1. Silmaring Andres Valdre 10. IV 2017
Andres Lopez, National Geotraphic, Photo of the Day 9 Jan 2011

2. Ootused kursusele „Soovin kõike teada”
Vrd kursuse maht ja erialaõpingute maht
Mõelda nagu insener
Kas see, mida kirjutan, on reaalses maailmas võimalik
Ettekujutus (visualiseerimine)

3. Teistsugune mõtteviis
Hea, kui keegi mõtleb pärast teistmoodi
Ka teadlik loobumine teemast pärast kursust on positiivne tulemus
Mis ajab tõlkija tõlkima asja, mida ta ei oska?
Mida päris elus teete, kui …
… tõlke teema on vastumeelt?
… ei nõustu lähtetekstis väidetuga?
… lähtetekst väidab sula lollust?
… lähtetekst on stiilis „lollidelt tulebki raha ära võtta”?
Teadlik loobumine positiivse tulemusena: kui kursus hirmutas hoopis ära ja tehnikatõlkega enam ei soovi tegelda

4. Silmaring: vrd sõna- või mõistepõhine tõlge

5. Taustateadmiste tähtsus
Oskuskeel on keel
vrd tõlkimine sõnahaaval
Mõistepõhine tõlkimine: taust ja kontekst
Näide blanked austenitic steel collars on pärit mai lõpus 2010 Lissabonis toimunud tehnikatõlke konverentsilt, kus plaanisin algselt minagi rääkida tehnikatõlke õpetamisest, aga mis jäi põhitöökohast ametliku loa ootamise taha. Seal oli sellest paar ettekannet, esimest pidas CERNi tõlkija, filoloog, kes ühtlasi õpetas Lausanne’i (või Genfi) ülikoolis tehnikatõlget. Ta selgitas, kuidas sõnad blanked, austenitic, steel ja collars võivad olla seotud, et tuleb ikka läbi mõelda kõik variandid, mis ikka käib mille juurde (nt kas blanked + steel või austenitic + collars või blanked + austenitic) ja mis sõnastikuvasteid arvestada. Publikust ei pidanud üks härrasmees vastu ja pistis vahele, et sõna austenitic tähendab ainult üht, teatud teraseliiki, seega käib see ainult sõna steel juurde, ja blanked on teatud vormimismeetod, seega käib see ainult sõna collars juurde, et insener seda lihtsalt teab. Umbes 60-pealise kuulajaskonna ülejäänud 4 inseneri mõmisesid ja noogutasid heaks kiites; ettekannet pidav tädi aga alustas nii tavalist kobisemist, et inseneri jaoks on asi jah lihtne, aga kust peab seda teadma tõlkija?
Üsna kasutu konverents oli seega.
blanked
austenitic
steel
collars

6. Mulje: asjalikkus

7. Õigekeelsus
Vrd LE 1985 § 2:
„Kõigil, kes täidavad käesolevaid eeskirju, on õigus eeldada, et neid täidavad ka teised.”

8. Oskuskeele stiil Tiiu Erelt, „Terminiõpetus” Kompaktsus
sh lühendid: you are Go for TLI
Väljenduslihtsus
Võhiklus  primitiivsus – valel on lühikesed jalad!
„Mis küll on selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?”
Tarbetu keerukus
puhastamiseks mõeldud vahend
puhastamises kasutamiseks mõeldud vahend
puhastamisega kasutamiseks mõeldud vahend
vahend puhastamise jaoks
vahend puhastamise alal kasutamiseks
 puhastusvahend
You are Go for TLI:

9. Teistsugune väljenduslaad
Sageli: narratiiv puudub
Tehniliste omaduste loetelu  jutustus(?)
Zō no Shōmetsu
Mitte alati A + B = AB
tarkvara andmete kuvamiseks // andmete kuvamise tarkvara
iluravi // esteetiline kirurgia
strut // tie // beam
Zō no Shōmetsu: e k „Elevant haihtub”

