1. Hariduses osalemine
M.Heidmets

2. Mis?
Inimeste/rahvastiku (motiveeritud, püsiv, võrdväärne) osalemine haridusprotsessis kogu elukaare jooksul. Oodatud ja väärtustatud. Saanud globaalseks teemaks.
Vaatepunktid ja hindamisalused: participation, educational attainment, access, õiglane/võrdväärne ligipääs, väljalangevus, elukestvas õppes osalemine, erinevused osalemises sõltuvalt soost, majanduslikust olukorrast, kodusest keelest, vanemate haridustasemest, elukohast ...

3. Miks?
Hariduse seosed tööhõive, palga, tervise, eluea, sallivuse, demokraatia, korruptsiooniga. Aga ka rahulolu, depressiooni ja õnnetundega, laste arvuga, kooseluvormidega ...
Hariduses osalemise oodatud mõju: arengu- ja innovatsioonimootor, karjäär ja eneseteostus, sotsiaalne sidusus, tervisekäitumine, kultuuriteadlikkus, active citizenship, sotsiaalsed kompetentsid ...
Poliitiline kontekst: haridus tähendab arengut (kasvuvisioon 2018), haridus sõltub meist endist, haridus on Eesti traditsioon, seos globaalsete ja EL sihtidega, Euroopa harituim rahvas?

4. Miks? Teema Eesti jaoks vastuoluline
Vihjed selle kohta, et osalemine on Eesti jaoks probleem: OECD 2007 raport, EÜL 2010 uuring, põhikoolist väljalangevus, väljalangevus III tasemel üle OECD keskmise, regionaalsed erisused, muulaste (kõrg)haridusvõimalused ...
Vihjed tublidusele: saavutatud haridustase, III taseme haridusega inimeste osakaal rahvastikus, osalemine elukestvas õppes ...
Edasi: andmepõhised vihjed, osalemist puudutavad eesmärgiseaded EL-s ja EL riikides

6. Tertiary attainment (R.Deiss, DG EAC, 2010)
Wide range of results between Member States.
8 Member states already above 40% target
Highest performance (> 45%) Cyprus, Denmark, Ireland, Finland
Lowest performance: Czech republic, Slovakia, Romania (but strong progress).
Estonia 2008 at 34.1%, in 2009 already at 35.9% (EE national benchmark: 40%)

8. Early school leavers (R.Deiss, DG EAC, 2010)
6 countries already below the % target.
Lowest levels (< 6%) : Poland, Slovenia, Czech Republic
Highest levels (> 30%): Malta, Portugal, Spain
Estonia: 2008: 14.0%, 2009: 13.9%

10. EL sihid: hariduses osalemine üks viiest strateegilisest eesmärgist!
EUROOPA AASTAL
Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia
EL peab selgusele jõudma, kuhu ta soovib aastaks 2020 jõuda. Sellega seoses teeb komisjon ettepaneku kehtestada ELi jaoks järgmised peamised eesmärgid:
75 % elanikkonnast vanuses aastat peab olema tööga hõivatud;
3 % ELi SKPst tuleb investeerida teadus- ja arendustegevusse;
täita tuleb kolm kliima- ja energiaalast eesmärki (20 %, 20 %, 20 %) (sealhulgas
heitkoguste vähendamise künnise suurendamine 30 %-ni, kui tingimused on sobivad);
koolist väljalangenute osakaal peab jääma alla 10 % ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse;
vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni (inimese) võrra.

