1. Silja Sorgus 6.Oktoober 2010 Võru
Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm
Silja Sorgus
6.Oktoober 2010
Võru

2. ENPI Eesti – Läti – Vene programm
Programmi maht: 47,7M€
Abikõlblikud piirkonnad:
Eesti: Kesk-Eesti,
Lõuna-Eesti, Kirde-Eesti
Läti: Latgale, Vidzeme
Venemaa: Leningradi, Pihkva oblastid, Peterburi linn
Lähipiirkonnad (kuni 20% programmi mahust)
- Eesti: Põhja-Eesti
- Läti: Riia, Pierriga

3. Programmi eesmärk
Toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut
Edendada koostööd sotsiaalmajandusliku sidususe parendamiseks
Tõsta piirkonna konkurentsivõimet, kasutades regioonides olemasolevat potentsiaali
Vastata piirkonna ühistele väljakutsetele

4. Programmi prioriteedid
Sotsiaalmajanduslik areng – 40%
Ühised väljakutsed – 40%
Inimestevahelised kontaktid – 20%

5. I Sotsiaalmajanduslik areng (1)
1.1 Sotsiaalmajandusliku arengu soodustamine ja ettevõtluse ja ettevõtlikkuse edendamine
Väike- ja keskettevõtete arendamise ja äritegevusega seotud infrastruktuuri toetamine, kohaliku majandusliku ja ärikeskkonna edendamine ja mitmekesistamine
Oskusteabe arendamine ja innovatsiooni, uuringute ja tehnoloogiate edendamine
Tööturu potentsiaali arendamine (töötingimuste parendamine, majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna tööturule tagasitoomine, uurimis-, haridusasutuste ning ettevõtete vahelise koostöö toetamine tööjõu kvaliteedi tõstmiseks, inimressurssi arendamine)
Võrreldes EL keskmisega, ettevõtluse tase programmi piirkonnas on endiselt madal. Suurem osa ettevõtteid toodavad sisemise turu tarbeks ning ettevõtlike piiriüleseid sidemeid on vähe. Samuti vajab tõhustamist ka ettevõtete ja haridus- ja uurimisasutuste vahelised kontaktid ett stimuleerida innovatsiooni ning vastata tööstuse nõudlusele valmistades ette kvalifitseeritud tööjõudu.
Väiksemahulised investeeringud ja pehmed tegevused on lubatud.

6. I Sotsiaalmajanduslik areng (2)
1.2 Transport, logistika, kommunikatsioonilahendused
transpordikoridoride ning väiksemahulise infrastruktuuri arendamine (sõiduteed, raudteed, veeteed ja õhuliinid ning sellega seotud teenuste arendamine)
piirialaga seotud infrastruktuuri planeerimine ja arendamine (parkimisplatsid, tingimuste loomine teenuste arendamiseks nii turistidele kui ka veoautojuhtidele, puhkealad jmt)
Uute piiriüleste ühistranspordi-marsruutide ja teenuste arendamine
Informatsiooni infrastruktuuri ja teenuste arendamine, ühiste informatsioonikanalite ja võimaluste loomine
Programmipiirkond on kaetud tiheda raudtee ja sõiduteede võrgustikuga. Kuid infrastruktuur on kas halvas seisundis või on takistusi piiriületamisel. Avalik transpordi mitte piisav areng takistab inimeste regioonisisest mobiilsust. Rääkimata vee- ja õhuteedest, mis on praegu täiesti alaarendatud. See meede toetab transpordikoridoride arendamist, koridoridega seotud infrastruktuuri ning avaliku transpordi marsruutide arendamist. Samuti informatsiooni infrastruktuuri arendamist.
Nii investeeringuid kui ka pehmeid tegevusi.
Ø      Via Hanseatica arenguvöönd (rahvusvaheline transpordikoridori Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Riia-Tartu-Narva-Peterburi):
Ø      Baltic Tangent (intermodaalne transpordikoridor Taanist ja Lõuna-Rootsist meretranspordiga Liepaja, Ventspilsi või Klaipeda sadamateni, sealt raudteedpidi läbi Riia ja Valga Pihkvani ning edasi mööda Venemaa raudteed Peterburi ja Moskva suunas).