10. Väljenduslihtsus Tarbetud täitesõnad õhus leiduvad bakterid
kütmisel kasutatavad seadmed / kütmiseks mõeldud seadmed
teadust puudutavad/käsitlevad / teadusega seotud uuringud / uuringud seoses teadusega
moealane teave / teave moe kohta
korrashoiuks vajalikud kulud
 õhubakterid, kütteseadmed, teadusuuringud, moeteave, korrashoiukulud

11. Väljenduslihtsus Tarbetud kujundid Arhaismid  sõnade sagedus
laias laastus
pidime andma nõusoleku allkirja näol
küsimused, mis puudutavad tarnet
Arhaismid  sõnade sagedus
Tarbetu sõnavaht
Siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et …
… näol on tegemist …
Tarbetu kantseliit
Sellest on pikemalt kirjutises „Tehnikakeel kui keel”.

12. Ühend- ja tuletisverbid
Ühendverb: annetust tegema  annetuse tegija
Tuletisverb: annetama  annetaja
Ühendverbide põhjused
„rahvalikkus”
arhaismihuviline keeletoimetaja
„keele rikastamine”
Sõnavara suurus
Ühendverbide sage tegusõna: tegema, andma, olema, minema, panema, võtma
Tarbetud abisõnad
ära paranema ≈ paranema, välja arvutama ≈ arvutama

13. Sõnavara muutumine Põlvkonnavahetus Enne kirjutati näiteks nii …
… ja nüüd näiteks naa
juukse-, küüne-, käe-
juuste-, küünte-, käte-
elektroonne
elektrooniline
elektron[seade]
elektrooniline [seade], elektroonika[seade]
plaat
ketas
revisjon
audit
plastikaat
plast
Plastikaat on teatud konkreetne plast (pehme PVC), sellest tehti esimesi kilekotte; praegu on kilekotid peamiselt polüetüleenist (LDPE ja HDPE).
Mu vanaema nimetas kõike plasti bakeliidiks (üks esimesi plaste, ilmus aastatel).

14. Sõnastus Mõistete hierarhia Liited Kontekst
seadmestik > seade > seadis
aparaat, instrument – vajadus kasutada puudub
seadeldis
Liited
-ja
-sti
Kontekst
stockings, leggings, breeches ~ „sukad, säärised, suurtükirauad”
paper napkins, coasters, cups ~ „paberist salvrätid, rannasõidulaevad, tassid”
„sukad, säärised, suurtükirauad” – selletaolisi näiteid on rohkesti ettekujutamise ettekandes (mis tänavu ettekandele ei tulnud, panen üles a oma).

15. Orjalik originaalitruudus
Suurtähed
Kirjavahemärgid
Sõnade eri arv
mitmesõnalised terminid
Liitsõnade ja sõnaühendite osised
Sõnaliigid
Suhteomadussõnad: võõrkeeles valdkond, e k omadus: economical downturn ~ majanduslik langus = ’langus, mis on majanduslik’  majanduslangus

16. Ülekorrigeerimine seadusandlus  seadusloome
kui ja et lause algul  juhul kui; selleks et  ka lause sees
Speller ei tunne kõiki vorme, mida ÕS lubab
nt teenus :  teenusi, kui teenus on III v
vrd pilot-induced oscillation
JAS 39 Gripen Stockholm
JAS-39 Gripen: YouTube’is on kahe sel põhjusel allakukkumise videod (mõlemas oli sama katselendur, otsa ei saanud kummaski), üks neist 1993 Stockholmi kesklinnas rahvapidustustel merre

