1. Pärnu Lennujaama arendamine
Lauri Luur
Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Kuressaare

2. Tänane situatsioon Eesti lennunduses

3. Põhjused, miks Pärnu lennujaama renoveerimine on vajalik:
Pärnu peab leidma uued turistid;
Lennujaam aitab vähendada Pärnu turismi hooajalisust ja suurendada konverentsiturismi;
Lennujaam teenib end tagasi;
Renoveerimine on prognoositust odavam;
Rail Baltica ei ole täna lahendus, kuna võtab veel aastat;
Huvi lendudeks on olemas, põhjus katkemiseks oli maandumisraja halb seisukord.
Turismisektor on viimaste aastatega on investeeritud üle 60 mln euro
2015 septembriks oli 609 tuhat ööbimist, 2016 septembri lõpuga 688 tuhat
Põhjamaad on lukus
Turist kulutab keskmiselt 137 eurot ööpäevas
Viimase aastaga on kasvanud siseturisti hulk 21,82%
Leedu 17,25%
Läti 36,56%

4. Pärnumaa panus Pärnu Lennujaama arengusse
2009 a. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Pärnu Lennujaam, Eesti Lennuakadeemia ja Sihtasutus Pärnumaa Turism - Pärnu lennujaama arendus.
2011 a. AS Teede Tehnokeskus - raja renoveerimise uuringud ja analüüs;
2016 a. LFV Aviation Consulting AB – Pärnu Lennujaama muu taristu renoveerimise uuringud ja analüüs;
2016 a. koostöös Eesti Lennuakadeemiaga – lennujaama renoveerimise uuring ja analüüs lähtuvalt maakonna ettevõtluse vajadusest.
8310 eurot
21905 eurot
27900 eurot

5. AS Teede Tehnokeskus - raja renoveerimise uuringud ja analüüs
Eesmärk: Selgitada välja võimalikult optimaalne lahendusvõimalus Pärnu endise militaarlennuvälja kohandamiseks tsiviillennunduse tarbeks, lähtudes näiteks lennukite Boeing 737, Bombardier CRJ 900 jt sama klassi lennukite vajadustest ja parameetritest ning ICAO nõuetest ohutuse tagamiseks.
Püstitatud probleemid olid hankekutse põhjal järgmised:
Kas on otstarbekas panna rajale, ruleerimisteedele ja perroonile asfaltbetoon ülekate. Kui jah, siis milline peaks olema kasutatav tehnoloogia (täpne kirjeldus, mis kihid, kuidas, kuhu jne), materjalide mahud, orienteeruv maksumus;
Kui on otstarbekam kõik vana lammutada ja ehitada uus, siis millise tehnoloogiaga ja kui suured on materjalide mahud (täpne kirjeldus, kuidas, kuhu jne). Välja selgitada orienteeruv projekti maksumus (mõeldud asfaltbetoonrada).
Olemasoleva raja ülesvõtmine, uue põhja ehitamine, betoonraja taastamine. Välja selgitada orienteeruvad mahud ja maksumus.

6. Kolm erinevat renoveerimise varianti
1. Paigaldada olemasolevale betoonkattele peale täiendav betoonist ülekate. Kohati laiendada õlgasid. Paigaldatakse drenaaž. Markeering, märgistus. Tulede tõstmine, paigaldamine;
2. Lõhkuda ära ca 0,83 m paksuselt olemasolev katendikonstruktsioon pearajal (ruleerimisteedel ja perroonil ca 69 cm) ning tekkinud põhjale ehitada peale täiesti uus katendikonstruktsioon. Paigaldatakse drenaaž, uued kaevud, sadevete ärajuhtimissüsteem. Sisaldab puudu olevate ääretulede paigaldust. Markeering, märgistus;
3. Paigaldada olemasolevale betoonkattele asfaltbetoonist ülekate, peegelduspragude vältimiseks kasutatakse metallist võrku (Meshtrack 1). Õlgade laiendused, kaevude tõstmine. Markeering, märgistus. Tulede paigaldus, tõstmine.
Alljärgnevalt on välja toodud mõõtmed ja lahendused, mis kehtivad kõikidele
variantidele:
• Pearaja parameetrid 2500X45m;
• Pearaja õlad 5+5m;
• TW-de sõiduradade laius 15m;
• TW-de õlad 5+5m;
• Seisuplatsid 8 tk (3tk-38x35m, 2tk-27x29m, 3tk-17x19m);
• Tulede, markeeringu ja tähistuse asetus vastavalt lisas 5 toodule;
Orienteeruvate maksumuste arvutamisel oleme aluseks võtnud nii Ämari Lennuvälja,
Tallinna Lennuvälja kui ka ühe tee-ehitusobjekti (Loo-Maardu) ühikhindasid.
Maksumuste arvutamisel oleme lähtunud eeldusest, et ehitustööd võiksid alata ca
2013. a

