1. Õppetöö korraldamise võlu ja valu
Võrgustikuseminar kutseõppeasutuste õppetöö korraldajatele

2. Kus suitsu seal tuld...

3. Euroopa kutsehariduse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) põhimõtete rakendamine Eesti kutseõppes
Uuringu viis läbi sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur (HARA) koostöös ECVET ekspertide grupiga

4. Uuringu eesmärk
analüüsida, kuidas lähtutakse Eesti kutsekoolides õppe kavandamisel väljundipõhise õppe põhimõtetest ning mil määral neid põhimõtteid rakendatakse õppetöö läbiviimisel

5. Uurimisküsimused
Kuidas õppe kavandamine lähtub väljundipõhise õppe põhimõtetest?
Kuidas õppetöö läbiviimisel väljundipõhise õppe põhimõtteid rakendatakse?

6. Positiivsed arengud seoses väljundipõhise õppe rakendamisega
Muutused koostöös ja suhetes
Muutused lähenemises õppele
Muutused õppemetoodika planeerimises
Muutuses õppe läbiviimises
Muutused õppe sisus
Muutused hindamises
Muutused õppe korralduses
Õppijatega seotud muutused
Muutused koostöös ja suhetes – iga viies
Muutused lähenemises õppele
Muutused õppemetoodika planeerimises
Muutuses õppe läbiviimises
Muutused õppe sisus
Muutused hindamises
Muutused õppe korralduses
Õppijatega seotud muutused

7. Positiivsed muutused õppetöö korralduses
Õppetööd saab paremini planeerida
Õppeprotsess on paremini korraldatud
Õpet planeeritakse enam õppijate vajadusi arvestades ja õppija vaates paindlikumalt
Positiivseid arenguid õppekorralduses näevad peamiselt väikeste (kuni 300 õpilast) ja keskmiste ( õpilast) koolide esindajad

8. Väljundipõhise õppe rakendamisega kaasnenud väljakutsed
Muutunud mõtteviisi omaksvõtt
Koostööga seotud väljakutsed
Õppekavaarendusega seotud väljakutsed
Ressursidega seotud väljakutsed
Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed
Õppe läbiviimisega seotud väljakutsed
Hindamisega seotud väljakutsed
Õppijatega seotud väljakutsed
Õpetajatega seotud väljakutsed
Muutunud mõtteviisi omaksvõtt
Koostööga seotud väljakutsed
Õppekavaarendusega seotud väljakutsed
Ressursidega seotud väljakutsed
Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed
Õppe läbiviimisega seotud väljakutsed
Hindamisega seotud väljakutsed
Õppijatega seotud väljakutsed
Õpetajatega seotud väljakutsed
Üks pikaajalise (üle 20 a) kogemusega suure kooli kutseõpetaja on näinud väljakutsena vajadust üle vaadata oma konspektid.
Tuli üle vaadata kondpektid, veendumaks nende vastavuses nõutud tulemile.(kutseõpetaja, pedagoogilise töö staaž üle 20 a, üle 700 õpilase, R42)
See võib viidata asjaolule, et see konkreetne õpetaja (R42) kasutab õpetamiseks peamiselt pikka aega tagasi koostatud konspekte. Sama õpetaja ei ole nimetanud väljundipõhise õppe rakendmisel ühtki positiivset mõju. Ta on väitega, et alustab õppe planeerimist ÕV sõnastamises pigem nõustunud põhjendusega „ Mulle tundub see õige“ ning on sõnastanud raskesti hinnatava õpiväljundi „Oskab korraldada ja läbi viia üritusi“. Sama õpetaja ei ole andnud vastust väitele: Kasutan hindamisel väljundipõhise hindamise põhimõtteid, ega ole õigesti määratlenud väljundipõhise hindamise mõistet. Ta kasutab kujundavat hindamist harva, ei ole andud vastust enesehindamise rakendamise kohta õppetöös. See õpetaja ei ole ka osalenud SA Innove ja SA Archimedese koostöös korraldatud seminaridel õppekavanõustajatele ning küsimusele: Millist tuge vajad väljundipõhise õppekava rakendamisel? vastab see õpetaja: Ei vaja!!!(kolme hüüumärgiga).

9. Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed 1
Nähakse väljakutsed nii süsteemi tasandil kui kooli tasandil
Kooli tasandi väljakutsed:
Ümberkorralduste ja muutuste sisseviimine
Uute struktuuride loomine
Uute süsteemide rakendamine nt hindamissüsteem, praktikakorrladus, tunniplaan jt
Väljundipõhiseks õppeks sobiliku õppekeskkonna loomine

10. Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed 2
Väljundipõhist õpet toetav personali- ja ressursside juhtimine
Õpetajate töö korraldamine
Lõimimisega seonduvad väljakutsed sh koostöö korraldamine
Koostööks ajaressursi leidmine ja koostöö planeerimine
Kooli tasandi väljakutseid on välja toonud eelkõige suurte koolide õppetöö koordineerijd

11. Takistused mooduli rakenduskava kasutamisel
Peamiseks takistuseks peeti vastajate hinnangul liiga vähest aega koostööks kolleegidega (55 vastajat ehk 65,5% vastanutest). Raskem on leida koostöövõimalusi suurtes koolides.
Teiseks oluliseks takistuseks on vastajate hinnangul koostöö mittelaabumine moodulis kolleegidega ja külaliseõpetajatega, mida märkis takistusena 24 vastajat.

