Presentation is loading. Please wait.

Presentation is loading. Please wait.

Eesti 21. sajandi regionaalse innovatsiooni-süsteemi sõlmküsimused

Similar presentations


Presentation on theme: "Eesti 21. sajandi regionaalse innovatsiooni-süsteemi sõlmküsimused"— Presentation transcript:

1 Eesti 21. sajandi regionaalse innovatsiooni-süsteemi sõlmküsimused
TARTU ÜLIKOOL Garri Raagmaa

2 Jutu eesmärk ja teemad Kirjeldada Eesti tulevast ETTEVÕTLUSRUUMi ja TUGISTRUKTUURe? Teemad Mis asi on regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS)? Miks see peaks kedagi huvitama? Eesti olemasolev RIS: plussid ja miinused Kuidas peaks Eesti RISi muutma?

3 1. Mis on regionaalne innovatsioonisüsteem RIS?
RIS on era- ja avalike organisatsioonide läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi teadmisi ja oskusi

4 RIS I alusteooria: tootjate kooslus KOOSTOIME, ÕPPIMINE ja SPETSIALISEERUMINE
Alfred Marshalli Principles of Economics (1890) Põhimõiste: Industrial District Aglomeratsioonimajandus Ettevõtete klasterdumine Juurdepääs tööjõule Taristu Mastaabisääst Õppimine üksteiselt Spetsialiseerumine

5 Ettevõtete konkurents ja strateegiad Seotud ettevõtted ja koostöö
RIS II teooria: Konkurentsieelise loomine PORTERI ROMB  KOOSTÖÖ ja VALITSUSE ROLL Ettevõtete konkurents ja strateegiad Juhus Tingimused, mis soodus-tavad investeeringuid ja tootmise uuenemist Jätkuv uuenemisele sundiv konkurents Teguri-tingimused Nõudlus (turg) Tegurite olemasolu ja hind: loodusressursid inimressursid kapital taristu sobiv juhtimistiil teadmusinfrastruktuur KVALITEET SPETSIALISEERUMINE Nõudlikud kohalikud tarbijad Kohaliku nõudluse kandumine kaugemale Seotud ettevõtted ja koostöö Valitsus Aglomeratsiooniefekt Koostöö ettevõtjate (ka konkurentide) vahel (Porter 2000)

6 RIS III teooria – kolmikheeliks ERI OSALISTE KOOSTÖÖ ja ÜLIKOOLIDE ROLL SELLES
Teadmuspõhise innovatsiooni allikaks on üha enam kõrgkoolid Kõrgkoolide, ettevõtete ja valitsuse koostöö Üha enam ülikoolile kuulutab end ettevõtlikeks - MIT, Twente… (Etzkowitz 1997)

7 RIS ja eri tüüpi regioonid
‘Sama suurus ei passi kõigile“ (Tödtling & Tripple 2005) Tödtling jagas regioonid innovatsiooni- võimekuse ja probleemide poolest järgmiselt: keskus liigne fragmenteeritus ja konkurents ääremaa nõrgad institutsioonid ja väike turg vanad tööstusregioonid uusi arenguid takistav rajasõltuvus

8 Teaduspõhine innovatsioon ei sobi ca 95% Euroopa territooriumist
STI (Science, Technology, Innovation) Kõrgtehnoloogia, teadus- ja nõudluspõhine  “Suur teadus” & transnatsionaalsed korporatsioonid DUI (Doing, Using, Interacting) Oskuste arendamine, organisatsiooni uuendamine, sotsiaalne innovatsioon  Turu: nõudluse ja kasutajapõhine laiapõhjaline innovatsioonipoliitika CCI (Complex Combined Innovation) Vaja on kasvatada tavatootmise firmade tehnoloogilist ja turundusalast võimekust Regionaalsed kõrgkoolid ja spetsiaalsed arenduskeskused Lorenz & Lundvall 2006, Isaksen & Karlsen 2012, Cooke 2014

9 Õppimine toimub ruumis
Praktiline teadmine ei ole valdavalt kodeeritav, vaid on ruumiliselt „kleepuv“ (sticky) Inimesed ka, kui nad on kohaga seotud Õpivad inimesed, mitte institutsioonid Õppimine toimub inimeste informaalsel läbikäimisel erinevates geograafilistes ruumides (Rutten and Boekema 2012, Hassink & Klärding 2012) vaja on „kokku saada“ ja „asja arutada“ klubides, trennis, koolis…

10 Kohalik sumin ja torud maailma
RIS komponendid: 1) TORUd maailma 2) SUMIN (suhtlus) ja 3) FOORUM  strateegilise arutelu ruum (Bathelt jt. 2004)