7. Renoveerimise maksumus lähtuvalt LVF pakutud optimaalsele geomeetriale
Variant nr eurot;
Variant nr eurot.
Summad sisaldavad 10% ettenägematute tööde varu. AS Teede Tehnokeskus soovitab varianti nr 3

8. Turismisektori põhise uuringu ja analüüsi peamised teemad:
Lennutranspordi turu arengud lähiriikides;
Kohalik nõudlus lennutranspordi järele Pärnus ja pärnumaal;
Potentsiaalsed sihtkohad, lennuplaanid ja lennuteenuste pakkujad;
Majandusliku mõju analüüs.
NB. Majandusmõju arvestus Palanga lennujaama põhjal.

9. Reaalne olukord Pärnus
Pärnu linna majutatute arvu muutus aastal elukohariikide lõikes
2015 oli 347 tuhat majutatud
2016 esimesed kolm kvartalit 310 tuhat ja aasta kokku 382 tuhat

10. Lennuplaan
Lennujaama potentsiaalne aastane reisijate koguarv (regulaarsed liinilennud + tšarterid)

11. Võimalik stsenaarium Aastaringsed regulaarlennud
Regulaarlende kuni 10 lendu nädalas
Tšarterlende kuni 6 lendu nädalas
ATR-72 tüüpi lennukid
Täituvus 60% nagu
Arvestatud on saarte ja mandri vaheliste lendude reisijate hulka viimase kolme aasta keskmist arvestades (2785 pax)

12. Tasuvus võimaliku stsenaariumi korral
reisijat
Majanduslik mõju kokku ca 6 miljonit eurot aastas
Ligi 270 uut töökohta

13. Peamised järeldused
Lennujaam on oluline majanduslik tegur kogu piirkonnale, mitte pelgalt äriprojekt;
Ettevõtjate poolt on tehtud investeeringud Skandinaavia klienti silmas pidades, samas kui turuosa on kasvatamas hoopis Jurmala ja Palanga, kuhu on tagatud kiire ja mugav ligipääs;
Perioodil kulutaksid Pärnusse lennukiga saabuvad turistid siin ligi 70,9 miljonit eurot.

14. LFV Aviation Consulting AB lennujaama muu taristu analüüs
The Airport and its surroundings
How to attract new passengers
Organisational assessment
Staff
Technical assessment
Overview
Landside aviation facilities
Airside aviation facilities
Ground Support Equipment
Airfield maintenance and firefighting equipment
Landside non-aviation facilities
Documentation

15. LFV Aviation Consulting AB ettepanek
Lennuraja suurus ICAO kategooria 3C järgi
Lennuraja pikkus: Maksimaalselt 1799 m + turvaala
Lennuraja laius: minimaalselt 30 m
Pööramiskohad mõlemal pool raja otstes
See annab võimaluse teenindada:
Suured turbo prop. lennukid (Dash 8 Q400, ATR 72)
Väiksemad reaktiivlennukid (EMB 170, AVRO RJ 85)
jmt

16. Lennuraja optimaalne geomeetria

17. Muu taristuinvesteeringu eelarve
System/equipment Estimated EUR x1000
Infrastructure investments
Ground handing equipment 630
Vehicles
Navigation equipment
Documentation and permits 400
Summary

18. Kogu investeeringu eelarve
Lennujaama muu taristu ja seadmete investeering:
6,650 mln eurot.
Lennuraja, ruleerimisteede, perrooni, drenaaži ja tulede renoveerimine:
6,324 mln eurot.
KOKKU: 12,974 mln eurot.

19. Täname tähelepanu eest