12. Praktika korraldus kui õpiväljundite saavutamise võimaldaja
Väitega „Minu arvates võimaldab praktika korraldus saavutada selle õpiväljundid:“ nõustus 41 (48,8%) vastajat, pigem nõustus 38 (45,2%) vastajat, seega kokku 94% vastajatest.

13. Järeldused
Väljundipõhise õppe rakendamisega on kaasnenud mitmeid väljakutseid, mh õppetöö korraldusega seotud väljakutsed
Osade koolide töökorralduse muutumine ei ole väljundipõhise õppe rakendamisega kaasa tulnud.
Praktika korraldus koolides võimaldab suure tõenäosusega saavutada selle õpiväljundeid.
Väljakutsed väljundipõhise õppe rakendamisel on seotud valdavalt muutunud mõtteviisi ehk väljundipõhise õppe põhimõtete omaksvõtu ja nendega arvestamisega õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel, mistõttu võib järeldada, et kooli töökorralduse muutmine ei ole väljundipõhise õppekava rakendamisega kaasa tulnud. Ilmneb vajadus toetada koole väljundipõhiste õppekavade arendamise erinevates etappides. Eraldi tähelepanu väärivad õpetajatega seotud väljakutsed, mis on järgmised:
õpetajate pideva professionaalne areng, näiteks muutunud mõtteviisi ehk väljundipõhise õppe põhimõtete omaksvõtt, väljundipõhise hindamise kavandamine ja läbi viimine, kuid ka lõimitud õppe rakendamisega seonduv;
õpetaja töö muutumine sh enda töö korraldamise, koostöövajaduse ja vastutuse suurenemisega seonduvad aspektid.

14. Uuringust lähemalt
Uuringu tulemusi tutvustavat veebinari saab järele vaadata aadressil:
rakendamine-eesti-kutseoppes
Uuringu täismahus aruanne asub aadressil:

15. Enam tehakse nõuga kui jõuga...

16. Julge pealehakkamine on pool võitu...

17. Õppetöö korraldamise väljakutsete kaardistamine
Igaüks omaette:
Mõelge oma kooli õppetöö korraldusele ning leidke väljakutseid, mida selles näete.
Kirjutage iga väljakutse eraldi postitile.
Valige neist vähemalt kolm väljakutset ja mõelge läbi:
miks see teie arvates väljakutse on
kuidas see teie või kolleegide tööd mõjutab
kuidas õppurite õppimist mõjutab
milliseid näiteid oskate tuua jne.
Pange oma väljakutsed ühisele lauale ja kommenteerige igat neist lühidalt

18. Õppetöö korraldamise väljakutsete kaardistamine
Kogu laudkonnaga:
Koondage kõigi töörühma liikmete väljakutsed ja süstematiseerige need (leppige esmalt kokku, mille alusel süstematiseerida).
Arutlege väljakutsete üle ja leidke üks, millega kogu töörühm soovib edasi töötada.
Sõnastage valitud väljakutse ühiselt suurele paberile.

19. Kes otsib see leiab...

20. Viis miksi (5 WHY`s)

21. Viis miksi (5 WHY`s)
Meetodi eesmärk on probleemi algpõhjuse määramine. Küsimust MIKS? korratakse viis korda (võib ka kuus….) Iga vastus on järgmise küsimuse aluseks. Hinda protsessi, mitte inimesi (ei otsi süüdlasi)!

