1. Alkohol ja vigastused Meetmed liigtarbimise vastu Müüdid
Ülle Laasner
Tervisedenduse peaspetsialist
Toompea loss

2. Alkohoolsete jookide müük ja tarbimine absoluutalkoholis 2004
Alkohoolsete jookide müük ja tarbimine absoluutalkoholis 2004.aastal liitrites (EKI 2005)
Ühe elaniku kohta
Ühe täiskasvanud elaniku kohta
Legaalne müük
13,4
16,0
sh turistid
2,95
3,5
Salaviin
0,86
1,02
Tarbimine Eestis
11,3
13,5

4. Alkoholi tarvitamine Euroopas 2000a ( inimese kohta liitrites, ümberarvestatult 100% alkoholile) (Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut 2003)

6. Surmapõhjused vigastustest meestel 2001
Surmapõhjused vigastustest meestel 2001.aastal (per ) Taie Kaasik

7. Meeste vigastussuremus (100 000 kohta Taie Kaasik 2005 WHO database)

8. Naiste vigastussuremus (100 000 kohta Taie Kaasik 2005 WHO database)

9. Fataalne alkoholimürgistus Eestis ja mujal (100 000 kohta, 2003. a
Fataalne alkoholimürgistus Eestis ja mujal ( kohta, a.Taie Kaasik)

10. Suremus alkoholimürgistuste tagajärjel on otseses seoses elanikkonna tarvitatava alkoholi hulgaga (Walberg et, al 1998)

11. Alkoholijoobes hukkunute osakaal erinevate vigastussurma liikide korral aastased, ; uurijad: Kaasik, Drikkit, Väli

12. Fataalne alkoholimürgistus ja enesetapp aastail 1983-2001 (Taie Kaasik)

13. Alkoholijoobes sooritatakse rohkem enesetappe
aastatel hukkus Eestis enesetapu läbi ligi 5000 inimest. Eesti-Rootsi Suitsidioloogia Instituudi uuringud näitavad, et pooled lõpuleviidud enesetapud olid sooritatud alkoholijoobes.

14. Fataalne alkoholimürgistus ja tapmine aastail 1983-2001 (Taie Kaasik)

15. Alkoholimürgistustest tingitud surmade arv
on Eestis olnud kolm korda kõrgem kui Euroopas keskmine, kuid võrreldes Islandi, Norra ja Rootsiga on juhuslik mürgistus alkoholiga olnud korda sagedam surmapõhjus.
1994.a. oli alkoholisurmasid Eestis proportsionaalselt 36 korda rohkem kui Rootsis (Taie Kaasik)

16. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessori Arvo Tikki sõnul
ulatuvad alkoholi tarvitamisega seotud kaudsed kahjud aastas vähemalt kümne miljardi kroonini. Seda väites võttis Tikk aluseks Inglismaal tehtud uuringud kahjusummade kohta, võrreldes neid Eesti elanike arvuga, ning mitmete Euroopa riikide uuringud, mis on näidanud, et kahju on keskmiselt viis korda suurem kui alkoholi aktsiisimaksust saadav tulu.

17. Terviseriskidest tingitud tervisekaotus (SoM ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 2005)

18. Kulud/tulud vigastustest aastal (2/3 seotud alkoholiga) (SoM ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 2005)
KULU
Vigastussurmad ,7 miljardit
Vigastuste ravi 0,322 miljardit
Lisaks: tuleõnnetused, kuritegevus, suitsiidid, tegemata tööd, jne.
Lisaks teised alkoholiga seotud haigused, surmad
TULU
Alkoholi aktsiis
1,24 miljardit

19. Hinnang erinevatele poliitikate tõhususele Kõrge tõhusus
Müügikeeld alaealistele
Riigi müügimonopol
Teenindaja vastutus
Alkoholi kontrolli jõustruktuurid
Kõrgemad maksud
Hingamistestid juhtidele
Noortele madalam BAC
Source: Babor et al (2003) Alcohol no ordinary commodity research and public policy

20. Mõõdukas tõhusus Müügi ajaline piiramine
Müügikohtade tiheduse vähendamine
Erineva kangusega jookide erinev kättesaadavus
Elanikkonna kaasahaaramine
Seaduste ja korrakaitsenõuete täitmine
Algajatele juhtidele astmeline juhilubade saamine
Juhilubade äravõtmine
Kainuse mõõtmise punktid
Lühike interventsioon perearsti poolt
Source: Babor et al (2003) Alcohol no ordinary commodity research and public policy

