1. Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?
Meditsiin: ravimid?
arstid? kirurgid?
ennetustöö??!!!
Tervislikud eluviisid: toitumine
füüsiline aktiivsus
vaimne tervis
laste kasvatamine

2. Põllumajandus: mullaviljakus
sordiaretus
tõuaretus
Toiduainetetehnoloogia
Materjalidetehnoloogia
Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine)
Kriminoloogia
Sport
Turism

3. Energeetika (ressursid, biokütused)
Rahvastikuküsimuse lahendamine
KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine
Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide?
Iga inimese?
Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele.

4. Inimestevahelised suhted:
kodus – kaasad, lapsed, ämmad
töökaaslased
alluvad, ülemused, kool
Psühholoogia – tänapäeva psühholoogia teoreetikud tammuvad paigal, sest nende hüpoteese pole võimalik tõestada ega ümber lükata.

5. Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel.
Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal-teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud.
Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin kehtivad loodusseadused, kuid sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest puudub vastav haridus.

6. Eetika ja moraal – filosoofia osa, mis on aastasadu püsinud.
Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt).
Tehnoloogia areng on toonud kaas vajaduse eetikareegleid muuta.
ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel!

7. Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest
Humaansus
Eutanaasia
Elujõuetud beebid, lootusetud haiged.
Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse teadlikult põhjustanud?
Truudus, armukadedus, abielu kestvus
Homoseksuaalsus, jne
Selleks on meil kõigil vaja mõista elu ennast - bioloogiat!

8. ELU OMADUSED
Kersti Veskimets

9. MIS ON ELU? VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU.
Mateeria, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada.
Valgud töötavad selle nimel.
VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU.
Ülevaade, et valkude töö – see ongi elu:
Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu.
Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad?
Kuidas on lahendatud energia probleemid?

10. Elusorganism - nagu korrusmaja, korterid - nagu rakud.
Seinad, lagi ja põrand (rakumembraan)
Raha, energia (ATP, süsivesikud) ja info (DNA) remondi jaoks.
Elamiseks on masinad ja aparaadid, mikrolaineahi, mikser, pesumasin jne. Rakkudes on masinateks valgud.
Valk võib olenevalt tingimustest oma kuju muuta – seejuures toimuvad muutused sageli just valgu sees. Nii ka kodumasinad oma töö jooksul väliskuju ei muuda, kuid töötava masina sees toimuvad protsessid.
Masina käivitamiseks või seiskamiseks on masinal olemas lüliti. Ka rakus peab valk omama võimalust olla vastavalt „välja lülitatud“ või „sisse lülitatud“.
Fosforüülrühma lisamine (lüliti) valgu koostisse ongi üks võimalus, mis lubab pöörduvalt muuta valgu ruumilist kuju. (D. Lavõgina)

11. 1. Rakuline ehitus
Rakk -
väikseim
üksus elu
omadustega

12. Ainuraksed ja hulkraksed
Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas, silmviburlane.
Kes on protistid?
Hulkraksed - ...
Kolooniad?

13. Bakterid on alati ainuraksed

14. Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium
Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni
Siin ka sööb  

15. Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba
Amööbi liikumine

17. 2. Kõrge organiseerituse tase
Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid,
nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. K

18. 3. Aine- ja energiavahetus
Kõik, mis elab, vajab energiat!
Miks?
Sest valgumolekulide töös seisneb elu.
Valgumolekulid hakkavad tööle, kui nad saavad energiat.
Kuidas organismid energiat saavad?
Erinevalt.

19. Taimed saavad päikese energiast - valgusest.
Valgusenergia abil sünteesib taim süsihappegaasist ja veest orgaanilise aine – esmalt glükoosi.
Jäägina eraldub hapnik.
See protsess on fotosüntees.
Vaata ja laula:

20. Lehtedes on kloroplastid, milles toimub fotosüntees

21. FOTOSÜNTEES Kus on glükoos? vesi Valgus- energia hapnik
süsinikdioksiid
Kus on glükoos?
vesi

22. Glükoosi molekulis talletub valguse energia.
Üldvõrrand:
6H2O + 6CO C6H12O6+ 6O2
glükoos
Glükoosi molekulis talletub valguse energia.
Glükoosi molekulid ühinevad kas tärkliseks, tselluloosiks, sahharoosiks jne.
Kuula 7 min. väga detailset fotosünteesi laulu:

