1. Muutused tööturul Euroopa Liiduga liitumisel
Kaia Philips, Ph.D
Tartu Ülikooli majandusteaduskond

2. Ettekande eesmärk:
Kuidas Euroopa Liiduga ühinemine mõjutab Eesti tööturgu?
Millised grupid on liitumisest enim mõjutatud?
Millal erinevad mõjud võiksid avalduda Eesti tööturul?

3. Ettekande struktuur
Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid
Milline on oodatav tööjõu sisse- ja väljavoolu tase? Kuidas migratsiooniulatust prognoositakse?
Millised grupid on tööjõu vabast liikumisest enim mõjutatud?
Milline on oodatav tööjõu struktuur pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga?

4. Migratsioon
Migratsioon on tööjõu selline liikumine, mille korral töökoha muutusega kaasneb ka elukoha muutus ühest riigist teise.
Migratsioonina ei käsitleta pendelmigratsiooni (piiriülest migratsiooni), kus inimesed elavad ühes riigis ning käivad tööl teises riigis.

5. Tööjõu vaba liikumine
Tööjõu vaba liikumine – võimalus töötada EL liikmesriikide tööturgudel. Töötajaid ei tohi diskrimineerida rahvuse, usu, sooliste tunnuste jne baasil.
Üleminekuperiood aastat

6. Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid
Demograafilised protsessid
Situatsioon tööturgudel
Palkade ja sissetulekute erinevused
Geograafiline asukoht
Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike olemasolu
Kultuuri- ja keelebarjäärid
Etnilised ja poliitilised probleemid
Ootused jt tegurid

7. Demograafilised protsessid

8. Situatsioon tööturgudel

9. Sissetulekute erinevus

10. Peamised põhjused – SaarPoll 2003
2000
2003
Soov saada suuremat palka
44,1
43,4
Raske öelda
3,8
13,5
Soov oma silmaringi avardada, saada uusi kogemusi
11,8
Soov saada töökohta, tööpuudus Eestis
15,5
10,4
Parem elukvaliteet välisriigis -
7,2
Soov ennast erialaselt täiendada
11,1
6,8
Isiklikud/perekondlikud põhjused
0,8
2,2
Eestis pole häid tööalaseid väljavaateid
3,9
1,9
Soov saada erialast tööd
2,8
1,3
Olen Eesti elus pettunud, tahan ära minna
4,4
1,1
Muu
0,1
0,4
KOKKU
100,0

11. Peamised takistused – SaarPoll 2003
2000
2003
Pere ja lähedased sõbrad on Eestis
23,8
22,8
Minu kodu on Eestis, ei taha ära minna
20,6
17,5
Raske öelda
5,0
16,4
Ei oska keelt
20,0
16,2
Minemisega kaasnevad suured kulud -
9,8
Kartus mitte “läbi lüüa”, mitte hakkama saada
7,5
3,4
Ebapiisav haridus
7,2
3,3
Ebapiisavad tööoskused
3,1
2,5
Ei meeldi sellega seonduv asjaajamine
3,6
2,4
Eestis on paremad tööalased väljavaated
2,8
2,3
Muu
2,1
Võõrad kombed, kultuur
2,0
1,1
Kardan, et ei leia seal endale sõpru, tuttavaid
0,8
0,2
KOKKU
100,0

12. Eestlased välismaal

13. Migratsiooni prognoosimise võimalused
Eelnevate kogemuste projekteerimine tulevikku
Erinevate migratsiooni mõjutegurite modelleerimine
Arvamusküsitlused ja eksperthinnangud

14. Seniste ühinemiste kogemused
Püütakse kasutada varasemate migratsioonivoogude kogemusi ning neid tulevikku prognoosida, eeldades, et minevikus kordunu leiab aset ka tulevikus
EL lõunalaienemine 1980ndatel (Portugal, Hispaania ja Kreeka): aastal oli teistes EL riikides 0,3-1,3% rahvastikust

15. Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine
Analüüsitakse erinevaid migratsiooni mõjutavaid tegureid (makrotasandil) ja seeläbi hinnatakse erinevate riikide migratsioonipotentsiaali

16. Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine

17. Migratsiooni mõjutegurite modelleerimine
Peamised muutujad mudelites:
Majandus: inimkapitali hulk, hõive
füüsilise kapitali hulk
välisinvesteeringud
sissetulek
Ühiskond: demograafiline struktuur
elustiil (tarbimine, hääletusõigus jpt)
sissetulekute jaotus
Poliitilised: poliitiline situatsioon
migratsioonipoliitika
Riikide vahelised seosed:
kultuurilised seosed
geograafilised seosed

18. Otsus migreeruda:
Migreerumisega kaasnevate kulude ja tulevaste tulude võrdlemine isiku tasandil
Palju erinevaid tegureid ja nende omavahelisi seoseid, mis mõjutavad migreerumisotsust.

