1. Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus
Tiiu Kruus

2. Antiik 8.saj.eKr – 476 maj Üh. ord: Kreeka- Rooma orjanduslik ühiskond
Filosoofia, kunsti, teatri, kirjanduse, teaduse areng

3. Ajastu kirjandusest Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia” Aristoteles
                      
Ajastu kirjandusest
Homerose eeposed
“Ilias” ja “Odüsseia”
Aristoteles
“Luulekunst”
Anakreon
Sappho
Sophokles

4. Filosoofe Sokrates (470-399 eKr) Ateena filosoofiakoolkonna isa
Ei ole enda publikatsioone, vaid tema vaated on fikseeritud teiste tema õpilaste, eriti Platoni, töödes
Kõige tuntumad on Platoni varased tööd
Eesti keeles on avaldatud valik Platoni töid (2003), mis edastavad Sokratese vaateid

5. Huvi inimese olemuse vastu
Gnothi seauton – Nosce te ipsum – Tunne iseennast
“Ma tean, et ma midagi ei tea” -- kahtlemine ja hoolikas küsitlus ning dialoog kui tõe ja teadmise hankimise meetodid
Mis on õiglus? Kui me teaksime, mis on õiglus, siis me käituksime kindlasti õiglaselt

6. Aristoteles (384-322 eKr) Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja
Ilmselt suurima haardega õpetlane läbi aegade
Lõi paljude teaduste alged ja mõisted, mis vähemalt osaliselt kehtivad tänapäevalgi
Kogu Lääne filosoofia ajalugu tavatsetakse mõnikord vaadelda kui kommentaare Platoni ja Aristotelese vaadetele
Eesti keeles on vähe ilmunud, kuid internetis on inglise keeles saadaval enamik töid, vt

7. Märksõnad Inimene on jumalik olevus, st kirjutada võib kõigest
“Tunne iseennast” – tuleb mõista, kui vähe me teglikult teame, siis alles jõuame õigete teadmisteni.
Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati  INIMENE, mitte jumal.
Kreeklased lõid  jumalad oma näo järgi, selleni pole inimmõte enne küündinud.

8. Keskaeg 5.-15.sajand Varasemat keskaega iseloomustab rahvaste ränne,
riikide kujunemine ja kangelaseeposte loomine
Hiljem muutus tähtsaks usk ja kiriku mõju
Jumal on harmoonia ja inimese eesmärk on hinge täiustamine
Inimene on jumala ja kiriku mõju ning
kaitse all

9. Keskaeg 5-15.saj. Lääne-Rooma keisririigi langus Suur rahvasteränne
Linnade ja riikide, rahvuste ja rahvuskirjanduse teke
Kloostrid kujunesid kultuurikeskusteks

10. Kirjandus keskajal
Kloostrikirjandus: ladinakeelne, pühakute elulood
Rüütlikirjandus: “Tristan ja Isolde”
Linnakirjandus
Allegooriline romaan

11. Kirjandusest Vaimulikud laulud ja luuletused Pühakute elulood
Romantilised kangelaseeposed
Tõlgiti antiikkirjandust
Rüütlikirjandus

12. Filosoofe Aquino Thomas:
Mõistus ja usk peavad olema eristatud, meie mõistusesse jõuab see, mida oleme meeltega tunnetanud

13. Märksõnad
Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis taevalik õndsus
Üleminek feodalismile

14. Renessanss e h k t a a s s ü n d 14.-16. sajand Humanism
Toetuti antiigile
Algas Itaalias
Harmooniline inimene
Kunstis: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael
Elurõõm ja vabameelsus

15. Renessanss 14. – 16. saj Kodanluse ja proletariaadi tekkimine linnades
Maadeavastamine
Teaduste ja kunstide õitseng
Trükikunsti areng

16. Trükikunsti leiutamine
Johan Gutenberg
Gutenbergi Piibel ( )

17. Itaalia renessanss Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalik komöödia”
Petrarca
( )
sonetid
Giovanni Boccaccio ( ) “Dekameron”