17. Keel muutub Kust tulevad moesõnad?
Viimase paari aastaga: eeskätt, puudutama, kuna
Keelendite sagedus ehk „eeskäte” võidukäik
näiteks (lause keskel): 1,4× sagedam
tegemist: 1,5× sagedam
üldjuhul: 1,4× sagedam
Selleks[,] et: 1,5× sagedam
tavaliselt: 2,4× harvem
ning: 1,2× harvem
üldiselt: 1,7× sagedam
kuna (üldse): 1,2× sagedam
sest/kuna (väiketähega): +17%
eeskätt: 3,2× sagedam
-s/-l: +21%
puuduta-: 1,8× sagedam
-si/-seid: 2,1× harvem
n-ö läti kuupäev: 7,7× sagedam
siiski (lause keskel): sama (+5%)
Mõningate moesõnade sagedus: võrreldud on kodutööde arhiivi aastate keskmisi – esitatud arv või suhe on 2013–2015 (või kui andmeid ei ole, siis 2012–2014) sageduste keskmine vs. 2004–2006 sageduste keskmine.
„sest/kuna (väiketähega)”: sõnade „sest” ja väiketähelise „kuna” (sidesõnana) esinemissageduste suhe. „Kuna” kasutus ajamäärusena on tänapäeval praktiliselt olematu.
„-s/-l”: s- ja l-ga lõppevate sõnade sageduse suhe – eeldusel, et muud juhuslikult s- ja l-ga lõppevate sõnade sagedus püsib sama, näitab selle muutumine kohakäände muutumist alalütlevast seesütlevaks.
„-si/-seid”: muu hulgas ne-s-sõnade mitmuse osastava vormide suhe.
Sõnade „siiski” ja „näiteks” sagenev kasutamine lause keskel (kus need eesti keeles pigem ongi) võib näidata tõlkemõju vähenemist.

18. KEELEVALDKONNAD

19. Keelevaldkonnad
Õigekeel
Kirjakeel
Kõnekeel
Oskuskeel
Argikeel …

20. Allikate hierarhia Tertsiaarne Sekundaarne Primaarne Entsüklopeedia
Uuringuaruanne
Teadusartikkel
Sekundaarne
Ülevaade
Monograafia
Tertsiaarne
Entsüklopeedia
Referaat
Järgmine tase üldistab eelmised

21. Sõnastike loogika Suunav Kirjeldav Seletav sõnastik Vihjesõnastik
 Sõnastik ees, keel taga
Kirjeldav
 Keel ees, sõnastik taga
Seletav sõnastik
Vihjesõnastik
„Tean, mida tähendab lähte- ja sihtkeeles ning mis on sihtkeelsed vasted, aga tahan teada, mis konkreetset vastet sõnastik eelistab.”

22. Sõnastike roll ÕS EKSS Entsüklopeedia/Wikipedia
Kirjakeele õiguslik alus
Selles olev on kindlasti õige, aga õigekeel ulatub sellest ka välja
EKSS
Kirjeldab kasutamist eesti XX saj II p kirjakeeles
Entsüklopeedia/Wikipedia
Määratlused, selgitused, lisateave
W: ebaühtlane kvaliteet (≈ referaat)
Üldsõnastik erialasõnastikuna

23. Sõnastike ajakohasus silvet vs. COD 1911
Vana sõnastik: vrd vana entsüklopeedia
Bundesrepublik Deutschland ~ „Saksa FV”  1983: Saksamaa Liitvabariik
„plaaner”
COD 1911: sõnastiku Concise Oxford Dictionary esimene väljaanne ( ). Olemas internetis suure pdf-ina, lugege, võrrelge Silveti sõnastikuga.
2011 oli viies Euroopa Liidu õigusaktis „Saksa Föderatiivne Vabariik”.

24. Tõlke usutavus

25. Termini- ja õigekeelsusvigade nähtavus
„Kui tõlkija sedagi ei tea, siis mida ta üldse teab!”
Täpne terminivaste või lobe ümberjutustus vs. suvaline sarnane sõnastikuvaste
seeking orphan medicinal product designation
soovivad märgistada harva kasutatavate ravimitena
 soovivad nimetada harvikravimiks

26. Millest räägib lähtekeele termin ja millest sõnastikuvaste?
„Inglise-eesti tehnikasõnaraamat”: ultrasonic testing
Vaste ei ole OK
Mittepurustav betooni katsetamine
Sellisest vastest (see on selles sõnastikus selle märksõna ainus vaste) võib kriitilise mõtlemise puudumise korral jääda mulje, et see on täielik ja ainus vaste. Samas tegeldakse ultrahelikatsetamisel betooniga väga vähe ja betooni mittepurustavast katsetamisest toimub ultraheliga samuti väga vähe. Seega selle u 1% juhul, kui mõlemad tingimused on täidetud (ultraheli ja betoon), on vaste õige, aga 99% ülejäänud juhtude korral ei ole. Seega taolise vihjesõnastiku kasutamisel peab täpselt teadma, millest räägib kirje ja millest vaste, ning sõnastiku otstarve on üksnes meenutada (vihjata) ununenud vastet.
Ultrasonic testing
Vaste OK

