1. LIFE Kliimameetmete allprogramm
Piret Väinsalu
Keskkonnaministeerium
Kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist
LIFE programmi Infopäev

2. Kliimameetmete allprogramm
2014–2020 aastatel kokku 864 miljonit eurot kliimaprojektidele (25% kogu LIFE’i eelarvest)
2017. aastal u 82 miljonit eurot
10% kliimahaldus ja teave, ülejäänud võrdselt leevendamine ja kohanemine
Sel perioodil esimest korda on kliima teema eraldi allprogramm, saab aina rohkem tähtsust
(kui ei ole piisavalt häid projekte siis jaguneb teisiti) – kokku kaasfinantseeringuks u 50 miljonit
LIFE’i määrus

3. ELi kliimapoliitika
Projektid peavad toetama ELi kliimapoliitika rakendamist ning ELi ettevalmistamist kliimaga seotud väljakutseteks
Aastaks 2030 ELi heitkoguste vähendamine 40% (1990)
ELi energia- ja kliimapakett, Pariisi kliimalepe
43% ELi HKSi sektorites (2005)
30% ELi HKSi välistes sektorites (2005)
27% taastuvenergia osakaal
27% energiatõhususe paranemine

4. ELi kliimapoliitika Madala süsinikuga majandusele üleminek
A Roadmap for moving to a competitive low carbon economy in 2050
Ressursitõhus, keskkonnahoidlik ja vähese CO2 heitega majandus
ELi 7. keskkonnaalane tegevusprogramm, eesmärk nr 2
Kohanemine kliimamuutustega
ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava
keskkonnaalane üldraamistik aastaks 2020, esmatähtis eesmärk nr 2 on:   muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks – seal on üldülevaade kogu valdkonnast ja olulistest poliitikatest ja dokumentidest. Factsheet:

5. LIFE kliima allprogrammi üldeesmärgid
Ressursitõhus, madala süsinikuga ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline majandus
ELi kliimapoliitika ja seadusandluse arendamine ja täitmine
Kliimaeesmärkide laiaulatuslik integreerimine teistesse ELi poliitikatesse ning avaliku ja erasektori praktikasse
Parem kliimaalane juhtimine kõikidel tasemetel, sh parem kodanikuühiskonna, MTÜde ja kohalike osapoolte kaasamine
Soodustada üleminekut madala süsinikuga ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele
Parandada ELi kliimapoliitikate ja õigusaktide arendamist ja täitmist
Olla katalüsaator ja edendata kliimaeesmärkide laiaulatuslikku integreerimist teistesse ELi poliitikatesse ja avaliku ning erasektori praktikasse
Toetada paremat kliimaalast juhtimist kõikidel tasemetel

6. Valdkonnad ja eesmärgid
Kliimamuutuste leevendamine
Kasvuhoonegaaside heite vähendamine
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutustele vastupidavuse suurendamine
Kliimaalane juhtimine ja teave
Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmete kohta teadlikkuse tõstmine, parem teabevahetus, koostöö ja heade tavade levitamine
Valida üks põhiline valdkond, kuid võib ka lisaks teistesse panustada. Oluline on sünergia teiste valdkondade ja poliitikatega, nt kohanemisel lisaks elurikkuse toetamine
Ühe teema all rahastatav ei tohiks õõnestada teist eesmärki, peaks pigem koostöös mitut eesmärki täitma
peab vaatama, kumb on olulisem selle projekti juures ja siis vastavas voorus taotlema – nt hiljuti, märgalade taastamise projekt sai ELFi juhtimisel toetust looduse valdkonnas, kuid Saksamaa juhtimisel, kus osales partnerina TLÜ, sai märgalade taastamine rahastust kliimamuutuste leevendamise vallas. Esimesel juhul oli põhieesmärk elurikkuse taastamine, teisel juhul CO2 heite vähendamine.
Linnaalade projektid võivad sünergias toetada nii kohanemist kui leevendamist. Nt majade soojustamine, roheline infrastruktuur ja vee kokkuhoid.
Sünergiad keskkonna ja kliima allprogrammi vahel on tervitatavad, et optimeerida programmi ressursse. Eriti elurikkuse kaitse ja leevendamine ning kohanemine. nt metsad ja muld, vee vähesus ja põuad, üleujutusalade majandamine.
Üldjuhul ei rahastata projekte, mis teise valdkonna (nt keskkonna) eesmärke õõnestavad.