7. I Sotsiaalmajanduslik areng (3)
1.3 Turismi arendamine
Turismi infrastruktuuri arendamine, ühised turismitooted ja teenused ning nende kättesaadavus (liigipääsud turismimarsruutidele, viidad jmt)
Koordineeritud turismistrateegiad ja turundusmeetmed (ühised üritused eesmärgiga suurendada programmi piirkonna atraktiivsust, informatsiooni teenused jmt)
Turismiorganisatsioonide võrgustike arendamine ning uute kontaktide loomine turismisektoris
Suur kultuuripärand ja puhas loodus on turismi arendamise aluseks. Regioon vajab tõsta pakutavate turismiteenuste kvaliteedi tõstmist, turismitoodete mitmekesisuse ning nende kättesaadavuse suurendamist, turismi infrastruktuuri parendamist.
Investeeringud ja pehmed tegevused.

8. II Ühised väljakutsed (1)
2.1 Ühised keskkonna- ja looduskaitsealased tegevused
Keskkonnaalased uuringud ja keskkonnakorraldus (uuringud keskkonna reostusest, seire, juhtimine jmt)
Keskkonnateadlikkuse tõstmine (sh infokeskuste loomine ja süstemaatiline keskkonnahariduse levitamine)
Keskkonnaalane riskijuhtimine ja keskkonnateenistuste koostöö
Väiksemahulise keskkonnaalase infrastruktuuri planeerimine ja parendamine   
Programmi piirkond on bioloogiliselt väga mitmekesine ja rikkas. Programmi piirkond katab territooriumi kus on palju kaitsealasid mõlemalt poolt piiri. Seni on läbi viidud mõned ühised uuringud ja tegevused, mis oleksid suunatud ühiste loodusressursside juhtimisele või ühisele kontrollile keskkonna saastamise üle.
See meede on just nendele tegevustele suunatud. Eriti tähelepanu all on kogu Peipsi piirkonna kaitsealased tegevused. Ühine veeressursside haldamine Peipsi järves ja Soome lahes. Keskkonnakorraldus ja keskkonnaharidus, keskkonnateadlikkus. Peipsi kalavarude seire, kaitse, taastamine

9. II Ühised väljakutsed (2)
2.2 Ajaloo ja kultuuripärandi säilitamine, kohalike ehitustraditsioonide toetamine
Kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamine ja taastamine
Kohalike käsitöö, oskusteabe ja traditsiooniliste oskuste rakendamine äritegevuses
2.3 Energiakasutuse parendamine
Energia ressursside efektiivne ja jätkusuutlik kasutamine, energiasääst
Alternatiiv- ja taastuvenergia allikad
Piiri peal elavad erinevad etnilised grupid ning kultuurid. Regioon tervikuna on rikka kultuuri ja pikka ajaloo kandja. Samas traditsioonid ja traditsioonilised käsitöö vormid, ajaloolised ehitised, objektid aja jooksul kaovad kuna säilitamiseks vajavad kas taastamist, renoveerimist või konserveerimist.
Vanausuliste ja seto kultuurid,

10. III Inimestevahelised kontaktid (1)
3.1 Kohaliku algatuse arendamine, kohalike ja regionaalsete võimuorganite haldussuutlikkuse tõstmine
kohalike ja regionaalsete võimude ning NGO-de vahelise koostöö ja võrgustumise edendamine. Kodanikuühiskonna osalemise edendamine kohalikes algatustes ning ühisdialoogi soodustamine kohalike võimude ja kogukonna vahel
Kohalike ja regionaalsete võimude administratiivse suutlikkuse tõstmine (sh koostöö avalike teenuste ja e-teenuste osutamises jmt)
Selle meetme eesmärgiks on n-ö pehmete projektide elluviimine, mis muutuvad regioonidevahelist koostööd ja partnerlussuhteid regulaarseks ning aitavad kaasa kohalike ja regionaalsete võimude administratiivse suutlikkuse tõstmisele.