27. Tunne oma piire

28. Oskuste hindamine Tõlgi seda, mida oskaksid kirjutada Väärkujutelmad:
„Tõlkimine on keeletegevus”
„Kui oskan keelt, tean kõike, mida selles kirjutatakse”
 sama loogika: miks siis ei valitse Eesti Vabariiki Eesti Keele Instituut?
Ehk siis miks on riigi valitsemiseks olemas ministeeriumid ja riigiasutused.

29. Ausus Hambad ristis üle jõu käivat teksti
Kes sellisest tõlkest võidab?
Julgus tunnistada, et ei saa ülesandega hakkama
 Juba enne
Suhtumine „taganeda ei ole kuhugi...”
Suhtumine „taganeda ei ole kuhugi, selja taga on Moskva”
Suhtumine „taganeda ei ole kuhugi” (kui seda ei tõlgi mina, jääbki see tekst tõlkimata) on võimalik juhul, kui a) tõlkija on pädev; b) sellest tekkiv võimalik kahju on väiksem kui võimalik kasu (optimaalsus).

30. Täpsus ja loetavus

31. Täpsus ei tähenda iga sõna tõlkimist
anti-diabetes medicines taken by mouth
suhkrutõve vastu suu kaudu võetavad ravimid
 suukaudsed diabeediravimid
Tõlke kompaktsus
Lihtsam väljendumine on raskem kirjutada, aga kergem lugeda ja mõista
Keeruka sisuga tekst ei pea olema keeruka vormiga
 Loetavus
Näide: a) eesti omasõnana on diabeedi vaste esiteks „suhkurtõbi”; b) teiseks on ravimiameti manustamisviiside loetelus praegu „suukaudsed ravimid” (võimalik, et seda selle näite algse tõlkimise ajal veel ei olnud).

32. Tõlkija ja toimetaja suhtlus

33. Mis on toimetamine? EN 15038: tõlget peab toimetama (revise)
„Paneme tõlkesse komad õigesti, ongi tõlge toimetatud!”
Kas „toimetamine” on sisu- või keeletoimetamine?
revise  sisutoimetamine edit  keeletoimetamine, korrektuur

34. Tõlkija suhtlus toimetajaga
Tagasiside
Tagasiside²
Tagasiside³ …
„Tagasiside ruudus”
Kui tõlkija teab rohkem
Kommenteerige tõlget
(nt kaaskirjaga)
„Algaja toimetaja sündroom”
Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik
Küsige põhjendusi
nt stiilijuhend, sõnastuseelistuste loetelu
Mõistlik piir, kust edasi koostöö suurt enam konstruktiivne ei ole (kulutab liiga palju aega ja energiat, aga kasu tõuseb vähe), läheb kuskilt I tagasiside ja II tagasiside vahelt.
Kui toimetajal on stiili- või sõnastuseeliseid, küsige stiilijuhendit või sõnastuseelistuste loetelu: selle soovituse eesmärk on toimetajat distsiplineerida, sest see välistab toimetaja suva (juhendi või loetelu kohta saab küsida põhjendusi ja võib-olla mõeldakse selle kirjutamise ajal asjad üle, kui seni on jäänud mõtlemata ).

35. Toimetaja suhtlus tõlkijaga
Sama töö mitu korda
1 kord jäi parandus arvestamata – kogemata
2 korda – hajameelne
3 korda – hooletu
4 korda – isepäine …
> 100 – … („suur isemõtleja“)
Vana toimetatud tõlke uuendamine
Olemasolevat toimetatud teksti ei ole vaja „toimetustada”: teie vaev läheb kaduma
Suhtlus tõlkijaga ehk mille peale saab toimetaja pahaseks.
Sama asja korduval parandamisel hakkavad häirekellad lööma kuskil 3. ja 4. korra vahel.
Kui muudetud tõlkes on varasemast toimetatud tekstist toimetus hävitatud, võtab toimetaja tõlkemälust vms vana toimetatud teksti ja asendab sellega teie vaeva.