11 2. Miks RIS peaks kedagi üldse huvitama?
Eestis on väga suured regionaalsed erisused Ääremaastumise jätkumine päädib väljarände ja julgeolekuohu kasvuga Inimesed tulevad tagasi kui ettevõtted tõusevad globaalses väärtusahelas ja suudavad maksta kõrgemat palka Eksport kasvab Harjust väljaspool kiiremini

12 Regionaalse SKP Gini indeks OECD maades (TL3) 1995 ja 2010
Allikas: OECD 2013

13 Maakondade SKP € elaniku kohta 1995-2014
Statistikaamet 2016

14 Kumulatiivse taandarengu tsüklid
VÄLJARÄNNE ELANIKKONNA VÄHENEMINE Tasakaalust väljas soolis-vanuseline struktuur Sündivuse vähenemine Teenuste vähenev nõudlus Tööpuudus Väheinnovaatiline kohalik poliitika Negatiivsed hoiakud ettevõtluse arengu suhtes Ebasoodus ettevõtlusmiljöö Drudy 1992 järgi

15 Registreeritud töötuid 2014
Töötuse määr (ILO) aasta II kvartalis oli 6,5% Statistikaamet 2016

16 Väljaspool kodu hõivatud 2011
Välismaal töötab ja väljaspool oma maakonda inimest Allikas: Statistikaamet, REL 2011

17 Anti Puusepp, Palmse küla „Ei tahtnud minna Soome tööle“

18 Eksport piirkonniti ja Tallinn-Tartus
2004 = 100%

19 3. Tänase Eesti RIS ehk miks kolmikheeliks ja nutikas spetsialiseerumine kohtadel päris ikka ei tööta? RIS põhiosaliste tegevus killustunud T&A statistiline pilt oli uinutavalt ilus Poliitika ja meedia fookus idufirmadel

20 Eesti RISi osalised – täiesti normaalne pilt!
Välispartnerid (ülikoolid, agentuurid, teamusfirmad jt.) Ülikoolid Eestis Riigiasutused EAS (G L O B A A L S E D) T E A D M U S E T O R U D RIS Regionaalne kõrgkool, kompetentsikeskus Arenduskeskused KOV, MV Kohalik sumin / suhtlus (living lab) Ettevõtted MTÜd Gümnaasiumid Kutsekoolid

21 Aga… T&A asutus(t)e huvi innovatsiooniga tegeleda on seni väike – publikatsioonide „tootmine“ valdab TTÜ näide: arendustöö tegijad pandi kinni Regionaalsed teadmusstruktuurid on killustatud ja alakriitilised Valitsusasutuste, eriti KOV omavaheline partnerlus ja motiiv panustada ettevõtluse arengusse on napp Mitmetasandiline valitsemine VS „silo’d“ KOV dilemma: kergliiklustee VS kohalike kõrg- ja kutsekoolid areng Ettevõtjate koostöökogemus ja kogukonnad väikesed Põlvkonnavahetus agraar- ja tööstussektoris Ja niigi on selle va T&A-ga nagu hästi…

22 T&A kulutused % SKPst

23 Kulutused T&A-le Eestis Ettevõtetes alanemine pärast õlitehaste valmimist 2X

24 Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused – RIIK RUULIB!
Kuidas suurendada ettevõtete huvi T&A vastu?

25 Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksid (2010=100%)

26 Estonia Startups 413 firms 2154 jobs
Sleeping giant, excited goblins & hungry dwarfs (Dominique Foray 2012) Põnevad trollid Estonia Startups 413 firms 2154 jobs Pisifirmad kui näljased päkapikud Suurfirmad kui uinuvad hiiglased

27 Tavatööstuse hõive on 50X suurem kui idufirmades
Tööstushõive 2014 Tavatööstuse hõive on 50X suurem kui idufirmades

28 Ettevõtetega tuleb vahetult tegeleda! Räägi inimesega!
Suure ja väikese koha ja firmade võimekus ja vajadused on erinevad „… suurfirmade teadmusvajaduse rahuldavad ülikoolide teaduskonnad või välisülikoolid, väikefirmasid teenindavad regioonis kolledžid, kusjuures väikefirmaga peab oskama rääkida, et välja selgitada, mida tal tegelikult vaja on. Kui vajadus on suurem kui kolledži võimekus, siis oskab kolledž firmat juba ülikoolis õige leti juurde juhatada.“ (Kolledži direktor, TIPS 4.5 intervjuu 2013)

29 4. Kuidas Eesti RISi tuunida?!
Olemasolevate teadmusstruktuuride ühendamine ja klastripõhine rakendamine Funktsionaalsete ja sotsiaalsete ruumide so. geograafiaarvestamine Regionaalse/kohaliku võimekuse suurendamine

