1. Mõjuanalüüsi meetodid: lühitutvustus ja valik Praxise kogemusi
Andres Võrk
Rahandusministeerium
21. mai 2009

2. Mõjude hindamine (impact assessment; impact evaluation)
Süstemaatiline majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõjude eristamise ja mõõdetavaks muutmise protsess
Eesmärk pakkuda piisavat ja selget informatsiooni eri poliitikate vahel valimiseks
Oluline komponent nii enne (ex ante) kui pärast (ex post) regulatsiooni vastuvõtmist
Euroopa Komisjon – “impact assessment” eelhindamise termin
Vt ka:
European Commission (2005) Impact Assessment Guidelines. SEC(2005) 791

3. Mõjude liigitusi
ÕMA töögrupp: “Õigusaktide mõjude analüüs: juhend õigusloomega tegelevatele ametnikele” 2009
Keskkonnamõjud
Mõjud majandusele
Mõjud regionaalarengule
Mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori rahastamisele
Mõjud riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele
Sotsiaaldemograafilised mõjud

4. Majanduslikud mõjud
Valitsemisasutuste kuludele või struktuurile mingil tasemel (riigieelarve, KOV eelarve)
Tarbijad ja majapidamised
Ettevõtete tegutsemisvõimalused ja administratiivkulud
Regioonide ja sektorite lõikes
Konkurentsivõime, väliskaubandus, välisinvesteeringud, siseturu konkurentsitase
Makromajanduskeskkond
Omandiõigused …
European Commission (2005) Impact Assessment Guidelines. SEC(2005) jaotus

5. Sotsiaalsed mõjud Tööhõive, töö kvaliteet
Rahvastikurühmade sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus
Mõjud sotsiaalkaitsele, tervishoiule ja haridusele
Teenuste ja kaupade kättesaadavus
Rahva tervis
Võrdne kohtlemine
Sooline, rahvuseline
Inimeste eraelu ja kooselu
Kriminogeensus, turvalisus, terrorism …
European Commission (2005) Impact Assessment Guidelines. SEC(2005) jaotus

6. Poliitikatsükkel ja hindamiskriteeriumid
Poliitika formuleerimine
Poliitika eelhindamine
Hindamiskriteerium
Ebasobiv
Tulemuslikkus
Tõhusus
Paindlikkus
Võrdsus
Institutsionaalsed piirangud
Ühiskondlik aktsepteeritavus
Sobiv
Monitooring Vahehindamine
Poliitika rakendamine
Poliitika järelhindamine
Allikas: ESCAP Virtual Conference
Läbikukkunud
Edukas
Jätka poliitika rakendamist
Allikas: ESCAP Virtual Conference

7. Mõjude hindamise kriteeriumid
Tulemuslikkus (effectiveness) -
kui suures ulatuses poliitika saavutab oma eesmärgi (nt kas sotsiaalmaksu lagi tegelikult suurendab R&D investeeringuid)?
Tõhusus, kuluefektiivsus (efficiency)
Kas meede on odavaim? Kas sotsiaalmaksu lagi on kõige odavam?
Paindlikkus (flexibility)
Kas poliitikat on kergesti võimalik kohandada tingimuste muutudes (nt sotsiaalsed, poliitilised ja keskkonnatingimised, tehnoloogia, teadmised jmt)? Nt pensionisüsteemi kohanemine majanduslangusele
Võrdsus (equity), õiglus
Kes on võitjad ja kaotajad? Kas poliitikaga suureneb või väheneb sotsiaalne ebavõrdsus?
Institutsionaalsed kitsendused (institutional constraints)
Kas poliitikameede sobib olemasolevasse seadusandlusesse? Kas on olemas administratiivne tugi? Kes koordineerib meedet, teeb monitooringut, hindab?
Ühiskondlik tugi (community acceptance)
Kas ühiskond (inimesed, ettevõtjad) aktsepteerib poliitikat? Kas ühiskond saab aru poliitikast ja selle mõjudest?

8. Otsustamise sammud Mõjude hindamine
Keskkonnamõjud
Tervisemõjud
Majanduslikud mõjud
Sotsiaalsed mõjud …
Mõjude hinnangute baasil otsuse vastuvõtmine
Osaline analüüs
Kulu-tulu analüüs
Mitmekriteeriumi analüüs (nt AHP)
Demokraatlik hääletus
..palju muid võimalusi

9. Mõjude hindamise probleem
Mõju = Olukord poliitikaga - olukord poliitikata
Kaks situatsiooni korraga pole võimalik
=> fundamentaalne mõjude hindamise probleem
Eelhindamise puhul vaja leida olukord poliitikaga kui poliitikat veel ei ole
Arvame, küsitleme, prognoosime, modelleerime
Järelhindamise puhul vaja leida olukord ilma poliitikata kui poliitika viidi ellu (eristada muudest teguritest)
Küsitlused, eksperimendid, statistilised analüüsid, mudelid