7. Prioriteetsed teemad Igal aastal igas valdkonnas kindlad prioriteedid
Alati võib esitada ja häid ideid väljaspool neid prioriteete.
Võivad muutuda aastati, aga ei pea. Konkreetsed kliima ja keskkonnaalased poliitilised prioriteedid.

8. Kliimamuutuste leevendamine
Prioriteedid 2017
Energiamahukad tööstused
F-gaasid
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF)
Lisaks julgustatakse ka esitama turulähedasi projekte, mille eesmärk on KHGsid vähendada ökoinnovatsiooni, ringmajanduse jms. kaudu. Seal peaks olema juba sees võimalus kasutada ja alustada juba LIFE projekti ajal turule viimist, nt ärimudeli välja arendamine, turuanalüüsid. Neid peaks olema ka võimalik korrata ja üle kanda (st see strateegia välja arendatud).
ELi poliitikate täitmiseks ja arendamiseks, mis puudutab kliimamuutuste leevendamist, arendada ja demonstreerida poliitikaid ja lähenemisi
Arendada teadmistebaasi, sh tõsta võimekust, kuidas rakendada teadmisi praktikas
Integreeritud lähenemine – kuidas arendada leevendamiskavasid kohalikul ja riiklikul tasandil
Arendada ja demonstreerida uudseid leevendamistehnoloogiaid, süsteeme, meetodeid ja instrumente, mis on korratavad ja üle kantavad teistesse oludesse.
The Union climate policy and legislation aiming to reduce greenhouse gas emissions focus in particular on:
 renewable energy,
 energy efficiency,
 the emissions trading system,
 energy and greenhouse gas intensive industrial production,
 land use, land-use change and forestry,
 conservation of natural carbon sinks,
 transport and fuels,
 fluorinated gases and ozone depleting substances,
 carbon capture and use,
 carbon capture and storage18,
 efforts by Member States and regional/local authorities to reduce greenhouse gas emissions, and
 greenhouse gas monitoring and reporting.
Oluline on ELi lisandväärtuse saavutamiseks jälgida, hinnata ja aktiivselt levitada projekti tulemusi ja saadud õppetunde

9. Kliimamuutuste leevendamine
Prioriteet 1 Energiamahukad tööstused
Madala süsinikuga tootmine ja protsessid
Uuenduslike ja kulutõhusate tehnoloogiate ja lahenduste arendamine ja rakendamine
Pikaajaline mõju, läbimurdelahendused, uued toormaterjalid või tooted, mis vähendavad KHG heidet
Energiamahukad tööstused
(süsinikulekke vältimine)
Peaksid olema majanduslikult võimalikud, (näidisprogrammid ka tegelikes tööstusoludes)
..et vähendada heitemahukaid tootmisi ja protsesse
Mitte ainult kütuse ümbervahetamisest tulenev kasu, samas hispaania näide, kus asfalti tootmises püütakse asendada fossiilkütused biokütustega ja vähendada kogu elutsükli KHG heidet.
Foto: wikipedia.org

10. Kliimamuutuste leevendamine
Prioriteet 1 Energiamahukad tööstused
Lahendused võiks olla võimalusel üle kantavad
Soodustatakse tööstussektori omavahelist koostööd
Soodustatakse teiste ELi rahastatud uurimisprojektide tulemuste üle võtmist ja neile „ehitamist“
Euroopa tööstussektori hea positsiooni edendamine, töökohtade loomine eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes; uued turud.
… ülekantavad sektori sees või ka väljaspool sektorit
(nt Horizon 2020)

11. Kliimamuutuste leevendamine
Proriteet 2 Fluoritud gaasid ehk F-gaasid
Vähendada 80% aastaks 2030
Soojuspumbad, konditsioneerid ja külmutusseadmed, tootmisprotsessid elektroonikatööstuses, astma spreid jm
Vahetati konditsioneerides, külmutusseadmetes jml. välja osoonikihti kahjustavad ühendid ja asendati need F gaasidega, millel on aga väga suur globaalse soojendamise potentsiaal (kuni x kõrgem kui CO2). Nüüd on vaja vahetada need omakorda välja kliimasõbralike alternatiivide vastu.
Foto: wikipedia.org