18. Kirjandusest Uus inimesekäsitlus: Inimene on põhiolemuselt hea
Ideaaliks maapealne õnn, harmooniline isiksus

19. Inglise renessansi esindaja William Shakespeare (1565-1616)
“Hamlet” “Othello” “Macbeth”
“Kuningas Lear” “Romeo ja Julia”
“Suveöö unenägu”
Hispaania kirjanik Miguelde Cervantes Saavedra ( )
“Teravmeelne hidalgo don Quijote la Manchast”

20. Filosoofia Inimene kui kõigi asjade mõõt ja maailma keskpunkt
Päritolu asemel isiksuseomadused ja haritus
Seisulik ühiskond => sotsiaalne mobiilsus

21. Uus inimesekäsitlus ise saada oma piiride kujundajaks.”
Jumal ütleb Aadamale:
“Ma olen asetanud su maailma, nii saad näha paremini, mis see on. Ma pole sind loonud ei taevaliseks ega maiseks, ei surevaks ega surematuks olendiks – nii võid sa
ise saada oma piiride kujundajaks.”
Pico della Mirandola

22. Märksõnad Francis Bacon(1620)
Me peame eriti tähele panema seda jõudu ja kestvat mõju, mis on olnud mõningatel leiutistel. Ja siin on põhjust rõhutada eelkõige kolme:
trükikunst,
püssirohi ja
kompass.
Need kolm on muutnud
maailma väljanägemist
ja olukorda.”
Francis Bacon(1620)

23. Barokk/klassitsism 17.saj
Barokk Hispaanias, Itaalias
Klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal
Renessanslik lihtsus asendus kontrastsete vormidega
Teatraalsus, tundepaisutus, reeglipärasus

24. Klassitsism 17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus
Tunded ja kired tuleb tahtele allutada
Descartes:”Mõtlen, järelikult olen”
Boileau “Luulekunst”: kõrged žanrid-tragöödia, ood; madalad žanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis teos, mis arvestab kolmeühtsusnõuet

25. kirjandusest Moliere, Racine, Corneille, Lope de Vega
Selgus, lihtsus, vormitäius, reeglid, kord (klassitsism)
Mängulisus, mitmemõttelisus (barokk)

26. filosoofia Descartes “Cogito ergo sum” Ratsionalism
Loodus jaguneb vaimseks ja materiaalseks tegelikkuseks
Mõtlemine toimub inimese hinges, mis on kehast sõltumatu
Midagi ei tohi tõeks pidada enne, kui pole selge, et see on tõsi.

27. tunnuslaused
Carpe diem
Memento mori

28. valgustus
18. sajand
Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks
Usk inimese võimetesse
Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad
Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh
Kirjandusteoste tegelased on valgustusideede kandjad

29. Valgustus 18.saj. Mõistuse ülistus Teaduste ja kultuuri õitseng
Usk progressi

30. Kirjandus Goethe Swift Defoe
Mõistust rakendades on võimalik õnnelikuks saada

31. Jonathan Swift (1667-1745) Daniel Defoe(1661- 1731)
Filosoofilis- allegooriline, satiiriline romaan “Gulliveri reisid”
Daniel Defoe( )
“Robison Crusoe”

32. Rousseau (1712-1778) Filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik
Voltaire ( )
Filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik “
Zadig”, “Candide”, Kohtlane”, “Mikromegas”
Rousseau ( )
Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja
Rohkem tundeid, südant
“Julie ehk uus Heloise”, “Pihtimused”
“Emilé ehk kasvatusest” ”

33. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
Peateos “Du contrat social” (Ühiskondlikust lepingust), Olemas ka eesti keeles, 1999.
“Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust”
“Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais”
“Vabadus, võrdsus, vendlus”

34. Märksõnad Tagasi looduse juurde Eemale tsivilisatsioonist!
Loodus on hea, nii muutub ka inimene paremaks
“Sapere aude” – Söanda olla tark
(Immanuel Kant)

35. Immanuel Kant ( )
Elas ja töötas praktiliselt kogu oma elu Königsbergis
Lõi gigantse filosoofilise süsteemi, peateoseks ilmselt “Puhta mõistuse kriitika”
Hüpoteetilised ja kategoorilised imperatiivid