10. Mõjude hindamise sammud
4. samm – Poliitikate võrdlemine
3. samm – Mõjude kvalitatiivne või kvantitatiivne edasiarendatud analüüs ja väljaselgitamine
2. samm – Kvalitatiivne hinnang, millised mõjud kõige olulisemad
(fookusgrupid jmt)
1. samm – Mõjude identifitseerimine (eksperthinnangud)

11. Mõju eelhindamise võimalused
Statistilised ja ökonomeetrilised mudelid (trendid jm)
Arvutuslikud simulatsioonimudelid
Kvantitatiivsed mudelid
Mõjude maatriksid (subjektiivsed tõenäosused)
Mitmekriteeriumi analüüs (MCA) …
Poliitika mõju leidmine
Segameetodid
Kvalitatiivsed meetodid
Eksperthinnangud (Delphi)
Intervjuud
Fookusgrupp

12. Mõju järelhindamise võimalused
Raske isoleerida mõju
Enamus kvant. uurimusi
Statistilised mudelid
Makrotasandi uuringud
Kvantitatiivsed meetodid
Muutused
Seadusandluses
(üle aja või ruumi)
Mikrotasandi uuringud
Poliitika mõju leidmine
Kontrollitud eksperimendid
Kvalitatiivsed meetodid
Eksperthin.
Osalejate hinnangud jmt
Praktikas raske ellu viia

13. Meetodite valik sõltub …
Informatsioonist
Kas eelhindamine või järelhindamine
Mida teame eelnevalt ühiskonna protsesside kohta
Millised andmed on olemas
Mida oskame teha
Poliitikainstrumendist
Kas mõju keskkonnale, majandusele, tervisele
Mõju kestus
Sihtrühma suurus, keda mõjutab (KOV vs riik)
Kelle vaatevinklist analüüsi teeme
Leibkond, tööandjad, KOVi eelarve, riigi eelarve, ühiskonna heaolu, globaalne heaolu
Kui suure üldistatavusega tulemust soovime
Ressurssidest
Aeg, raha, inimesed

14. Poliitikate võrdlemise meetodeid (1)
Osaline kulude-tulude analüüs
Kulud-tulud riigi või KOVi eelarvele (budget impact analysis),
nt täiendav maksuvaba tulu laste järgi
Kulud majapidamistele,
nt ravimite käibemaksu tõusu mõju leibkondadele - maksukoormuse jaotus (tax incidence)
Kulud ettevõtlussektorile: maksukoormus, administratiivkoormus
nt käibemaksu seadusega kaasnev halduskulu
Igasugused osalised mõjude analüüsid
Keskkonnamõjude analüüs (environmental impact analysis)
Sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs
Tervisemõjude analüüs (health impact analysis)

15. Poliitikate võrdlemise meetodeid (2)
Kasude analüüs (benefit-incidence analysis) – kes saab kasu riigi või KOV rahalistest siiretest või teenustest
Nt kes saab kasu subsideeritud haridusest, subsideeritud tervishoiuteenustest
Kulu-efektiivsuse analüüs (cost-effectiveness analysis)
Nt vaesuse leevendamise viisid
Kulu-tulu analüüs (cost-benefit analysis)
Nt tööpoliitika meetmete kulu-tulu analüüs

16. Poliitikate võrdlemise meetodeid (2)
Mitmekriteeriumi analüüs (multicriteria analysis, MCA, MCDA)
Kombineerib kvalitatiivsed ja kvantitatiivse informatsiooni
Palju eri alammeetodeid
Keskkonna ja tervise valdkonnas veel:
Riskide analüüs (risk assessment)
Risk-riski analüüs (risk-risk analysis)
Tervis-tervise analüüs (health-health analysis)

17. Praxise kogemustest (1) - järelhindamisest
Lihtsam teha järelhindamisi mikrotasemel:
rohkem aega
rohkem andmeid (registriandmed või eraldi küsitlus)
võimalik konstrueerida osalus- ja võrdlusgrupp Nt
Sotsiaalpoliitika (vanemahüvitise mõju)
Tööpoliitika (aktiivse- ja passiivse tööpoliitika mõjud)
Ettevõtluspoliitika (EASi toetuste mõju hindamine)

18. Praxise kogemustest (2)- eelhindamisest
Andmete ja aja nappus sageli
Varasemate uuringute põhjal teadmiste hulk kasvab, võimalik tuletada mõjude piirid
Eesti uuringud, rahvusvaheline kogemus
Kui võimalik, siis erinevate simulatsioonimudelite kasutamine aitab palju kaasa
Nt mudelite abiga
Sotsiaalpoliitika (pensionireformid, peretoetuste muutmise poliitikad)
Hariduspoliitika (tervishoiutöötajate koolitustellimus)
Maksupoliitika (maksude jaotuslikud mõjud)

19. Praxise kogemustest (3) - mõtteid
Head andmed aitavad palju
Registriandmed (pensioniregister, äriregister, …)
ESA uuringud
Valmis mudelid aitavad palju
Kiirendavad ja lihtsustavad
Oluline hoida pidevas töös
Järelhindamisi võiks pikemalt ette planeerida ja vajadusel koguda andmeid ka enne poliitika elluviimist
Sisemine vs väline hindamine: kiirus vs objektiivsus