21. Mõningane tõhusus Joobes isikute mitteteenindamine
Alkohoolseid jooke pakkuvate teenindajate väljaõpe agressiivsuse ja vägivalla ennetamiseks
Reklaami keelustamine
Ravi kättesaadavus
Eneseabi rühmad
Sundravi korduvalt joobes tabatud juhtidele
Source: Babor et al (2003) Alcohol no ordinary commodity research and public policy

22. Alkoholipoliitikate ulatus ja rangus 2000. aastal (maksimum 20 punkti)

24. Elanike ettepanekud alkoholi kättesaadavuse piiramisele

26. Reklaam
Alkoholireklaam on suunatud neile, kes veel ei joo, s.o. Eesti teismelistele. Keegi ei raiska reklaamiraha nende peale, kes juba ammu konksu otsas siplevad ega püüa “parme”, kes allakäigutrepist alla on libisenud. Selline kontingent tekitab piinlikkust isegi alkoholitootjates endis. Räägitakse esimesest, mitte kunagi viimasest pitsist.
“/…minuvanused poisid teavad paremini alkoholimarke kui maiustuste nimesid…” Riho, Alu Algkool5.klass

27. Reklaam
Ausa reklaami põhimõte nõuaks aga, et igal viinakuulutusel oleks loetavas kirjas nagu muude tervistkahjustavate preparaatide puhul, nt: Mürk. Tagab õnnetu elu. Põhjustab mandumist. Purustab perekonna. Tapab (Lisaks veel mõne krooniku foto, inimesest pärast viimast klaasi Aili Laasner, pediaater)

28. Maakonna tasandil omi seadusi ellu viia on paras katsumus

29. Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
Märjamaa vald võttis otsuse vastu 2002.aastal;
ROL võttis teema menetlusse kevadel 2003;
ROL tegi ettepaneku kehtestada öine alkoholimüügi keeld 30.märtsist ;
8 valda 10-st kehtestasid piirangu vastavalt ROL-i ettepanekule;
Rapla vald piiras müügi ;
Vigala vald ei võtnud sellist otsust vastu – Neste tankla Pärnu maanteel (keskusest kaugel).

30. Lobby Artiklid maakonnalehes “Nädaline”;
Maakonnaleht valis aasta tegijaks Rapla Omavalitsuste Liidu aasta lõpul tehtud otsuse eest!
Õpilasomavalitsuste ümarlaud, kajastati reportaažina “Nädalises”;
Uimastiküsitluse andmete ja raporti edastamine omavalitsustesse;
Politsei ja tervisenõukogu liikmete esinemised valla komisjonides- majanduskomisjon!
Volikogu liikmete personaalne mõjutamine.

31. Noorte argumendid Alkohol on kergesti kättesaadav:
Alkoholi ostab täiskasvanu (parm, isegi isiklik vanem jms)
Alkoholi müüb täiskasvanu (ei viitsi dokumenti küsida, järjekorrad pikad, ei taha aega raisata jms)
Ostavad vanemad sõbrad (klapitakse poes müüja silma all raha…)
Esitatakse võltsdokumente
Lapsevanem saadab kirjakesega lapse poodi alkoholi järele (teinekord läheb laps juba ise)

32. Öösel on kõik kassid hallid…
“Head mõtted” tulevad ikka õhtul /“ …õhtul saadakse kaupluse ees kokku ja ostetakse joogid ära, kes siis hommikul ikka ostab…”
Joomine on spontaanne – noored ei plaani joomist nädal ette –/ “…Voh on pidu, kust me joogid saame?..”
Purjus peaga tulevad veel lollimad mõtted – “/…päevasel ajal ei aja keegi prügikasti ümber ega lõhu aknaklaase…”

33. Müüdid
Narkootikumide tarbimine tõuseb, kui alkohol on raskesti kättesaadav
Vastulause:
- seda ei ole täheldatud ei Haapsalus, ei Pärnus, ei Viljandis – statistika (kuritegevus on langenud jms)!
Kõik algab ju nii: suitsetamine – lahja alkohol – kange alkohol -narkootikumid

34. Müüdid Salaalkohol hakkab vohama Vastulause
- Punkrist ostab viina see, kes on seda teinud eluaeg- noored ega “normaalsed” inimesed ei lähe sinna. Seal on oma kord – igaühele ei anta kah!
- Salaalkohol on politseile probleemiks ja sellega tuleb tõsiselt tegeleda – igal pool on praegu punkrid, inimesed teavad ja teavitavad,aga ikka midagi ära ei saa tehtud!

