Presentation is loading. Please wait.

Presentation is loading. Please wait.

Tubaka tarvitamise ennetamine ja loobumise nõustamine

Similar presentations


Presentation on theme: "Tubaka tarvitamise ennetamine ja loobumise nõustamine"— Presentation transcript:

1 Tubaka tarvitamise ennetamine ja loobumise nõustamine
Tubaka tarvitamise ennetamine ja loobumise nõustamine. Passiivne suitsetamine ja selle ohud tervisele Vähinädala pressikonverents, , Tallinn Tiiu Härm, MD Tervise Arengu Instituut, ekspert, suitsetamisest loobujate nõustaja

2 Geneetiliselt muundatud tubakas

3

4 Riiklikud tervisele orienteeritud strateegiad Eestis
Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia Riiklik vähistrateegia Rahvastiku tervise arengukava

5 Tubakatarvitamise leviku piiramise 3 sammast:
Preventsioon e. ennetamine Suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) programmid – SLN-nõustamisteenuse osutamine Tubakasuitsuvaba keskkonna kujundamine Eeldab käitumise- ja keskkonna muutuste elluviimist

6 Suitsetamine on krooniline sõltuvushaigus
X-RHK alusel on tubaka tarvitamine psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäire, koodiga F17 Vajalik üle saada kolmest sõltuvusest sõltuvustegevusest nikotiinsõltuvusest sotsiaalsest sõltuvusest

7 Tubakas tappev igas vormis või maskeeringus
Tubakas on terviserisk nr.1 Südame-veresoonkonnahaigustele - 40% juhtudest Kroonilistele obstruktiivsetele kopsuhaigustele - 80% juhtudest Pahaloomulistele kasvajatele 30% juhtudest sh. kopsuvähile 90% juhtudest 40% on neist haigustest ennetatavad tervislikke eluviise järgides

8

9 Tõestatud on tubaka tarvitamise seos vähiga vähemalt 12 piirkonnas
Kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, ninakõrvalkoobastes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maksas, neeruvaagnas, põies, emakaelas, verevähk Eestis haigestub igal aastal kopsuvähki 700 inimest – 560 meest ja 140 naist (Eesti Vähiregister 2007) ja sureb sama haiguse tõttu pea sama palju mehi ja naisi (Eesti Statistikaamet 2008). Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine põhjustab 3-5% kopsuvähi juhtudest.

10 WHO andmetel on üle 25 haiguse põhjustatud tubaka tarvitamisest
Stenokardia (20 x risk) Silma katarrakt ja makula degeneratsioon (2 x risk) Psoriaas (2 x risk) Viljakuse vähenemine (30%) Varane menopaus (1,7 aastat) Sperma hulga vähenemine Kuulmise halvenemine Immuunsuse langus Tuberkuloos Osteoporoos Perifeersed veresoonte haigused Depressioon Maohaavandid jt.

11 Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste inimeste seas
Igapäevasuitsetajaid: 26,2% Juhusuitsetajaid: ,9% Endiseid suitsetajaid: 22,9% Mittesuitsetajaid: ,0% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, TAI 2008

12 Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste meeste seas
Mehed Igapäevasuitsetajad: 38,6% Juhusuitsetajaid: 7,4% Endised suitsetajad: 26,9% Mittesuitsetajad: 27,1% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008

13 Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste naiste seas
Naised Igapäevasuitsetajaid: 17,1% Juhusuitsetajaid: 8,2% Endiseid suitsetajaid: 20,0% Mittesuitsetajaid: 54,8% Eesti täiskasvanud rahvastiku terviskäitumise uuring, TAI 2008

14 Igapäevasuitsetajate osakaal Eestis 2008
Health behaviour study among Estonian adult population, 2008

15 Igapäevasuitsetajate jaotus taustaandmete järgi
Alg, põhiharidusega suitsetajad % Keskharidusega suitsetajaid % Kesk-eriharidusega suitsetajaid % Kõrgharidusega suitsetajaid % Töötud suitsetajaid % Eesti täiskasvanud rahvastiku tervusekäitumise uuring, TAI 2008

16

17 Suitsetamine raseduse ajal (%)
Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008

18 Enneaegsed ja alakaalulised beebid
Sündimata beebi saab mürgiseid kemikaale tubaka suitsetamisest läbi platsenta. Tubakamürgid takistavad lootel saada hapnikku ja toitaineid, mis vajalikud kasvuks 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema suitsetamise tulemuseks raseduse ajal.