30 RIS põhiosaliste head ja vead
Ettevõtlus- ja arenduskeskused + Võrgustunud, tegusad, PATEE ja PKT rakendamine Alakriitilised, bürokraatiast koormatud, vähemotiveeritud „omanikega“  KOVid ja maavalitsused on reformiprotsessis Kutsehariduskeskused + Uued hooned ja õppebaasid + Ettevõtetele enim vajalikud Võimekaid õpetajaid ja rahvusvahelist suhtlust napib Ülikoolide kolledžid + Rahvusvahelised, võrgustuvad, veavad kompetentsikeskusi Ebakindlad ja kahanevad pärast kõrghariduse rahastamissüsteemi muutust, alakriitilised

31 Millised on Eesti ettevõtlusruumid?
Keskuslinnad on peamised kohad, kus toimub ettevõtjate suhtlus ja (üksteiselt) õppimine: sõpruskonnad, klubid, koolid… Neid ruume ja võrgustikke ei ole võimalik tekitada või ümber kujundada ka 50 aastaga! Vt. uusmaakondade keskusi ja tagamaid! Küll saab väikelinnade ärikeskkonda tugevdada teadmusinstitutsioonide abil, koondades kutsekoolide, kolledžite ja kompetentsikeskuste nutikad inimesed koos MAKide, KOV- ja riigiasutustega piirkondlikku, kuid samas üleriigiliselt koordineeritud RISi

32 Eesti keskused ja tagamaad 1934
Eesti keskuskohad (Kant 1934) Täislinn; 2. Väikelinnad; 3. Maalinn; 4. Alev Tagamaad: I – Täislinna teenuste kaugeim piir, II & III linnateenuste välis- ja vahepiir

33 Eesti keskused ja tagamaad 2013
(Ahas jt. 2013) Eesti keskused ja tagamaad 2013

34 Kuidas „tuunida“ RIS tuumikut?
Tugevdada maakondlikke/piirkondlikke ettevõtlus-arendus- ja kompetentsikeskusi NB! inimest on arvestatava võimekusega meeskond Liita KOV liitude ja restruktureeritavate MV tiimid Juhtida neid üleriigilise spetsialiseerunud võrgustikuna Sünkroniseerida kutsekoolide, ülikoolide kolledžite ja gümnaasiumite tegevus regionaalselt-klastripõhiselt võimalusel liita klastripõhisteks konsortsiumiteks võimaldada ettevõtetel tellida koolitusi, tootearendus ja turundust just kohalikelt teadmusasutustelt Soodustada igati ettevõtete koostööd: Nt. kordades suurem ja regionaalne klastrimeede Arendada RISi ruumiliselt tervikliku kooslusena! Vaata kaardile ja täida lüngad!

35 Regionaalne spetsialiseerumine ja teadmusasutused
Peamine maakondlik spetsiliseerumine Regionaalsed kõrgkoolid ja kompetentsikeskused Kaevandamine, energeetika Lääne-Virumaa Ehitusmaterjalid, toit Rakvere Kohtla-Järve Põlevkivi-keemia TALLINN Narva Põlevkivi-energia Põllumajandus Toit, ehitusmaterjalid, puhkemajandus Põlevkivi kaevandamine, keemia- ja metalli- tööstus Läänemaa: Tervis, ehitusmaterjalid Haapsalu Hiiumaa: Plastitööstus Rapla: Elamime Ehitusmaterjalid Paide/Türi: Põllumajandus Kalandus, sanatooriumid Jõgeva: Elamime, põllumajandus Kuressaare Saaremaa Väikelaevaehitus Turism TARTU Viljandi Rahvakultuur ja käsitöö, toit ja puit Pärnu Spaa-turism, sotsiaalteenused, elektroonika, tööstusallhange Põllu- ja metsamajandus Puidu- ja toidutööstus mahepõllundus, rekreatsioon Põlva: Elamine, puidutöötlemine Puhkemajandus, tervise- ja sotsiaalteenused, merendus, töötlev tööstus ja allhange Võru - WTC Puidutöötlemine, maaturism Valga: Puit ja toit, turism Vana ja praegune regionaalne spetsialiseerumine

36 Kuidas RISi haldamist tõhustada?
Lisada TAI strateegiasse ruumidimensioon ja DUI ja CCI innovatsiooni tüübid Leida RISile KOHAPEALNE omanik Anda ettevõtluse arenduse kohustus ja vahendid omavalitsustele? Koos arvestatava tulubaasiga (nt. ettevõtte tulumaks?) Tugevdada funktsionaalsete linnaregioonide haldust (KOV liit) ja demokraatiat Hoida häid inimesi maavalitsustest ja kolledžitest Riigiasutuste Tallinnast väljapoole paigutamine Riigiasutuste ümberpaigutamisel arvestada kohalike klastritega

37 Peris kena keskkond innovatsiooniks
Kas pole?


Download ppt "Eesti 21. sajandi regionaalse innovatsiooni-süsteemi sõlmküsimused"

Similar presentations


Ads by Google