35. Müüdid Hakkab arenema taksoviinakaubandus Vastulause
- Kui taksoteenus areneb, siis mis saab selle vastu olla! Raplas on nüüd kaks taksot!
- Taksojuhtide elu on võimalik ka keeruliseks teha kuni litsentsi äravõtmiseni!

36. Müüdid
Igaüks otsustab ise, kas joob või ei joo – vabadus on inimese esmane õigus!
Vastulause:
- Paljud inimesed ei oska/suuda otsustada – sealhulgas noored! (18.aastane – täis kasvanud!)
Ühiskondlikud normid tuleb kujundada meil endil – mida me peame normaalseks? Suhtumine!
Seadusnormid: Me ei tohi teist inimest maha lasta, ei tohi sõita 200 km/h kiirusega, turvavöö kasutamine, laps turvatoolis- seadus on kujundanud paljud meie normid!

37. Müüdid Tuleb tegeleda põhjustega! Alkoholi kättesaadavuse piiramine
on populism!
Vastulause:
- Põhjuseid on palju – enamus tingitud vara-kapitalismi ajajärgust (kohanematus uues riigi-korras, stress, vaesus, töötus jms). Kõigepealt likvideerime tööpuuduse, siis vaesuse, siis…. Ja alles siis me enam ei joo….???
- JA SIIS JÕUAME SINNAMAALE, ET ME EI SAAGI SUURT MIDAGI TEHA JA ÜLEÜLDSE ON NÕUKOGUDE VÕIM KÕIGES SÜÜDI! Aili Laasner

38. Müüdid
Garbamihkli seadusest polnud kellelegi kasu, joodi ikka ja veel rohkemgi!
Vastulause:
- Vigastussuremus, invaliidistumus ja esma-haigestumus vähenesid alates 1985.aastast märgatavalt ja hakkasid tõusma 90.alguses T.Kaasik 2003
Eesti ajal tarvitati alkoholi 2-3 l/alk/in/a, aastal, kui teema üles tuli - 11,2 l/alk/in/a,
meil praegu 13,5 l/alk/in/a

39. Otsustajate “ämber” “MINU otsustusvabadust piiratakse….”
“ MULLE tulevad külalised öösel ja MINA tahan minna poodi alkoholi ostma…”
MINA JA MINA JA MINA JA MINA!!!!!!!!!!!
Kommentaar
KAS VOLIKOGU LIIGE JA PARLAMENDI LIIGE PEAKS RÕHUTAMA POLIITILISTE OTSUSTE PUHUL SÕNA “MINA” – kui oled rahvasaadik, siis pead mõtlema laiemalt – MEIE

40. Absurdsed väljaütlemised
“Kas on tehtud uuringut, kui palju noored ostavad viina öösel ja kui palju päeval?”
“Inimene ei pruukinud seda viina osta üldse mitte sellest poest….”
“Mina ei saa öösel leiba poest osta….”

41. Mis on tähtis (tervise arengu mudel):
Turvaline ja soodne keskkond, koolitus (teadlikkuse tõstmine) ja normaalsed ühiskondlikud normid (sh seadusandlus) kujundavad
Õiged suhtumised ja hoiakud
See kõik viib lõpuks tervisekäitumise kujunemisele/ muutustele
Ja siis pareneb alles inimeste elukvaliteet ja väheneb suremus ennetatavatesse haigustesse (sh traumad jm uimastitega seotud haigused)

42. Kokkuvõtvad tõeterad
Alkoholi tarvitamine on ületanud igasugused inimmõistuse piirid!
Noorte joomine on valdavalt spontaanne!
Tuleb alustada kohe ja meetmetega, mida on võimalik koheselt rakendada! Kuskilt tuleb ju alustada!
Põhiline on ühiskondliku normi kujundamine!
Tuleb tugineda statistikale, faktidele, näidetele, osata ümber keerata müüdid!
Kõik poliitilised otsused peavad olema sellised, mis vähemalt ei kahjusta tervist!

43. Äkki jäite mind uskuma?
Aitäh!