19. Küsitlused, eksperthinnangud
Küsitakse inimestelt nende soovi migreeruda
Küsitakse ekspertidelt arvamust migratsiooniulatuse kohta
Saksamaal enne ühinemist soovis 35% migreeruda Ida-Saksamaalt, tegelik migratsioon oli 7%.
Eesti puhul on arvamusuuringud näidanud, et soovijate hulk on 2-14%
Ekspertide arvamused on väga varieeruvad

20. Muutused inimeste migreerumishinnangutes
Aeg
Suure tõenäosusega + küllalt suure tõenäosusega
Suure tõenäosusega
2000
2003
Muutus
Alatiseks
9.6
8.8
-0.8
4.0
3.1
-0.9
Mõneks aastaks
24.5
22.9
-1.6
7.9
6.3
Mõneks kuuks
41.3
34.8
-6.5
17.4
13.1
-4.3
Käiks aeg-ajalt tööl
43.0
-8.2
19.7
15.3
-4.4

21. Milline on oodatav migratsioonitase?
EL riigid vajavad täiendavat tööjõudu
EL tööturud vajavad teatud liiki spetsialiste-oskustöölisi
IT, meditsiinitöötajad jt spetsialistid
Ametnikud EL asutustes-organisatsioonides
Kasvavad võimalused projektipõhiseks migratsiooniks
EL tööturud vajavad teenindavasse sektorisse lihttöölisi
Avarduvad võimalused minna välismaale õppima

22. Kes on potentsiaalsed lahkujad?
Demograafilised tunnused
Noored vs vanemad
Sotsiaalmajanduslikud tunnused
Hõivatud vs töötud vs mitteaktiivsed
Kvalifitseeritud vs kvalifitseerimata tööjõud

23. Migreerumissoov sõltuvalt staatusest tööturul
Alatiseks
Mõneks aastaks
Mõneks kuuks
Aeg-ajalt
Hõivatud
11,3
30,9
52,8
56,7
Õppurid
21,7
52,0
60,5
Töötud
10,2
21,6
34,1
36,4
Kodused
3,6
14,5
27,3
25,5

24. Sissetulekute erinevused

25. Järeldused Eesti kohta
Massilist tööjõu väljavoolu ei prognoosita
Migratsioon on eelkõige lühiajaline
Peamine sihtriik – Soome
Suureneb kvalifitseeritud tööjõu liikumine
Mitteametlikult töötamine muutub ametlikuks
Kvalifitseeritud tööjõu defitsiidi tingimustes tuleb tööjõudu sisse vedada

26. Kirjandus (inglise keeles)
Boeri, T., Brücker, H. (2001). Eastern Enlargement and EU- Labour Markets: Perceptions, Challenges and Opportunities, IZA Discussion Paper No. 256
Boeri, T, Brücker, H. (2001). The Impact of Eastern Enlargement on Employment and Labour Markets in the EU Member States. Commissioned by the Employment and Social Affaires DG of the EC.
Kunz, J. (2002). Labour Mobility and EU Enlargement – a Review of Current Trends and Debates, DWP.
Paas, T., Eamets, R., Masso, J., Rõõm, M. (2003); Labour market Flexibility and Migration in the Baltic States: Macro Evidences. University of Tartu, Faculty of Economics and Business Administration Working Paper Series No 16.
Straubhaar, T. (2001). Migration Policies and EU Enlargement, East-West Migration: Will It Be a Problem?, Intereconomics, July/August 2001, pp
The Free Movement of Workers in the Context of Enlargement, European Commission Information Note,

27. Kirjandus (eesti keeles):
Philips, K., Hinnosaar, M., Priinits, M., Võrk, A. (2003). Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele. Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tartu, 108 lk.
Kallaste, E., Philips, K. (2003). Tööjõu vaba liikumine - probleem või võimalus Eestile? Riigikogu Toimetised 7/2003, lk
Philips, K., Kallaste, E. (2003). Tööle EL liikmesriiki - lihtne või keeruline otsus? Sotsiaaltöö 4/2003, lk 7-9.
Eamets, R., Philips, K. (2003) Tööjõu vaba liikumine – kes läheb ja miks? Sotsiaaltöö 5/2003, lk
Philips, K., Priinits, M., Võrk, A. (2003) Migratsiooniga kaasnevad probleemid Euroopa Liidu idalaienemisel. XI teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid, Berlin, Tallinn, lk