11. III Inimestevahelised kontaktid (2)
3.2 Koostöö kultuuri-, spordi-, hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas
koostöö arendamine
kogemuste vahetus
ühise infovälja loomine ja arendamine ning partnerite võrgustike arendamine
Selle meetme eesmärk on toetada kohalike kogukondade koostööd ja omavahelist võrgustumist läbi erinevate valdkondade.
Kohalikul kultuuripärandil põhineva ettevõtluse arendamine ja propageerimine Setomaal

12. Esimene taotlusvoor Taotluste esitamise tähtaeg 29.november 2010
Rahaline maht indikatiivselt EUR
Omafinantseering min 10% (VKEde puhul 50%)
Projekti kestvus max 36 kuud.
Toetuse suurus:
1.Prioriteet: M EUR
2.Prioriteet: M EUR
3.Prioriteet: EUR
NB! Võimalik küsida ettemaksu

13. Projektid (1)
Integreeritud projektid – iga partner viib osa ühise projekti tegevustest ellu oma territooriumil;
Näiteid: Narva jõe kaldapealsete ajaloolise kaitseala integreeritud arendamine
Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee
Sümmeetrilised projektid – projekti sarnaseid tegevusi viiakse ellu paralleelselt Eestis ja/või Lätis ja Venemaal;
Näiteid: Elukeskkonna moderniseerimine tööstuslinnades: Kohtla-Järve ja Slantsõ linnakeskuste arendamine
Projekti rakendatakse põhiliselt või täielikult Eesti ja/või Läti või partnerriigi territooriumil, kuid projekt peab olema kasulik kõikidele projektis osalevatele partneritele
Integreeritud:
Narva: jõeäärsete promenaadide rajamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine;
Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee: valmistatakse tehnilised dokumendid Emajõe kallastele maabumiskohtade ehitamiseks; töötakse välja Velikaja jõe arendamise kontseptsioonid, viiakse läbi turismiuuringuid nii Eestis kui ka Venemaal;
Sümmeetrilised:
Kohtla-Järve – Slatsõ: väljundid – linnakeskuste edendamise tehnilised dokumentatsioonid mõlemale linnale. Sh vaheline koostöö.
Ühepoolsed projektid: juurdepääsutee, puhastusjaama ehitus, täiendavate uuringute tegemine selleks et suurendada teadlikust kogu programmi piirkonna kohta jmt.
At present cross-border cooperation between Estonia and Russia lies mainly in the fields of:
Tourism (21,1% Estonian and 15,4% Russian respondents)
Culture (20,2% and 15,4% correspondingly)
Business cooperation (16,5% and 20,5%)
Environmental protection (11,9% and 2,6%)
Education (10,1% and 2,6%)
Public services, municipal cooperation (7,3% and 7,7%)

14. Projektid (2)
Kahepoolsed projektid Eesti ja Venemaa või Läti ja Venemaa vahel
Kolmepoolsed projektid Eesti, Läti ja Venemaa vahel
Sõlmitakse üks toetusleping projekti kohta projekti kasusaajaga (juhtpartneriga)
Võimalikud nii “pehmed”, kui ka investeerimisprojektid
Projektil peab olema vähemalt 2 partnerit (juhtpartner + partner). Üks partner Eestist või Lätist ja üks partner Venemaalt (kuid mitte vaid VKE).

