1. SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE
SOSE O1.137
Silvi Salupere
7.Loeng
Pragmaatika. Kommunikatsioon: märgid ja signaalid. R.Jakobson. Suhtlemispostulaadid ja presupositsioonid. Kõneaktid.

2. Pragmaatika
uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel.

3. Thure von Uexküll 3 semioosi
informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui „kvaasi-saatja“ ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone
sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke.
kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke.

4. Kommunikatsiooniskeem Shannon ja Weaver 1949

5. Saussure´i kommunikatsioonimudel (üleval, all on indiaanlaste kiri valgele mehele Valges Majas)
pilt

6. Kirja tekst
Dear mr president. We are of equal eye value/our horizons meet, i am from eagle totem my hand gestures in peace, four other men of my totem and one from catfish totem as well as a chief of bigger power than me wish friendship. Three of my men will live in houses like yours to promote equality.

7. Jakobsoni kommunikatsioonimudel (mustaga on osised, punasega – funktsioonid)

8. emotiivne (emotsioone tekitav, iseloomustab saatjat)
Väljendab kõneleja suhtumist teatesse.
Emotsioon võib olla ka teeseldud.
Keeles esindavad seda hüüdsõnad, nt “Oot-oot” või vokaali pikendus sõnas, nt “miiis?”.

9. konatiivne (tungiv) funktsioon (suunatud adressaadile)
leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest seisneb asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st “Joo!” puhul ei saa küsida, kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga “joob”; “joodi” puhul.

10. faatiline funktsioon (oluline on kontakt ise)
eelkõige kontrollimaks, kas kommunikatsiooni kanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks (ritualiseeritud vormelid, dialoogid, olulised on ka mittekeelelised märgid)

11. metakeeleline funktsioon (koodile suunatud)
st saatja (adressant) ja vastuvõtja (adressaat) peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt (terminid jmt), et infovahetus osutuks võimalikuks.

12. viiteline (referentsiaalne) funktsioon (seotud kontekstiga)
Et sõnum oleks operatiivne, nõuab ta viidatavat konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes (mitte konkreetne, mis kuuluks juba metakeelelise funktsiooni valdkonda).
Põhimõtteliselt võib öelda,et teised viis funktsiooni on kõik selles (viitelises funktsioonis) osalised vähemal või suuremal määral.

13. poeetiline funktsioon (suunatud teatele)
kesksel kohal on sõnum ise (Eisenhoweri presidendikampaania hüüdlause “I like Ike”.)
Kuigi me eristame keele kuut põhiaspekti,võime me paraku vaevalt leida verbaalseid teateid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni.

16. Kõneakti teooria L. Wittgenstein. Filosoofilised uurimused (1945-49)
John L. Austin (1962) How to Do Things With Words
John R. Searle (1969). Speech acts.
Implikatuuriteooria: Paul H. Grice (1975). Logic and Conversation.

17. Suhtlemispostulaadid
Tavaliselt on kommunikatsioonis osalejatel üks eesmärk: saavutada üksteisemõistmine. See on üks suhtlemise põhiprintsiipe, mida nimetatakse kooperatsiooniprintsiibiks. Sellest printsiibist lähtuvalt tuletas ameerika loogik Paul Grice universaalsed suhtlemispostulaadid, efektiivse suhtlemise reeglid:

18. Suhtlemispostulaadid e implikatuurid
Informatiivsuse (kvantiteet) (“Sinu ütlus peab olema informatiivne”)
Tõesuse (kvaliteet) (“Ära räägi seda, mida sa pead valeks”, “Ära räägi seda, milleks sul ei ole piisavalt alust”)
Relevantsuse (suhe) (“Räägi seda, mis antud hetkel puutub asjasse”)
Väljenduse selguse (kord) (“Väldi mitmetähenduslikkust”, “Räägi lühidalt”)

19. P. H. GRICE’i arvates
sõna tähendus ei ole seotud tema referendiga, sellega millele ta viitab
Tähendus on kasutamine (nagu Wittgensteinil)

20. Suhtlemispostulaadid
Just suhtlemispostulaadid võimaldavad mõista hüüet „Auto!” kui hoiatust „Ettevaatust, sa võid auto alla jääda”. /Ehmata! Ja kohv/
Rääkija võib tahtlikult kasutada mingit suhtlemispostulaati, et edastada oma mõtet varjatud kujul, nii et kuulaja peab selle mõtte ise tuletama kui implikatuuri. Nt kui õppejõud oma soovituskirjas õpilasele, kes pretendeerib õppejõu kohale, piirdub märkustega, et ta valdab hästi inglise keelt ja külastas järjepidevalt seminare, järeldab soovituse lugeja raskusteta, et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt, aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../

21. Presupositsioonid
on sarnased implikatuuridega, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks erinevat tüüpi:
semantilised
pragmaatilised (taustateadmised).
Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)).

22. Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates kõnefiguurides
Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates kõnefiguurides. Nii näiteks ütlustes Naine on naine (roos on roos) on samuti rikutud informatiivsuse postulaati (otseses tähenduses on nad mõttetud). Seetõttu püüab kuulaja leida mingi teise võimaluse nende mõtestamiseks (naine kui füüsiline olend – naine kui kergemeelne olevus).
Iroonia, metafoor, hüperbool — kõik need ümbermõtestamise juhud loovad olukorra, kus tõesuse postulaadi rikkumine, st silmnähtav ütluse otsese tähenduse valesus sunnib kuulajat otsima ütluses varjatud mõtet.

23. John Langshaw Austin
keskendus kõneakti tüübile, mida ta nimetas performatiivseks
Performatiiv – kõnetegu, siin on tegemist kõneaktiga, kus kõneleja lisaks ütlemisele ka teeb midagi: millegi ütlemine tähendab millegi tegemist (Austin, 1962).
Performatiivsed kõneaktid sisaldavad performatiivseid verbe (nt ma väidan, arvan, kinnitan, kuulutan jmt).

24. Kõneaktid
Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus
Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi.
Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust.

25. Kommarid ahju. (väljavõte ekspertiisiaktist) http://www. postimees
lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu)
illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu])
perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi peale kõneleja).

26. (väljavõte ekspertiisiaktist)
Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid: see kuulub „lubavate performatiivide” (promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus. Olles hüüdlause, millel on performatiivi tunnused, on „KOMMARID AHJU!” pigem kirjeldatav kui perlokutiivne (mitte üksnes lokutiivne) kõneakt, mille üldtunnuste hulka kuuluvad niisugune veenmine, hirmutamine, valgustamine, innustamine, mille eesmärk on tegelik sotsiaalne mõju ehk käitumuslik tulem.

27. Suhtlusaktid e. kommunikatiivsed aktid vastavad mudelis illokutsionaarsete aktide poolt genereeritud perlokutsionaarsetele aktidele.
Näiteks kommunikatiivne akt Veenmine läbi informeerimise seisneb selles, et panna teine uskuma mingit propositsiooni, öeldes, et see on tõene.
Jaan ütleb "Sajab vihma", kavatsusega informeerida Helenit sellest faktist.
Helen kuuleb seda lauset ja tuvastab Jaani kavatsuse informeerida teda sellest faktist. Lisaks sellele otsustab Helen, et Jaan kavatseb panna teda uskuma, et sajab vihma.
Helen vaatleb selle fakti enesestmõistetavust (evidentsi), sh ka see fakt, et Jaan ütles, et sajab.
Helen jõuab arvamusele, et sajab.

28. Näide mittekeelelisest suhtlusest: agent annab konspiratiivkorteri ohutusest teada lillepotiga aknal.
Aknale lillepoti asetamine (kas kommunikatiivse kavatsusega või ilma selleta) on lokutsionaarne akt.
Kui agent paneb lillepoti aknale, et anda signaal, siis ta teostab illukutsionaarse akti.
Kui külastaja näeb lillepotti ja tuvastab, et ohtu ei ole, siis on tegemist perlokutsionaarse aktiga.

29. Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979)
representatiivsed - rääkija võtab vastutuse väljendatava väite tõesuse eest; informeerima, eitama, jaatama, kinnitama
direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi kavatsusi ja käitumist; nõudma, käskima, kutsuma, küsima, paluma /Kommarid ahju!/
komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/
ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma
deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit konventsionaalset või rituaalset tegevust; ristima, innustama, alistuma, määrama (vrd Jakobsonil: referentsiaalne, emotiivne, poeetiline, konatiivne, faatiline, metakeeleline)

30. Umberto Eco kommunikatsiooniteooria
Lähtub Jakobsoni arusaamast kõikehõlmavast kommunikatsioonist.
Kesksel kohal KOODI mõiste.

31. Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel
Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem.
Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine.
Lisandub subkoodi mõiste.

32. Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset):
füüsiliste kandjate /kõnes — toon, intonatsioon, häälduse eripära, visuaalses — värvid, faktuur, muusikas — tämbrid, sagedused, intervallid jne/
diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/
süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne
denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid
konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne
ideoloogiliste ootuste (globaalsete suhestuste tasand): avangard kasutab uudselt koodi ja sellega muudab ka ideoloogiat, kust see kood on pärit

33. Esteetiline kommunikatsioon
ei allu ei kvantitatiivsele loendusele ega ka struktuursele süstematiseerimisele. Avatud
samal ajal seisab selle kogemuse taga midagi niisugust, mis peaks kahtlemata omama struktuuri, kusjuures kõigil oma tasanditel, muidu ei oleks see kommunikatsioon, vaid reflektoorne reageering stiimulile.
teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et anda meile edasi midagi uut ja senitundmatut. Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga.

34. Eco skeem
Presupositsioon kui eelteadvus, eelteadmine. Ühised PRSd on konteksti tähtsaim osa. Mängib olulist rolli igasuguses kõneaktis ja kommunikatiivses situatsioonis. Tavaliselt on inimene oma PRS õigsuses veendunud. Just seetõttu saame partneri väljenditest rohkem infot (üleinterpreteerimine), kui ta meile teatab. Kõneleja võib kasutada presupositsioonina ka valet kommunikatsiooni lihtsustamiseks.

35. Ekslik dekodeerimine massikommunikatsioonis eelnevad presupositsioonid (eelootused) “eksitavad” presupositsioonid

36. Avatud tekst – suletud tekst
“avatud tekst” – mudel, mis fikseerib meie maailmas olemise kahemõttelisuse. Avatud teos välistab ühese dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda.
Suletud tekst – kitsas interpreteerimise võimalus, nt maakaart või kasutusjuhend. „Roosi nimi” on avatum kui A. Christie kriminaalromaanid

37. Üle- ja alakodeerimine interpretatsiooniprotsessis
Saatja (kirjanik, kunstnik, ajakirjanik, helilooja, režissöör etc) kodeerib mingi teksti ning vastuvõtja püüab seda dekodeerida. Kuid alati tekib nihe, üks-ühele vastavust tegelikus kommunikatsiooniprotsessis ei ole. Keeruliste tekstide puhul ei toimu mitte dekodeerimine (see on võimatu), vaid need tekstid ekstrakodeeritakse, st lugeja/vaataja/kuulaja kasutab oma harjumuspärast koodi.
Eco eristab üle- ja alakodeerimist. Ülekodeerimise puhul otsitakse sügavust, mida tekstis tegelikult ei ole. Alakodeering aga primitiviseerib, keerulises tekstis nähakse eelkõige lugu.

38. MOEKEELE FUNKTSIOONID Supernoova 2003 Liisi Eesmaa
Emotiivne funktsioon on seotud igasuguse eristumisega moe vallas.
Konatiivne aga moe ülemisel “redelipulgal” annab juhised, kusjuures algselt väljendub konatiivsus eelkõige moodsuse imperatiivis, mida allapoole, seda olulisemaks muutub selle kõrval müümise imperatiiv.

39. MOEKEELE FUNKTSIOONID Giorgio Armani 2003 sügis/talv
Faatiline funktsioon on kõrgmoes täiesti kõrvaline. Väljendub eelkõige klubi- ja vormiriietuses ning siis, kui riietuse eesmärgiks on anda märku valmisolekust suhtluseks.

40. MOEKEELE FUNKTSIOONID Gianni Versace 2003 kevad/suvi
Referentiivse funktsiooni eesmärgiks on tarbijaskonnale teada anda, mis on mood ja mis ei ole. Sõltub kultuurikontekstist. Samuti aitab mittemoe ja moe eristust toonitada metakeeleline funktsioon, kus teine eesmärk on koodist teavitamine. Kultuuriliste, etniliste riietumisviiside puhul on tegemist erilise moevormiga, kus eristus toimub mitte kultuuri või ühiskonnagrupi siseselt, vaid püütakse eristuda teisest kultuurist, teisest rahvusgrupist.

41. MOEKEELE FUNKTSIOONID Alexander McQueen 2003 sügis/talv
Poeetiline funktsioon domineerib eelkõige kõrgmoe vallas ja eriti selle ühes alaliigis haute coutureis, kus moodi tehakse moe enda pärast.

42. MOEKEELE FUNKTSIOONID Kuulsuste mood Carmen Kass
Niisiis on moes kõige domineerivamad funktsioonid emotiivne ja konatiivne.
Emotiivne – kuna mood baseerub eneseväljendusel, enesenäitamisel. Kuid emotsioonid, mida väljendatakse, kuuluvad disaineritele, on nende ideed ja mõtted – konatiivne funktsioon.