23. Glükoosi molekulid liidetakse pikkadesse ahelatesse ja siis on see molekul juba tärklise molekul:
...või tselluloosi molekul:

24. Tselluloos
Mikrofibrill

25. Kuna taimed teevad lihtsatest anorgaanilistest ainetest ise orgaanilisi aineid, siis nimetatakse neid autotroofideks.
Need organismid, kes peavad saama energiat juba valmis orgaanilisest ainest, on heterotroofid.

26. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST.
Heterotroofid – organismid, kes peavad saama orgaanilist ainet, et varustada ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega.
Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST.
Loomad, seened saavad energiat ainult rakuhingamisest (põletades glükoosi):
C6H12O6 + 6O CO2 + 6H2O
Kuid ka taimed hingavad pidevalt .
Nende juured ei saaks teisiti kuidagi energiat.
ENERGIA

27. Mitokonder
Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine hapnikuga, mille tulemusel vabaneb ENERGIA ja tekib süsihappegaas ning vesi.
Rakuhingamine toimub kõigis organismides
v. a. bakterid.

28. Kas auto- või heterotroofid?

29. 4. Stabiilne sisekeskkond
Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad,
valgud, hormoonid jne.)
Püsiv happelisus
Püsiv temperatuur
Kõigusoojased…?
Püsisoojased …?
Ja muud näitajad

30. 5. Reageerimine keskkonna muutustele
Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega.
Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole?
Kas taimed näevad?
Kas taimed tunnevad maitset?
Kas ainuraksed tunnevad maitset?
Rakumembraanis on valgumolekulid, mis
muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse

31. Kõiki rakke ümbritseb membraan:
tsütoplasma

32. Kuidas me tunneme maitset?
Keel koosneb
rakkudest,
mille ümber on
membraan.
    

33. Vaata retseptorvalgu tööd!
Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min.

34. Retseptorvalk rakumembraanis töötab
Maitseretseptor:
Vaata retseptorvalgu tööd!

35. Kuidas me näeme?
Kui valgus jõuab kolvikeste rakumembraanis paikneva rodopsiinini, siis selle küljes olev retinaal muudab oma kuju cis-vormist trans-vormi.
Selline kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju.
Kepikestega näeme pimedas.
Koerad ja kassid näevad ka värve!

37. Silma võrkkesta ehitus
Kepikesed
Kolvike

39. Nägemisprotsessi fotokeemiline alus
ehk fototransduktsioon.
Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiinis oleva retinaali konformatsiooni (cis-vormist trans-vormi).
Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik.

40. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet

41. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu.
Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad.
Tundlad tunnevad rohkem lõhnu.

42. Putuka lõhnaretseptorid kobijates

43. Inimese haistmine üldisemalt http://www. youtube. com/watch

44. lõhnaretseptorite eest
Linda B. Buck
(2004 Nobel):
Imetajatel on
1000 geeni, mis
vastutavad
lõhnaretseptorite eest

45. Retseptorvalgu töö

46. 6. Paljunemine
Mittesuguline: uus organism saab alguse sugurakkude ühinemiseta, ühest
vanemast:
Pooldumine – ainuraksed …
Vegetatiivne – taimed …
Eostega – seened …
Suguline – uus organism
saab alguse kahe suguraku
ühinemisest. Vaata:

47. 7. Areng http://www.youtube.com/watch?v=G2RuVxdr0mA
Organismi muutused tema eluaja jooksul.
Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist.
Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga.
Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga
Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär

48. Kahepaiksed Monarhliblikad

49. 8. Evolutsioneerumine
...on liikide pika aja jooksul pidev ühesuu-naline muutumine.
Kui kaua võtab aega uue liigi teke?

50. Elu iseloomustavad omadused
Rakuline ehitus
Kõrge organiseerituse tase
Aine- ja energiavahetus
Stabiilne sisekeskkond
Reageerimine keskkonna muutustele
Paljunemine
Areng
Evolutsioneerumine