15. Abikõlblikud kasusaajad ja partnerid (1)
Riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid
Ühe või mitme riiklike, regionaalsete või kohalike võimuorganite poolt asutatud assotsiatsioonid/liidud
Avalikõiguslike asutuste assotsiatsioonid/liidud
Mittetulundusühendused, valitsusvälised organisatsioonid, sihtasutused
Haridusasutused (lasteaiad, koolid, kolledžid, instituudid, ülikoolid)

16. Abikõlblikud kasusaajad ja partnerid (2)
6. Avaliku sektoriga võrdsustatud asutused:
on loodud avalikes huvides ja ei oma tööstuslikku või ärilist iseloomu
on juriidilised isikud
mida rahastatakse põhiliselt riigi-, regionaal- või munitsipaalasutuste või teiste avalik-õiguslike institutsioonide poolt; või mille juhtimist kontrollitakse eelpoolnimetatud isikute poolt; või mille rohkem kui pooled juht- või järelevalveorganite liikmetest on nimetatud riigi regionaalsete, kohalike või teiste avalik-õiguslike institutsioonide poolt (nt munitsipaal- ja riigiettevõtted, ametiühendused, meditsiiniasutused, muuseumid jt)

17. Abikõlblikud kasusaajad ja partnerid (2)
7. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (ainult prioriteet I raames)
mikro-, väike- ja keskmised ettevõtted (vähem kui 250 töötajat, aasta käive ei ületa 50 M€ ja/või aasta bilanss ei ületa 43 M€)
Projekti vahetu eesmärk ei ole kommertslik
Projekti tulemus (objekt, toode, teenus jne) peab olema kättesaadav laiemale avalikkusele
Eraettevõte maksimum toetusmäär on 50%
Maksimum toetus EUR
Ei tohi olla projekti kasusaaja (juhtpartner), võivad osaleda ainult projekti partnerina
Ei tohi olla ainuke vastavast riigist pärit partner

18. Kaasatud osapooled
The following are not the project partners and do not have to sign the Partnership Statement:
1) associates can be involved in the project implementation if they play a real role in the project. Associates may not receive funding from the grant with the exception of daily allowances, accommodation and travel costs. Associates do not have to meet the eligibility criteria referred to in this section. The associates have to be mentioned in the Application Form.
2) subcontractors- the grant Beneficiaries and the project partner(s) have the possibility to award contracts to subcontractors. Subcontractors are neither project partners nor associates, and are subject to the procurement rules set out in section of the Guidelines.
Integreeritud:
Narva: jõeäärsete promenaadide rajamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine;
Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee: valmistatakse tehnilised dokumendid Emajõe kallastele maabumiskohtade ehitamiseks; töötakse välja Velikaja jõe arendamise kontseptsioonid, viiakse läbi turismiuuringuid nii Eestis kui ka Venemaal;
Sümmeetrilised:
Kohtla-Järve – Slatsõ: väljundid – linnakeskuste edendamise tehnilised dokumentatsioonid mõlemale linnale. Sh vaheline koostöö.
Ühepoolsed projektid: juurdepääsutee, puhastusjaama ehitus, täiendavate uuringute tegemine selleks et suurendada teadlikust kogu programmi piirkonna kohta jmt.
At present cross-border cooperation between Estonia and Russia lies mainly in the fields of:
Tourism (21,1% Estonian and 15,4% Russian respondents)
Culture (20,2% and 15,4% correspondingly)
Business cooperation (16,5% and 20,5%)
Environmental protection (11,9% and 2,6%)
Education (10,1% and 2,6%)
Public services, municipal cooperation (7,3% and 7,7%)

