1. ÄRISALADUSE KASUTAMINE JA KAITSE
TRIIN TUULIK

2. TÄHTSUS Ärisaladust on vaja kaitsta, sest:
kui intellektuaalse omandi (IO) strateegia pole veel paigas, siis tagab preventiivse kaitse
alati polegi mõistlik IO kaitset taotleda
võimaldab teadmiste levikut konfidentsiaalsuslepingute teel nö turvalises keskkonnas
pakub õiguskaitsevahendeid kuritarvituste vastu

3. MÕISTE: Mis on ärisaladus?

4. MÕISTE Eesti õiguses ühtne mõiste hetkel puudub
Konkurentsiseaduse § 63 lg 1: “Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.”

5. MÕISTE
Vastavalt Riigikohtu praktikale* tuleb lähtuda TRIPS lepingu art 39 lg-s 2 toodud rahvusvaheliselt tunnustatud definitsioonist, s.t ärisaladus on:
füüsilise või juriidilise isiku seadusliku kontrolli all
saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad
kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu
mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas
* Riigikohtu otsus asjas nr

6. MÕISTE
Avalik
Jagatud
Suletud

7. MÕISTE Euroopa Liit on välja töötamas uut direktiivi:
ühtlustab ärisaladuse mõistet liikmesriikide üleselt
avardab võimalusi ärisaladuse seaduslikuks kasutamiseks
laiendab õiguskaitsevahendeid rikkumiste korral
Direktiivi eelnõu tekst koos seletuskirjaga: Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on the protection of undisclosed know-how and business information (trade secrets) against their unlawful acquisition, use and disclosure (Brussels, COM(2013) 813 final)

8. PIIRANGUD: Millele ärisaladuse kaitse ei laiene?

9. PIIRANGUD
Ärisaladuse kaitse ei ole absoluutne, s.t sellel on teatud piirangud:
ärisaladuse sisu tuleb võimalikult täpselt avada – ilma selge määratlusega võib olla takistatud vaba ettevõtlus. Samas, ainuüksi ebaselge määratlus ei välista vastutust rikkumise eest.*
saladuses hoidmiseks tuleb tarvitusele võtta meetmeid – kui meetmeid pole võetud, siis järelikult pole tegemist infoga, mis väärib kaitset.
* Riigikohtu otsus asjas nr p 20-21

10. PIIRANGUD Ärisaladust võib avaldada: seadusliku kontrolli omaja loal
seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks
lepingu täitmiseks

11. PIIRANGUD Nõuded konkurentsipiirangule:
ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud
pärast töölepingu lõppemist: kirjalikult, üheks aastaks, igakuine mõistlik hüvitis
NB! Töölepingu puhul peab tööandja teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. Vastasel korral eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.

12. PIIRANGUD Vahekokkuvõte: Ärisaladuse piirid on hägused.
Mida paremini määratletud lepingulistes suhetes, seda paremini võimalik kasutada ja kaitsta.
Ärisaladuse sisu töötajale teatavakstegemine on ärisaladuse hoidmise kohustuse tekkimise eelduseks töösuhtes.

13. KASUTAJAD: Kelle eest ärisaladust kaitsta?

14. KASUTAJAD Alltöö-võtjad Kliendid Juhtkond Töötajad Raamatu-pidaja
Ärisaladuse seaduslik kontrollija
Juhtkond
Töötajad
Alltöö-võtjad
Strateegi-lised partnerid
Kliendid
Nõustajad
Raamatu-pidaja
KASUTAJAD

15. KASUTAJAD
Seadus paneb mitmetele isikutele kohustuse hoida ärisaladust, kuid nende isikute ring on piiratud
käsundisaaja (võlaõigusseaduse § 625 lg 1)
töötaja (töölepingu seaduse § 6 lg 3, § 22)
osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed ning erikontrolli läbiviijad (Äriseadustiku § 186 lg 1, § 191 lg 4, § 313 lg 1, § 325 lg 1, § 330 lg 4)
riik (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17)

16. KASUTAJAD
Soovitatav on ärisaladuse kasutamiseks sõlmida konfidentsiaalsusleping, selleks et:
täpsustada ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe (näiteks isikuandmed) sisu
tuua välja, kellele ja mis eesmärgil võib ärisaladust avaldada
määratleda ärisaladuse hoidmise tähtaeg
panna paika turvanõuded ja kirjeldada protseduurid ärisaladuse hoidmise tagamiseks
leppida kokku vastutuse piirangud
leppida kokku leppetrahv

17. Tüüpilised probleemsed olukorrad
Variant A: Mart on juhatuse liige osaühingus Vana Äri. Mart lahkub ja asutab uue osaühingu Uus Äri, kus on nii ainuosanikuks kui ka ainsaks juhatuse liikmeks. Osaühing Uus Äri (või selle tütarühing) tegutseb samas valdkonnas ja pakub samu või sarnaseid teenuseid nagu osaühing Vana Äri.
Variant B: Mart on osaühingu Vana Äri töötaja. Mart lahkub ja asub tööle osaühingus Uus Äri, tegeledes seal sama tööga, millega tegeles osaühingus Vana Äri.

18. AITÄH!