1. Kaelalülide traumad. Piitsalöök vigastus ( Whiplash injury)
Irina Sherstiuk
3.kursus, 1 rühm
2011.a

2. Kaelalülide anatoomia
Atlas ( C1)
Axis ( C2)

3. Kaelalülide vigastuste statistika
Kaela on traumade puhul kõige kergemini haavatav koht
Meestel esinevad kaela murrud sagemini kui naistel 4: 1, kuid naistel nad tekkivad kergemini
80% murdudest esineb vanuses 18 kuni 25 aastat
C1 murrud esinevad 10% juhtudest, C2- 33%-l, C2 Dens´i – 15%, C6 ja C7 – 50%-l
Peamised kaelalülide murrud koonduvad selle ülemisse või alumisse ossa
C1 ja C2 murrud on fataalsed

4. Põhjused Sukeldumine Ohtlikud löögid pea ja kaela piirkonnas
Kukkumine maha hobuselt ja jalgrattalt
Kokkupõrutused autol või mootorrattal
Ohtlik ja järsk kaela nihestus
Tulistamisest saadud haav kaela piirkonnas
Riski faktorid: vähenenud lihastemass, osteoporoos, ohtlikud spordiliigid, vägivald, turvavöö mitte kasutamine autos, peatraumad.

5. Kaelalülide vigastuste liigid
Kaelalülide murrud painutamisest ( pea liigub ettepoole):
lihtsad kiilutaolised murrud
Corpus anterior vertebrae murrud ( pisarataolised murrud)
atlantooccipitalis´e ja atlantoaxialis´e murrud dislokatsiooniga
Kaelalülide murrud sirutusest ( pea liigub taha): murrude nimed vastavad anatoomilisele piirkonnale:
tugi murrud
tagumise kaare murd
sirutusest „ pisarataoline“ murd

6. Sümptomid ja ravi Valu Tursed ja verevalumid
Vähenenud tundlikkus kätel ja jalgadel
Käte ja jalgade lihaste nõrkus ja paralüüs
Esmaabi
Ise ei tohi ohvrit liigutada!
Kutsu kiirabi!
Ennetamine
Söö kaltsiumi ja vitamiin D rikkast toitu!
Kasuta aotuga sõitmisel turvavöö!
Tee spordi, mis tugevdaks luud!
Ära sukeldu seal, kus on vähe vett!
Ole ettevaatlik!
Immobilisatsioon- kaelamurru kahtluste korral oluline täielik immobilisatsioon
Pehme kaelatugi- pannakse kui kaela vigastus polnud väga ohtlik, kanta on vaja täieliku paranemiseni ( 8 – 12 nädalat)
Valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid, turse vähendamiseks
Kirurgiline abi- ohtliku traumade puhul, kael algul venitatakse välja, siis metallist seadmete abil luud paigaldatakse ja hoitakse omal kohal
Füüsilised harjutused- tugevdavad kaelalihaseid
Paranemine võib kesta kuid ja aastaid

7. “Piitsalöögi vigastus” ( whiplash trauma)
Tegemist on tugeva ettepainutus ja sellele järgneva tahapainutus traumaga(hyperflexion/ hyperextension), trauma on otselelt võltuv kokkupõrke kiiruse ja suunaga.
Tavaliselt on tegemist kiirendus - pidurdus traumadega auto kokkupõrkel.
Sagedamini esineb naistel
Sömptomid: kaelavalu, tundlikkus, kangestumine, peavalu, peapööritus, iiveldus, õlade ja /või kätte valu, paresteesia ( jäsemete suremine, torkiv valu), hägune nägemine ja harvadel juhtudel esineb valulik neelamine.
Sümptomid võivad tekkida juba kaks tundi peale vigastust.
Sümptomid tavaliselt sõltuvad pehmete kudede kahjustusest.
Lihaste vigastamisel esineb torkiv ja põletav valu; “ viltune kael”.
Vananemisega “piitsalöögi” raskus suureneb.

8. Diagnostika ja tüsistused
Diagnoos: tehakse röntgen, et teha kindlaks, kas on tegemist murruga. Sõltuvalt patsiendi sümptomitest tehakse vajadusel CT või MRI, et teha kindlaks lülidevahekettade, sidemete ja lihaste olukorda.
Kaela diski prolaps- põhjustatud diskivõru rebendist. See võib põhjustada valu vastavalt närvivarustuse alal valu, tuimust,kihelust, kipitust ja nõrkust.
Närvimulgu pitsumine  - Külgmiste kokkupõrgete korral tekib sageli närvijuure pitsumine lülidevahelises mulgus, kus väljuvad närvijuured.
Lülisamba tagumise ligamendi kahjustus -  osaline supraspinoose ja interspinoose ligamendi rebend võib kliiniliselt anda samasugust tugevat kaelavalu ja kanduvat valu nagu kaeladiski prolaps (kuid mitte kunagi nõrkust ja tuimust).
Kaela fassettliigese sündroom -  fassettliigese kapsli väljavenitus tekitab tugeva valu ja kaela kanguse.
Lülimurrud

10. Ravi Immobilisatsioon Puhkus Jääkott
Reabilitatsioonteraapia ja massaaž
Trigger point süstid
Vajadusel kirurgiline abi

11. Kasutatud kirjandus

12. Aitäh, tähelepanu eest!