19. Mitte-abikõlblikud tegevused
Individuaalsed stipendiumid seminaridel, konverentsidel osalemiseks
Individuaalsed stipendiumid õppeks ja koolitusteks
Otsese ärilise ja kasumiteenimise eesmärgiga tegevused
Poliitilise, ideoloogilise ja religioonse iseloomuga tegevused
Puhas akadeemiline ja uurimustöö, millel pole programmi piirkonnale otsest rakendatavust
Tegevused, mida on juba rahastatud- topelt-finantseerimine
Toetuse edasi maksmine kolmandatele osapooltele
Integreeritud:
Narva: jõeäärsete promenaadide rajamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine;
Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee: valmistatakse tehnilised dokumendid Emajõe kallastele maabumiskohtade ehitamiseks; töötakse välja Velikaja jõe arendamise kontseptsioonid, viiakse läbi turismiuuringuid nii Eestis kui ka Venemaal;
Sümmeetrilised:
Kohtla-Järve – Slatsõ: väljundid – linnakeskuste edendamise tehnilised dokumentatsioonid mõlemale linnale. Sh vaheline koostöö.
Ühepoolsed projektid: juurdepääsutee, puhastusjaama ehitus, täiendavate uuringute tegemine selleks et suurendada teadlikust kogu programmi piirkonna kohta jmt.
At present cross-border cooperation between Estonia and Russia lies mainly in the fields of:
Tourism (21,1% Estonian and 15,4% Russian respondents)
Culture (20,2% and 15,4% correspondingly)
Business cooperation (16,5% and 20,5%)
Environmental protection (11,9% and 2,6%)
Education (10,1% and 2,6%)
Public services, municipal cooperation (7,3% and 7,7%)

20. Abikõlblikud kulud Tööjõukulud Reisikulud
Investeeringud infrastruktuuri
Seadmed ja töövahendid
Kontori- ja administratiivkulud
Sisseostetavad teenused
Reserv 5%
Jne
Võimalik panustada ka mitte-rahaliselt (in-kind contribution)
Integreeritud:
Narva: jõeäärsete promenaadide rajamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine;
Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee: valmistatakse tehnilised dokumendid Emajõe kallastele maabumiskohtade ehitamiseks; töötakse välja Velikaja jõe arendamise kontseptsioonid, viiakse läbi turismiuuringuid nii Eestis kui ka Venemaal;
Sümmeetrilised:
Kohtla-Järve – Slatsõ: väljundid – linnakeskuste edendamise tehnilised dokumentatsioonid mõlemale linnale. Sh vaheline koostöö.
Ühepoolsed projektid: juurdepääsutee, puhastusjaama ehitus, täiendavate uuringute tegemine selleks et suurendada teadlikust kogu programmi piirkonna kohta jmt.
At present cross-border cooperation between Estonia and Russia lies mainly in the fields of:
Tourism (21,1% Estonian and 15,4% Russian respondents)
Culture (20,2% and 15,4% correspondingly)
Business cooperation (16,5% and 20,5%)
Environmental protection (11,9% and 2,6%)
Education (10,1% and 2,6%)
Public services, municipal cooperation (7,3% and 7,7%)

21. Taotlusdokumendid (1):
1. Application Form, duly filled-in, signed, stamped and dated by applicant (including Budget, Logical Framework, Declaration by the Applicant);
2. Legal Entity Sheet, duly completed and signed by the applicant, accompanied by the´justifying documents which are requested therein;
3. Partnership Statement(s) duly filled-in, signed and stamped by each of the project partner(s) (including the applicant);
4. Letters of Endorsement by the Associates duly filled-in, signed and stamped by each of the associate partner(s) (if applicable);
5. In case the project includes (re)construction works, the technical documentation in line with the national building legislation (including feasibility study, technical project, environmental impact assessment, ownership documents and/or long term rental of land agreements for (re)construction works, etc.) in original language has to be submitted. These documents are required to obtain evidence that in case the project is approved the tender procedure for construction works can begin immediately. Furthermore, the detailed breakdown of (re)construction costs has to be included. If available, Building permission has to be submitted already at the stage of project submission; but in any case not later than before signing the grant contract.
Programmipiirkond on kaetud tiheda raudtee ja sõiduteede võrgustikuga. Kuid infrastruktuur on kas halvas seisundis või on takistusi piiriületamisel. Avalik transpordi mitte piisav areng takistab inimeste regioonisisest mobiilsust. Rääkimata vee- ja õhuteedest, mis on praegu täiesti alaarendatud. See meede toetab transpordikoridoride arendamist, koridoridega seotud infrastruktuuri ning avaliku transpordi marsruutide arendamist. Samuti informatsiooni infrastruktuuri arendamist.
Nii investeeringuid kui ka pehmeid tegevusi.
Ø      Via Hanseatica arenguvöönd (rahvusvaheline transpordikoridori Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Riia-Tartu-Narva-Peterburi):
Ø      Baltic Tangent (intermodaalne transpordikoridor Taanist ja Lõuna-Rootsist meretranspordiga Liepaja, Ventspilsi või Klaipeda sadamateni, sealt raudteedpidi läbi Riia ja Valga Pihkvani ning edasi mööda Venemaa raudteed Peterburi ja Moskva suunas).