36. Enesearendus

37. Mida te loete? Kes vabal ajal loeb? Kes loeb vabal ajal võõrkeeles?
Miks teised ei loe?

38. Lugemus Valdkonnateadmus Kuidas inimene mõtleb Taust ja kasutus
Kust lugeda head keelt?
Valdkonnateadmus
Ei tule paari lühikursusega
(vrd valdkonnaõpingute maht)
Kuidas inimene mõtleb
Tavaline, ebatavaline, ebanormaalne
Kriitiline mõtlemine
Kammitsateta mõtlemine
Loogikavead
Ebanormaalse mõtlemise äratundmine: kus on mõistlik, et targem annab järele ja taandub väärikalt (= millal vaidlemine hulluga lõpetada). Lugege psühhiaatria- ja asjalikke psühholoogiaõpikuid.
Kriitiline mõtlemine:
Kammitsateta mõtlemine:
Loogikavead:

39. Kriitiline mõtlemine Tehnikatõlge: kuidas mõtleb insener Loogikavead
Ratsionaalsus
Põhjendatus
Ettenägelikkus
Optimaalsus
Loogikavead
no true Scotsman
ad naturam
ad hominem
ad antiquitatem
ad numerum  Milgrami katse
jpt: vt fallacyfiles.org
Milgrami katse: vt
Mu arust saab ekstrapoleerida tulemustest ka seda, kui paljud suudavad mõelda iseseisvalt ja kui paljud mõtlevad „nagu teised”. Teen-nagu-teised-mõtlemisel on olnud evolutsioonilisi eeliseid (inimkonna ajaloos on olnud ajastu, kui teatud kivikirvest tehti 150 000 a täpselt ühtmoodi – see oli vähemalt 5000 inimpõlve!; samuti seletab see, miks on diktaatoritel suur rahva toetus), aga elu on edasi viinud need, kes julgevad mõelda ise (loovisikud, ühiskonnategelased, leiutajad jne).

40. Maailmapilt kooli järel
Ratsionaalne maailmapilt: oskus eristada päris elu ja muinasjuttu
Bad science: kuidas ajakirjandus esitab loodusteaduste asemel selle paroodiat
al. ~1990
vrd „ajalugu on lugu” (al. ~1980)
Kergeusklikkus
Inimlik soov teada (vs. teada, et ei tea / ise teada saada)
Umbluu uskumine võib olla psühholoogia, umbluude väljamõtlemine on kindlasti psühhiaatria

42. Umbluu
anti-intellectualism – „nurtured by the false notion that democracy means that my ignorance is just as good as your knowledge” (Isaac Asimov)
Dunningi-Krugeri efekt
The Foole doth thinke he is wise, but the wiseman knowes himselfe to be a Foole. (Shakespeare, As You Like It)

44. Teadusvaldkondade seos
Nt ahel (matemaatika)  füüsika  keemia  bioloogia  meditsiin  psühholoogia  sotsioloogia

45. Inerts ja Mõttevärskus

46. „Miks peab kirurg nuga puhastama just Amoni püha tulega?”
— „Sest nii on tehtud alati!”
Wikipedia
Põhjendus peaks olema midagi enamat kui „nii on tehtud alati”
„Kas sinu arust olen ma 18 aastat tõlkinud valesti?”
 Äkki ongi alati tehtud valesti?

47. „Alati on teada olnud” Mitu inimest mahub Tallinna lauluväljakule?
(1969)
„üle ”
(1988)
(1990)

48. Trolli seisukohad: 7 in/m2 2,5 ha 50 000 in (–25%)  1,5 in/m2
2009 loeti esimene kord müüdud piletid üle, saadud u 50 000 kuulajat. Plats oli rahvast täis.
Trolli seisukohad:
7 in/m2

49. „Alati on nii olnud” Keel ei ole sõnastikes
Keel on dünaamiline ja muutub
Kinnitatud terminoloogia

50. Lõpetuseks

51. „Sõnaraamatud on toredad asjad, aga keegi ei keela mõtlemast oma peaga” (A.K. 2002)
Terve mõistus