12. Kliimamuutuste leevendamine
Proriteet 2 Fluoritud gaasid ehk F-gaasid
Innovatsiooni- ja näidisprojektid näitamaks madala globaalse soojendamise potentsiaaliga alternatiivide kasutamist
Alternatiivid on olemas, on vaja edasi arendada ning sobivust demonstreerida
Külmutusseadmete ja konditsioneeride standarditest põhjustatud barjäärid, nt vaja infot riskihaldamise osas süttimisohtlikele F-gaaside alternatiividele.
Näidata, kuidas vähendada süttimisohu riske
Tuua kokku olemasolev info ja uurimused, lisaks uued teadmised standardite sisse seadmiseks

13. Kliimamuutuste leevendamine
Prioriteet 3 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus
Võtmeväljakutsed:
Süsinikuheite andmete saamine metsadest ja pinnasest  läbipaistev aruandlus ja arvepidamine.
ELi maastikud peaksid Pariisi leppele kaasa aitama, kuid see ei tohiks ohustada toidu tootmist
Muldade degradeerumine  parandada süsiniku hoiustamist
Jätkusuutliku biomassi kasutamine  taastuvenergia
Maakasutuse meetmed, mis edendavad madala süsinikuga majandust
Projektid, mida saab korrata, millel on koostöö keskkonna ja kliima vallas põllumajanduse, metsanduse ja muldadega (sh seire)

14. Kliimamuutuste leevendamine
Prioriteet 3 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus
LIFE toetab:
Maakasutuse sektor
Heitkoguseid vähendavad maakasutuse strateegiad/praktikad
Maakasutuse kasvuhoonegaaside seire ja aruandlus
Andmete kogumise süsteemide parandamine (süsinikuvaru ja selle muutuse hindamine, maa süsinikuvaru seire seoses nende alade kadumisega, nt turbaalad, rohumaad
Jätkusuutlik metsandus ja tahke biomassi kasutamine
Uued jätkusuutlikud lähenemised tootmisele ja tarbimisele
Maakasutus: nt märgalade taastamine ja kuivenduse lõpetamine; paremate sortide ja kliimasõbralike meetodite kasutamine põllumajanduses, väetiste kasutamise optimeerimine jms
´Metsandus: nt süsiniku sidumine metsanduses, madala süsinikuga metsamajandamise meetodid
Biomassi efektiivne kasutamine energia tootmiseks (fookuses jäätmete kasutamine) – näidisjaamad

15. Kliimamuutustega kohanemine
Prioriteedid 2017
Haavatavuse hinnangute ja kohanemisstrateegiate loomine
Hõlmavad erinevaid sektoreid, on piiriülesed või regioonide vahelised
Roheline infrastruktuur ja ökosüsteemipõhine lähenemine
Uudsed kohanemistehnoloogiad
Valdkonnad:
üleujutuste ohjamine, rannikualade haldamine, kohanemisega arvestamine linnade planeeringus ja ehituses ning loodusressursside kasutuses; jätkusuutlik ja vastupanuvõimeline põllumajandus, metsandus, turismisektor ja veekasutus (kõrbestumine, põuad)
Kliimamuutustega kohanemine, kus võimalik siis ökosösteemipõhised lähenemised
Eelistatud on kohanemise projektid, mis….
Soodustatakse selliseid näidisprojekte, mida on võimalik üle kanda.
Uudsete kohanemislahenduste arendamine ja näitamine (peaks olema võimalik korrata)