22. Taotlusdokumendid (2):
6. Pre-Feasibility Study (explanatory document) on the planned investments/renovations in cases the national legislation does not foresee submission of the documents mentioned in the point 5 above. The Pre-Feasibility Study is also to be provided for the projects, in which the total costs under the Budget Heading 3 “Equipment and supplies” is equal to or exceeds EUR 100,000. The recommended content of the Pre-Feasibility Study is available in the section 4 of these Guidelines;
Guidelines_Glossary No 45
An investigation with the aim to explain in detail the necessity of the proposed equipment/ investments and to provide a detailed breakdown of costs (cost estimate) for the equipment/ work contracts, technical specification, relation of the equipment and investments to the other activities of the project, ownership of the proposed equipment/ investments and a plan for its future use. Pre-Feasibility Studies are usually carried-out in the preparation stage of the project. Recommended content of the Pre-Feasibility Study shall include:
1. Executive summary;
2. Description of the current regional situation in the particular field;
3. Project strategy (including financing and institutional aspects) and analysis on different scenarios (expected, optimistic, pessimistic);
4. Project justification (including detailed description of the planned investments in the project and their costs; information on ownership of outputs and management plan for the future, as well as the expected socioeconomic effects)
Programmipiirkond on kaetud tiheda raudtee ja sõiduteede võrgustikuga. Kuid infrastruktuur on kas halvas seisundis või on takistusi piiriületamisel. Avalik transpordi mitte piisav areng takistab inimeste regioonisisest mobiilsust. Rääkimata vee- ja õhuteedest, mis on praegu täiesti alaarendatud. See meede toetab transpordikoridoride arendamist, koridoridega seotud infrastruktuuri ning avaliku transpordi marsruutide arendamist. Samuti informatsiooni infrastruktuuri arendamist.
Nii investeeringuid kui ka pehmeid tegevusi.
Ø      Via Hanseatica arenguvöönd (rahvusvaheline transpordikoridori Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Riia-Tartu-Narva-Peterburi):
Ø      Baltic Tangent (intermodaalne transpordikoridor Taanist ja Lõuna-Rootsist meretranspordiga Liepaja, Ventspilsi või Klaipeda sadamateni, sealt raudteedpidi läbi Riia ja Valga Pihkvani ning edasi mööda Venemaa raudteed Peterburi ja Moskva suunas).