23. Kus viga näed laita seal tule ja aita...

24. Padlet rühmatöö tulemuste ülespanemiseks
QR-kood
alakriips

25. Hommik on õhtust targem...

26. Kus häda kõige suurem seal abi kõige ligem...

27. Maailmakohvik - world café
“Ainult koos saame olla targad”
Margaret Wheatley eessõnast Juanita Browni ja David Isaaci (2005) Maailmakohvikut tutvustavale raamatule
David Isaacs (Brown & Isaacs, 2005) kirjutab maailmakohviku tekkeloost kui paljude õnnelike juhuste kokkusattumisest. Kõik sai alguse 1995 a vihmasest ilmast Mill Valleys, Californas. David ja Juanita võõrustasid teist päeva Rootsi korporatsiooni Scandia. Kohtumiste sisuks olid strateegilised dialoogid intellektuaalsest kapitalist. Eelmise päeva aruteluküsimuseks oli “Mis on juhtimise osa intellektuaalse kapitali väärtuse suurendamisel?”
Alanud päeva vestlused oli kavas pidada õues. Paraku sadas vihma. Tulijaid oodates tuli Davidil mõte esialgu sättida mõned lauakesed ruumis, nii et tulijad saavad nende ümber istuda ja võtta nautida oma hommikukohvi. Seejärel oli kavas lauad jälle kõrvale panna ja seada sisse vestlusring. Üks saabunud võõrustajate kaastöötajaist märkab kohvikulaadset laudade paigutust ja soovitab lauad katta lauakatetega. Selleks kõlbavad suured paberiliehed. Ruum hakkab omandama ilmet, mille mõjul Juanita otsustab laudadele ka lilled panna. Veel üks kaastöötaja lisab laudadele värvipliiatsid nagu seda on paljudes naabruskonna kohvikutes. Välisuksele tehakse silt “Tere tulemast kodukohvikusse!” Kui lilled on laual hakkavad ka külalised saabuma. Olukord lõbustab neid ja teeb headmeelt. Kohvi ja saiakesega istutakse laudadesse ja hakatakse arutama eelmise õhtu kõneluste üle. Inimesed elavad vestlusse sisse. Juanita ja Isaac loobuvad ringi mõttest ja õhutavad pigem jätkama lauavestlusi. Arutelud ei katke ka 45 min pärast. Siis teatab üks osaleja, et teda huvitab väga teada saada, mis toimub naaberlaudades. Ta teeb ettepaneku jätta üks inimene (võõrustaja) lauda ja ülejäänud võiksid vahetada laudu, et tutvustada oma laudkonna kõnelusi ka teistele. Kõik nõustuvad selle mõttega. Teine kõneluste ring kestab terve tunni. Ruumis on elu. Osalejad on erutatud, peaaegu hingetud. Korratakse lauavahetust. Vestlused on intensiivsed, lauapaberile tekivad arvjoonised ja pildid. Lõunaaeg on kätte jõudmas ja Juanita palub oma kõnelused kokku tõmmata ja koguneda ringi mahalaotatud suure paberi ümber. Sinna lisatakse ringi laudade kattepaberid. Võõrustajad mõistavad, et juhtunud on midagi, on sündinud midagi uut, ühise tarkuse mõjul. Kohvikuprotsess aitas vallandada ühise tarkuse (collective intelligence).

28. Maailmakohvik (world café) – kaasava juhtimise meetod
Maailmakohvik on lihtne viis tuua kokku inimesi, et arutleda neile oluliste teemade ja küsimuste üle luues sellega ühist teadmist.
Maailmakohviku läbiv idee on, et ühistes vestlustes, liikudes ühest lauast teise, sünnivad head mõtted ja uued ideed.
Maailmakohviku meetodit on teiste seas kasutanud: Coca-Cola, Ericsson, Lufthansa, Shell Oil, Maailmapank, SEB Bank jt.
Maailmakohvik …
… aitab meelde tuletada ammust ja ununevat, kunstlikkusest ja tehnoloogiast vaba,  omavahelise vestlemise tava.
… aitab taastada otsesidemed inimeste vahel ja sedakaudu ka lootuse tulevikku.
… toetab inimeste soovi olla koos, omavahel vestelda, rääkida üksteisega olulistest asjadest.
… avab maailma, kus omavahel rääkides ilmneb tarkus  (collective wisdom), mis aitab meil lahendada oma probleeme.

29. Maailmakohvik
Meetod on sobiv siis, kui on soov kaasata suurel hulgal inimesi probleemide lahendamiseks, uute ideede leidmiseks, omavahelise dialoogi loomiseks.
Meetod sobib rakendamiseks eriti siis, kui soovitakse leida üles kollektiivne tarkus ja parimad lahendused.
Lähtutakse eeldusest, et vajalikud teadmised, tarkus ja loovus on meis endis olemas, peame need vaid nähtavale tooma.

30. Kohvikukülalise etikett
osale aktiivselt
jaga oma mõtteid
kuula selleks, et mõista
anna oma panus mõtete ja kogemuste näol
ühenda ideid omavahel
ole mänguline, soovi korral kritselda ja joonista laudlinale, salvrätile, muidugi ka posterile

31. Laua perenaise või peremehe etikett
Loo avatud õhkkond
Uuri, mis on tegelikult oluline
Julgusta igaüht panustama
Loo seoseid erinevate nägemuste vahel
Märka üleüldisi mustreid ja sügavamaid küsimus
Muuda kollektiivne teadmine nähtavaks: joonised, ideekaardid jne

32. Allikad huvilistele
Juanita Brown, David Isaacs (2005). The World Café: Shaping Futures Through Conversations that Matter. Berrett- Koehler Publishers, San Francisco.
Maailmakohviku praktiseerimise viisid:  Kohvikuvestlused erinevates kohtades: 

33. Tarkus tarviline vara...

34. Tarkust jagavad Neeme Rand, Kuressaare Ametikool
Raili Sirgmets, Rakvere Ametikool
Eeva Hellsten, Espoon seudun koulutuskuntayhtymä Omnia
Katrin Tamsar, OÜ TT Juhtimisteenused

35. Lõpp hea kõik hea...