11. EL viis sihttaset hariduses 2020 (praegune versioon)
Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes: täiskasvanute ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga isikute osalemise suurendamiseks elukestvas õppes peaks aastaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes.
Puudulike põhioskustega isikud . Eesmärgiks on tagada, et kõik õppurid saavutavad põhioskuste piisava taseme, eelkõige lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes aastaks peaks põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) alal madala õpiedukusega 15 aastaste osakaal olema väiksem kui 15 %.
Kolmanda tasandi hariduse omandamine. Võttes arvesse suurenevat nõudlust kõrghariduse omandamise järele ning tunnistades kutsehariduse ja -koolituse samaväärset tähtsust peaks aastaks kolmanda tasandi hariduse omandanud 30–34aastaste isikute osatähtsus olema vähemalt 40 %.
Varakult õpingud või koolituse katkestanud isikud . Aitamaks kaasa, et maksimaalsel arvul õppureid viivad lõpule oma hariduse ja koolituse peaks aastaks varakult õpingute või koolituse katkestajate osatähtsus olema väiksem kui 10 %.
Väikelaste haridus. Edasise haridustee edukuse aluseks olevas väikelaste hariduses osalemise suurendamiseks, eelkõige ebasoodsa taustaga laste puhul peaks aastaks vähemalt 95 % lastest vanuses 4 aastat kuni kohustusliku algkooli mineku alguseni osalema väikelaste hariduses.

12. Barroso, 2010

13. Barroso, 2010

14. Denmark’s strategy for lifelong learning. April 2007
It is the Government’s aim that Denmark shall have world-class education
and that everyone shall participate in lifelong learning.
The overall aims of the educational reforms are that
All children shall have a good start in school.
All children shall achieve good academic knowledge and
personal skills.
95 per cent of all young people shall complete a general or vocational upper secondary education by 2015.
50 per cent of all young people shall complete a higher education programme by 2015.
Everyone shall engage in lifelong learning.

15. Finland: Education and Research 2007-2012. Development Plan
Soomlaste sihiseade: With a view to securing Finland’s international competitiveness and advancing Finnish civilisation, the educational level of the population will be raised to become one of the highest in the world as regards both holders of post-primary qualifications and holders of higher education qualifications.

16. Finland: Educational level of the population: targets for 2015 and 2020
Share of those with a post-primary qualification ( )
- of 25–34-year-olds 85 % 92,5 % 95 %
- of 25–64-year-olds 76 % 85 % 90 %
Share of those who completed the matriculation examination (incl. those simultaneously completing an initial vocational qual.)
- of 20–24-year-olds 51 % 52 % 53 %
- of 25–34-year-olds 46 % 49 % 52 %
- of 25–64-year-olds 32 % 41 % 45 %
Share of those with a vocational qualification
- of 25–34-year-olds 45 % 45 % 46 %
- of 25–64-year-olds 52 % 52 % 51 %
Share of those with a higher education degree
- of 25–34-year-olds 28 % 38,5 % 42 %
- of 25–64-year-olds 19 % 25 % 30 %
Share of those with a vocational qualification or a higher education degree
- of 25–34-year-olds 73 % 83,5 % 88 %
- of 25–64-year-olds 71 % 77 % 81 %
Share of those with a postgraduate degree
- of 25–34-year-olds 0,5 % 0,8 % 1,0 %
- of 35–39-year-olds 1,1 % 1,4 % 1,7 %
- of 25–64-year-olds 0,9 % 1,2 % 1,5 %

17. Missugune on Eesti üliõpilaskond? EÜL/Praxis 2010 uuring
Kõrgharidusvõimaluste võrdväärsuse põhimõtte keskseks väärtuseks on soovolukord, kus üliõpilaskonna koosseis peaks õppima asumisel, õppimise ajal ja lõpetamisel peegeldama ühiskonna koosseisu (haridusministrite Londoni kommunikee, 2007)
Võrdväärsust edendavad sellised kõrgharidussüsteemid, mis tagavad, et kõrgharidusele ligipääs, selles osalemine ja tulemused põhinevad ainult inimese enda individuaalsel võimekusel ja motivatsioonil. Tagatakse, et kõrghariduse omandamine ei sõltu isiklikest ega sotsiaalsetest asjaoludest nagu sotsiaalmajanduslik taust, sugu, rahvuskuuluvus, sisserändaja staatus, elukoht, vanus või puue (2010, 11)