1. Maht: 4 L 1 H 2 KT + E Prof. A. Meister, II-401
Modulatsioon IRO 0010
Maht: 4 L 1 H 2 KT + E
Prof. A. Meister, II-401

2. Modulatsioon IRO 0010 : 4 L 1 H 2 KT + E
Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele
Moduleerimise eesmärk on:
− võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud
− vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel
− võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil)
Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis

3. Modulaatori plokkskeem
Moduleeritud signaal sm(t)
Moduleeriv signaal m(t)
Kandesignaal sc(t)
Modulaator

4. Analoogmodulatsioon
Analoogmodulatsioon edastab pidevalt muutuvat signaali m(t), püüdes säilitada tema kuju ja taastada see vastuvõtjas võimalikult täpselt
Selle protsessi kvaliteeti iseloomustab signaali ja müra suhe (ka signaal-müra suhe, signaali mürasuhe SNR), mis määratakse järgmiselt:
kus S on signaali keskmine võimsus ja
N on müra ja moonutuste keskmine koguvõimsus
Korralikul edastusel peab SNR olema võimalikult suur

5. Digitaalmodulatsioon
Digitaalmodulatsioon edastab piiratud arvu erinevate väärtustega sümboleid. Lihtsaimal digitaaledastusel − binaaredastusel − on vaid kaks erinevat sümbolit 0 ja 1. Erinevate sümbolite arv võib olla suurem (4, )
Edastuse eesmärk on kanda sümbolid üle võimalikult väikeste vigadega. Selleks valitakse:
− sobiv signaali kuju
− selle moduleerimise moodus
Edastuse kvaliteeti iseloomustab vigaste sümbolite osakaal sümbolite hulgas. Binaaredastusel hinnatakse seda bitivea sagedusega (ka bitivea määr, bit error rate): . .

6. Amplituud- ja nurkmodulatsioon
Amplituudmodulatsioon (AM) kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) amplituudi muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on:
− kandjaga AM
− kandjata AM (e balanss-AM)
− ühekülgriba modulatsioon SSB
− kärbitud külgribaga modulatsioon VSB
Muud variandid: QAM, ISB, PAM jt.
Nurkmodulatsioon kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) faasinurga θ muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on:
− sagedusmodulatsioon FM
− faasmodulatsioon PM

7. Loengumaterjalid on võrgus RSTI koduleheküljel
→ Õppematerjalid →
→ Modulatsioon IRO 0010
pt.1  Amplituudmodulatsioon
pt.2  Nurkmodulatsioon
pt.3  Müra mõju
pt.4  Analoog-digitaalmuundamine
pt.5  Digitaaledastus põhiribas (2 osa)
pt.6  Digitaalmodulatsioonid (4 osa)
pt.7  Muud modulatsiooniviisid
A. Meister, Modulatsioon, TTÜ, Tallinn 1999, 140 lk. (+ parandused!)
F. Xiong, Digital Modulation Techniques, Artech House, 2000 (TTÜ: /X-63).
B. P. Lathi, Communication Systems, John Wiley & Sons, 1968;
venek. B. P. Lathi, Sistemõ peredatši informatsii, Svjaz, Moskva, 1971, 324 lk.
B. P. Lathi, Modern Digital and Analog Communication Systems, Oxford University Press, 1998, 781 p, (TTÜ: VB-87985).
S. G. Wilson , Digital Modulation and Coding, 1999, (TTÜ )

8. Kirjandus
. A. Meister, Modulatsioon, TTÜ, Tallinn 1999, 140 lk. (+ parandused!)
F. Xiong, Digital Modulation Techniques, Artech House, 2000, TTÜ: /X-63
B. P. Lathi, Communication Systems, John Wiley & Sons, 1968
venek. B. P. Lathi, Sistemõ peredatši informatsii, Svjaz, Moskva, 1971, 324 lk.
B. P. Lathi, Modern Digital and Analog Communication Systems, Oxford University Press, 1998, 781 p, TTÜ: VB-87985
S. G. Wilson, Digital Modulation and Coding,1999, TTÜ

9. Näide: sidesüsteem RD3