23. Taotlusdokumendid (3):
7. The Statutes or Articles of Association of the applicant organisation and of each project partner organisation. Where the applicant and/or the project partner(s) is a public body created by a law, a reference to the said law must be provided;
8. The partner’s Registration Certificate, Value Added Tax (VAT) payer’s registration certificate or equivalent, according to national law;
9. The applicant’s and the partner’s financial and operational reports (operational report, if requested by the national legislation; and financial report (the profit and loss account and the balance sheet) for the last financial year for which the accounts have been closed. Financial and operational reports are not requested if the External Audit Report is submitted.
Programmipiirkond on kaetud tiheda raudtee ja sõiduteede võrgustikuga. Kuid infrastruktuur on kas halvas seisundis või on takistusi piiriületamisel. Avalik transpordi mitte piisav areng takistab inimeste regioonisisest mobiilsust. Rääkimata vee- ja õhuteedest, mis on praegu täiesti alaarendatud. See meede toetab transpordikoridoride arendamist, koridoridega seotud infrastruktuuri ning avaliku transpordi marsruutide arendamist. Samuti informatsiooni infrastruktuuri arendamist.
Nii investeeringuid kui ka pehmeid tegevusi.
Ø      Via Hanseatica arenguvöönd (rahvusvaheline transpordikoridori Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Riia-Tartu-Narva-Peterburi):
Ø      Baltic Tangent (intermodaalne transpordikoridor Taanist ja Lõuna-Rootsist meretranspordiga Liepaja, Ventspilsi või Klaipeda sadamateni, sealt raudteedpidi läbi Riia ja Valga Pihkvani ning edasi mööda Venemaa raudteed Peterburi ja Moskva suunas).

24. Taotlusdokumendid (4):
10. The External Audit Report produced by an approved auditor, certifying the applicant's accounts for the last financial year available should be submitted if the grant requested exceeds EUR This obligation does not apply to public bodies;
11. Statement from the national tax authority issued not later than three months before submission of the Application;
12. Original (signed) CVs of the Beneficiary’s and project partner’s Project Manager and Financial Manager.
Application must be submitted in one original and one copy in A4 size, each bound (stitched by a thread with its ends bound on the back of the Application in such a way that the pages of the Application cannot be replaced).
Programmipiirkond on kaetud tiheda raudtee ja sõiduteede võrgustikuga. Kuid infrastruktuur on kas halvas seisundis või on takistusi piiriületamisel. Avalik transpordi mitte piisav areng takistab inimeste regioonisisest mobiilsust. Rääkimata vee- ja õhuteedest, mis on praegu täiesti alaarendatud. See meede toetab transpordikoridoride arendamist, koridoridega seotud infrastruktuuri ning avaliku transpordi marsruutide arendamist. Samuti informatsiooni infrastruktuuri arendamist.
Nii investeeringuid kui ka pehmeid tegevusi.
Ø      Via Hanseatica arenguvöönd (rahvusvaheline transpordikoridori Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Riia-Tartu-Narva-Peterburi):
Ø      Baltic Tangent (intermodaalne transpordikoridor Taanist ja Lõuna-Rootsist meretranspordiga Liepaja, Ventspilsi või Klaipeda sadamateni, sealt raudteedpidi läbi Riia ja Valga Pihkvani ning edasi mööda Venemaa raudteed Peterburi ja Moskva suunas).

25. Silja Sorgus Euroopa territoriaalse koostöö büroo
Regionaalarengu osakond
Siseministeerium
Tel.:
Programmipiirkond on kaetud tiheda raudtee ja sõiduteede võrgustikuga. Kuid infrastruktuur on kas halvas seisundis või on takistusi piiriületamisel. Avalik transpordi mitte piisav areng takistab inimeste regioonisisest mobiilsust. Rääkimata vee- ja õhuteedest, mis on praegu täiesti alaarendatud. See meede toetab transpordikoridoride arendamist, koridoridega seotud infrastruktuuri ning avaliku transpordi marsruutide arendamist. Samuti informatsiooni infrastruktuuri arendamist.
Nii investeeringuid kui ka pehmeid tegevusi.
Ø      Via Hanseatica arenguvöönd (rahvusvaheline transpordikoridori Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Riia-Tartu-Narva-Peterburi):
Ø      Baltic Tangent (intermodaalne transpordikoridor Taanist ja Lõuna-Rootsist meretranspordiga Liepaja, Ventspilsi või Klaipeda sadamateni, sealt raudteedpidi läbi Riia ja Valga Pihkvani ning edasi mööda Venemaa raudteed Peterburi ja Moskva suunas).