16. Kliimamuutustega kohanemine
Prioriteet Kohanemine linnakeskkonnas
Kohalike kohanemisstrateegiate arendamine ja rakendamine
Linnapeade pakt kliima ja energia alal
Projektid, mis panustavad samaaegselt leevendamise ja kohanemise ning looduskaitse ja mitmekesisuse eesmärkidesse linna piirkondades
Rohelise infrastruktuuri arendamine ja soodustamine linnades
Soojasaarte efekti vähendamine murukatustega, rohelised alad jahutajatena, linna pinnase läbilaskvuse suurendamine
Uudsed kohanemistehnoloogiad linnades
linnapeade pakt (Tallinn,Tartu, Jõgeva, Rakvere), kokku üle 7000 linna
Üleujutusohu vähendamiseks – igasugused nutikad ideed, nt hispaania projekt, kus üleujutuste vältimiseks kasutatakse vanu, väheväärtuslikke keraamilisi plaate (panustab ka ressursi efektiivsesse kasutamisesse)

17. Kliimaalane juhtimine ja teave
Prioriteedid 2017
Kliima- ja energiastrateegiate arendamine ja rakendamine, 2030 ja 2050
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise hindamine, seire ja aruandluse läbipaistvus
F-gaaside alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine (tootjatest kuni lõppkasutajateni), koolitused
UUS – projektid, mis annavad tarbijatele võimu säästa autode kütusekulult ja lubavad neil teha teadlikke valikuid kliimasäästliku auto ostul
(sh selged tulemused tarbijatele ja saada lauaulatuslikku andmestikku tehase lubatud ja tegeliku kütusekulu kohta).
Projektid, mis edendavad kliimahaldust ja tõstavad võimekust (vaid teadlikkuse tõstmisega tegelevad projektid ei saa toetust). Kui projektiga arendatakse tööriistu või uuringuid, siis peab olema projektis ka selge tegevus, kus neid rakendatakse.
Kliimaalase seadusandluse paremat rakendamist toetada,, parimate praktikate ja poliitiliste lähenemiste arendamist ja levitamist
Edendada kliimaalast juhtimist kaasates rohkem osapooli (sh NGOd) konsultatisioonideks ja poliitikate rakendamiseks
Projektid peaks edendama tegevusi, mis panustavad madala süsinikuga majandusele ja kliimamuutustele vastupidavale majandusele üleminekut.
Nt kliima ja energiastrateegiate loomine, teistes poliitikavaldkondades kliimategevuste sisse toomine
Nt Koostööplatvormide loomine, kus saab jagada parimaid praktikaid kliimategevuste edendamiseks ja ulatuse laienemiseks, avalikkuse ja osapoolte toetuse kasvatamiseks)
Elis vajalik selleks luua strateegiad, et valitseks ühtsus erinevate poliitiliste valdkondade vahel.
Nt omavalitsus rakendab kliimastrateegias olevaid võtmetegevusi projekti käigus.
EU ETS – On vaja ka paremini hinnata, kui hästi kliima,poliitikad oma eesmärki täidavad, näiteks EU ETS, millised n selle mõjud ja suhted teiste poliitikainstrumentidega.

18. Kliimaalane juhtimine ja teave
Prioriteedid 2017
Kliimapoliitikate seire ja hindamine
Koordinatsiooniplatvormide loomine, kus hinnatakse olemasolevaid kliimapoliitikaid ja selle põhjal arendatakse kulutõhusaid kliimameetmeid
Parimate praktikate jagamine ja teadlikkuse tõstmine
Sh kohanemise alal, avalikkuse ja osapoolte toetuse tõstmine kliimapoliitikatele
Käitumise muutused kohalikul või regionaalsel tasandil
Kutsuda esile ja viia laiema ringini tegevused, mis panustavad heite vähendamisesse ja ressursitõhususse
Eriti julgustada kliimategevusi kogukondades, kus maakasutuse heitkogus on suur osa majanduse KHG heitkogusest

19. Taotluse esitamine Kliima allprogrammi juhised 2017
ec.europa.eu/life 2017 Call for proposals for LIFE Grants  Download: Zip file of the LIFE Climate Change Mitigation, Adaptation, Governance & Information application package 2017 
Taotluse esitamise tähtaeg on 7. september 2017 kell (Eesti aja järgi)
Kliimamuutuste leevendamine
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimahaldus ja teave
Väga oluline on taotluse kvaliteet ja läbimõeldus. Selle koostamine võtab aega, niisiis tasub alustada juba täna! LIFE projektide andmebaas

20. Aitäh!
Piret Väinsalu