Paranemine depressioonist ja hea veresuhkru kontroll raviga võrreldes kontrollgrupiga
Li et al., 2003
Diabeedi ravi + teadmised diabeedist + psühholoogiline abi vs ainult diabeedi ravi
Lu et al., 2005
Teadmised diabeedist ja ajuinfaktist + elektromüograafiline ravi + psühholoogiline abi vs tavapärane abi
Diabetes and cerebrovascular accident education + electromyographic treatment + psychological treatment vs. usual care
Simson et al., 2008
Individuaalne toetav psühhoteraapia vs tavapärane abi
Paranemine depressioonist ja hea veresuhkru kontroll toetava psühhoteraapiaga võrreldes kontrollgrupiga
Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

14. Farmakoteraapia efektiivsusuuringud depressiooni ja diabeedi korral
Sekkumine
Tulemus
Lustman et al., 1997
Glükomeetri kasutamisõpetus + nortriptüliin vs platseebo
Paranemine depressioonist, kuid halb veresuhkru kontroll nortriptüliiniga vs platseebo
Lustman et al., 2000
Fluoksetiin vs platseebo
Paranemine depressioonist, kuid halb veresuhkru kontroll fluoksetiiniga vs platseebo
Paile-Hyvärinen et al., 2003
Paroksetiin vs platseebo
Peale esialgset paranemist paroksetiini grupis 3 kuuga, ei märgatud uuringu lõpuks olulist paranemist kummaski grupis
Xue et al., 2004
Paranemine depressioonist, kuid halb veresuhkru kontroll paroksetiiniga vs platseebo
Gülseren et al., 2005
Fluoksetiin vs paroksetiin
Mõlemas grupis paraneti oluliselt depressioonist, kuid veresuhkru kontroll oli halb
Paile-Hyvärinen et al., 2007
Pole olulist paranemist depressioonist ning veresuhkru kontroll on halb
Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

15. Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: I samm
Skriini:
Depressiooni patsiendi tervise küsimustikuga (Patient Health Questionnaire -9 e. PHQ -9)
Abitust/ allaandmist või tunnet, et haigus “võtab võimust”
Kaasuvaid paanikahoogusid ja posttraumaatilist stresshäiret
Võimetust eristada ärevuse sümptome diabeedi sümptomitest (nt. hüpoglükeemia)
Kaasuvaid toitumisprobleeme
“Emotsionaalset söömist” vastuseks kurbusele/ üksindusele/ vihale
Kontrollimatuid söömishoogusid/ toidu väljutamist
Öist söömist
Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

16. Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: II samm
Paranda enesega toimetulekut:
Uuri kontrolli kaotust haigusega toimetulekul
Uuri ja püüa mõista stressi ja ebapiisava haigusega toimetuleku kahesuunalist seost ja tagajärge
Määratle depressioon ja kuidas see osaliselt kattub ning erineb stressist
Vaata depressiooni sümptomid üle ning määratle, kuidas need sümptomid osaliselt kattuvad või simuleerivad diabeedi sümptome
Arutle depressiooniga seotud sümptomite ulatust
Kokkuvarisemise põhjused diabeedi, depressiooni või muu haigusega toimetuleku korral
Aita patsiendil seada erinevad ülesanded tähtsuse järjekorda
Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

17. Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: III samm
Toetus:
Kaalutle psühhoteraapia vajadust järgmistel juhtudel:
emotsionaalne söömine (kognitiiv-käitumisteraapia)
kokkuvarisemise tunne (probleemilahendusteraapia)
ravist kinnipidamise parandamiseks (motiveeriv intervjuu)
Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

18. Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: IV samm
Kaalutle farmakoteraapiat:
Kaasuva depressiooni ja ärevuse korral: SSRI või SNRI
Seksuaaldüsfunktsiooni korral: kasuta bupropiooni või juba toimiva SSRI tarvitamisel lisa buspiroon
Olulise neuropaatia korral: vali bupropioon, venlafaksiin või duloksetiin nende efektiivsuse tõttu neuropaatilise valu korral
Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

19. Diabeedihaigete depressiooni ravimine on seotud madalamate kulutustega tervishoiule kahe-aastase jälgimisperioodi jooksul.
Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

20. Tänuavaldused
See kokkuvõte on osa WPA programmist püüdes tõsta depressiooni leviku ja prognostilise tähenduse teadlikkust kaasuva kehalise haigusega patsientidel. Tänuavaldused programmi toetamise eest Lugli Fondation’ile, Itaalia Bioloogilise Psühhiaatria Seltsile, Eli-Lilly’le ja Bristol-Myers Squibb’ile. WPA on tänulik Dr. Andrea Fiorillo’le Napolist Itaaliast, tema abi eest selle kokkuvõtte ettevalmistamisel. Eesti keelde tõlkis Dr. Piirika Piir Eestist.