19 Noored ja tubakas 1 Noorte seas on tubakas alkoholi kõrval tõsiseks probleemiks; aastaste koolinoorte seast kasutavad 34,4 % mingit tubakatoodet (poisid 36,2% ja tüdrukud 32,1%); Kõikidest vastanutest 31,1 % suitsetavad sigaretti (poisid 31,5% ja tüdrukud 30,1%); Estonian GYTS (Global Youth Tobacco Survey) 2007

20 Noored ja tubakas 2 35,1%, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid juba enne kümnendat eluaastat; 28,2 % neist, kes pole veel suitsetanud, teevad seda tõenäoliselt järgneva aasta jooksul; 34,3 % aastastest suitsetajatest ostavad sigarette poest; Estonian GYTS 2007

21 Noored ja tubakas 3 42.8% elavad kodudes, kus teised suitsetavad nende juuresolekul; 69.2% arvavad, et teiste sigaretisuits on nendele kahjulik; 54.3% on üks või rohkem vanemaid, kes suitsetavad; 29.0% on enamus või kõik sõpradest suitsetajad. Estonian GYTS 2007

22 Huuletubakas pannakse imenduma ülahuule ja igeme vahele
Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008

23 Suitsuprii klassi võistlus
Suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele, mille peamisteks eesmärkideks on: ennetada või edasi lükata suitsetamise alustamist üldse, motiveerida õpilasi tubakatoodetest loobuma, toetada tubakavaba eluviisi. 2009/2010 õppeaastal alustas “suitsuprii klassi võistlusega” 222 kooli, 840 klassi, õpilast. Lõpetas võistluse: 193 kooli, 659 klassi (79% osalevatest klassidest) ja õpilast (78% õpilastest).

24 Kellelt said igapäevasuitsetajad soovitusi suitsetamisest loobumiseks viimase 12 kuu jooksul
arstilt ,8% hambaarstilt ,4% muult tervishoiutöötajalt ,5% pereliikmelt, sõbralt, meediast ,3% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008

25 Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine - täiendavad riskid mittesuitsetajale
südame-veresoonkonnahaigused (+ 25%) kopsuvähk (+30%) KOK ja astma (40-60%) keskkõrva põletikud imiku äkksurma sündroom jt. Tubakasuitsu kõrvalvoosse satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Kõrvalvoos on: 3,5 x rohkem tõrva; 6,8 x rohkem CO ja 6.6 x rohkem nikotiini, kui selles tubakavingus, mille suitsetaja Ise oma kopsudesse tõmbab. Kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, saab mittesuitsetaja õhust kätte tubakavingu annuse, mis võrdub 7-8 sigaretile.

26 Võimalused suitsetamisest loobumiseks
Suitsetamisest loobumist võib proovida mitu korda - eesmärk on üks - jääda püsima mittesuitsetajana Et üldse alustada loobumist, peab suitsetaja seda ise tahtma! Motivatsiooni tekitamine - esmatähtis ja väga raske ülesanne

27 Suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) teenuse osutamine Eestis
SLN-teenust osutatakse “Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia ” ja “Riikliku vähistrateegia ” raames. SLN-teenust noortele osutatakse riiklike strateegia vahenditest. Avatud on 3 noortenõustamiskeskust. SLN-teenust alates 16. eluaastast osutatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed ” vahenditest alates 15.september 2010. Avatud on 14 SLN kabinetti 12 tervishoiuasutuse baasil. (vt. tubakas) ja (vt. nõustamiskabinetid)

28 Tubakast loobumisel kohesed hüved
PEALE suitsetamise lõpetamist 20 minutit Vererõhk ja pulss langevad normaalsele tasemele. Käte ja jalgade temperatuurid tõusevad normaalsele tasemele. 8 tundi Vingugaasi (CO) tase veres langeb normaalsele tasemele. Hapniku (O) tase veres tõuseb normi tasemele. 24 tundi Infarktioht hakkab vähenema. 48 tundi Närvilõpmed hakkavad taastuma. Haistmis- ja maitsmismeeled hakkavad paranema.

29 Tubakast loobumise pikemaajalised hüved
2 nädalat kuni 3 kuud Vereringe paraneb Liikumine muutub kergemaks Kopsude tegevus paraneb kuni 30% 1 kuu kuni 9 kuud Köha, põskkoopapõletikud, väsimus ja hingeldus vähenevad Ripsepiteel (väikesed narmad) kopsudes taastub, mis aitab paremini välja köhida röga, puhastada kopse ja vähendada põletiku ohtu 1 aasta Koronaartõve haigestumise risk on poole võrra väiksem kui suitsetajal 5 aastat Kopsuvähi risk langeb poole võrra Suu-, kõri-, söögitoru-, põie-, neeru- ja pankrease vähi risk langeb Allikas://

30 Suitsetamisest loobumisel väheneb risk haigestuda
Üldine risk haigestuda tubakaga seotud haigustesse võrdsustub mittesuitsetajaga 10-15 aastat peale loobumist. 10 aastat hiljem - risk haigestuda vähki on võrdne mittesuitsetajaga. 15 aastat hiljem - risk haigestuda südame isheemiatõvesse on võrdne mittesuitsetajatega.

31 Tänan!


Download ppt "Tubaka tarvitamise ennetamine ja loobumise nõustamine"

Similar presentations


Ads by Google