1. Rahvastik ja asustus

2. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas
8. klass
RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval.

3. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas
9. klass
RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad.
Euroopa rahvastik ja asustus.

4. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas
Gümnaasiumis
MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised tsivilisatsioonid.

5. Õpitulemused õppekavas
Põhikooli lõpetaja:
teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid,
oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ja analüüsida seda mõjutanud tegureid;
teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid;
teab eri rahvaste ja riikide rolli geograafilise maailmapildi avardumises;
oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni;

6. Õpitulemused õppekavas
Gümnaasiumi lõpetaja:
mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja kultuuriprotsesse;
oskab iseloomustada demograafilise ülemineku etappe;
teab sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid;
teab peamisi rände põhjusi ja nende suundi ning mõju teistele ühiskonnaprotsessidele;
oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives;
mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate omavahelisi seoseid;
teab linnastumisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;

7. Põhikooli eksamijuhend
Põhikooli lõpetaja
oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada konkreetse piirkonna geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsida nendevahelisi seoseid;
oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks;

8. Põhikooli eksamijuhend
oskab kaardi abil analüüsida riigi või selle osa rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid;
oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, tööjõud);

9. Eksamiküsimusi
Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad Eestis ajavahemikul Selgita nende näitajate muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis esitatud andmete põhjal üldistus.
Aasta Sündimus Suremus

10. Eksamiküsimusi
Millised järgmistest väidetest iseloomustavad Eesti rahvastikku? Tähista neli õiget vastust ruudukeses X-ga.
Eestlased moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu 65%.
Eesti rahvaarv on viimastel aastatel kahanenud.
Pensioniealiste inimeste hulgas on mehi rohkem kui naisi.
Eesti rahvastikust elab ligikaudu 86% linnades.
Suremus on suurem kui sündimus.
Eesti rahvastiku moodustavad kõik inimesed, kellel on Eesti kodakondsus.
Eestis on rohkem kui 1,5 miljonit elanikku.
Eestis on vähem kui 1,5 miljonit elanikku.

11. Eksamiküsimusi
Võrdle rahvastiku paiknemist Hiina lääne- ja idaosas ning põhjenda seda. KAARDIGA
Võrdle rahvastiku paiknemist Soomes ja Hispaanias. Too näide reljeefi mõjust rahvastiku paiknemisele Hispaanias.
Võrdle Hispaania ja Türgi rahvastikku nelja erineva näitaja põhjal.

12. Eksamiküsimusi
Iseloomusta rahvusliku koosseisu muutumist Eestis esimesest iseseisvusajast kuni tänaseni. Selgita muutuste põhjusi rahvuslikus koosseisus.

13. Riigieksami juhend Gümnaasiumilõpetaja
oskab temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil võrrelda rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi.
oskab selgitada sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning välja tuua erinevuste peamisi põhjusi;
oskab selgitada demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustada etappide kõige olulisemaid tunnuseid. oskab analüüsida rahvastikupüramiidi;
oskab selgitada rahvastikupoliitika vajalikkust ja tuua näiteid;

14. Riigieksami juhend
teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi põhjusi ja suundi;
oskab analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale;
oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolist paiknemist mõjutanud tegureid;
teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
oskab tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

15. Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes
Avita 8. klassi õpik
Koolibri 8. klassi õpik
Inimgeograafia
1. Maailma rahvastik
2. Rahvastikuandmete kujutamaine
3. Rahvaarvu muutumine
4. Maailma rahvaarvu kasv
5. Ränne ja selle põhjused
6. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele
7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad
8. Linnad
9. Looduse ja inimtegevuse geograafia
Maakera rahvastik
1. Riigid
2. Rahvastiku andmete kujutamine kaardil
3. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Linnastumine
4. Rahvaarv ja selle muutumine
5. Rahvastiku ränne
6. Rassid, keeled usundid

16. Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes
Avita 9. klassi õpik
Koolibri 9. klassi õpik
Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine
Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik
Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive
Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur
Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud
Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, tööjõud, töötajad, töötud, tööpuudus

17. Õpilaste eelteadmiste ja huvide väljaselgitamine
Eelmise teema lõpul või tunni alguses:
Ideekaardi koostamine rahvastiku teemal
Mõistekaardi koostamine rahvastiku teemal (9. klass)
Õigete ja valede väidete eristamine
Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada maailma rahvastiku kohta.
Millised on maailma rahvastikuprobleemid?
Millised on Eesti rahvastikuprobleemid?
Mida teate .... riigi rahvastikust?

18. Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega
Koosta toodud mõistetega mõistekaart. Lisa puuduvaid mõisteid kuhu vaja. Nooltele kirjuta tegusõnad.
rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, migratsioonisaldo, rahvaarvu muutumine, soolis-vanuseline koosseis, suremus, maarahvastik, rahvuslik koosseis

19. RAHVASTIKU MÕISTEKAART
rahvastikustatistika
rahvaloendus
rahvastikuregister
isikukood
jooksev rahvastikuarvestus
DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK
traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
demograafiline plahvatus
demograafiline kriis
rahvastiku vananemine
kaasaegne põlvkondade vaheldumine
RÄNNE e. MIGRATSIOON
rahvusvahelised ränded
riigisisene ränne
välisränne
sisseränne e. immigratsioon
väljaränne e. emigratsioon
remigratsioon
sundränded
majanduslikult tingitud ränded
pendelmigratsioon
migratsioonipoliitika
LOOMULIK IIVE
sündimus
suremus
keskmine eluiga A
RAHVAARVU MUUTUMINE
RAHVASTIKU SOOLIS-
VANUSELINE KOOSSEIS
rahvastikupüramiid
RAHVUSLIK KOOSSEIS
rahvus
põlisrahvas
etnilised vähemused
RAHVASTIKU PAIKNEMINE
rahvastiku tihedus
ülerahvastatus
maarahvastik
linnarahvastik
RAHVASTIKU HÕIVE
majanduslikult aktiivne rahvastik
tööjõud
töötud, tööpuudus
majanduslikult mitteaktiivne rahvastik
alarakendatus
RAHVASTIK
Demograafia
rahvastikupoliitika
RAHVASTIKU MÕISTEKAART

20. Mis näitajatega iseloomustatakse riigi rahvastikku?
rahvaarv
rahvastiku tihedus
rahvuslik koosseis
vanuseline koosseis
haridustase
sündimus, suremus, loomulik iive
ränne, sisseränne, väljaränne, rändesaldo
linnarahvastiku osatähtsus

21. Rahvaarvu muutumine
RAHVAARV
sündimus
suremus
sisseränne
väljaränne

22. Kuidas kogutakse riigi rahvastiku kohta andmeid?
Rahvaloendus
Eestis on rahvaloendusi korraldatud 1881.,1897.,1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., ja aastail ning üks valikloendus aastal. Rahvaloenduse korraldamine on kulukas ettevõtmine ja sellepärast korraldatakse neid harva.
Jooksev rahvastikuarvestus - seda suudetakse teha vaid mõnede rahvastikunäitajate kohta (sündimus, suremus, abiellumine jm).
Rahvastikuregister arvutis peetav andmete kogum, kus iga inimese kohta on nimeliselt kirja pandud mõned isikuandmed. Eestis alustati rahvastikuregistri koostamist 1992.aastal.
Valikküsitlused, ja -uurimused

23. Eesti rahvaarvu muutumine
Paigutage järgmised sündmused ja ajaperioodid joonisele õigesse kohta. Lisage lühidalt, miks rahvaarv kasvas või kahanes neil aegadel.
Suur nälg, Põhjasõda, Teine maailmasõda, Liivi sõda, Vabadusvõitlus, nõukogude periood, tsaariaeg, keskaeg.

24. Sündimus, suremus, loomulik iive
Analüüsi sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe muutusi Eestis viimase paarikümne aasta jooksul

25. Loomulik iive
Võrdle loomuliku iibe muutusi Eestis ja aastal
Näitajad
1988
2004
keskmine rahvaarv
sünde
25 060
13 993
surmasid
19 446
17 814
loomulik iive
6 509
-3 821
loomulik iive promillides
4.16
-2,82

26. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Kas järgnevalt loetletud tegurid mõjutavad ainult sündimust, ainult suremust või mõlemat. Paiguta märksõnad õigesse kohta. 1. rahvastiku vanuseline koosseis, 2. tervishoiu olukord, 3. ühiskonna suhtumine peredesse, 4. elatustase, 5. riigi toetused lastega peredele, 6. pereplaneerimine, 7. linnaline eluviis, 8. vaesus, 9. religioon, 10. ebaterve eluviis
Arutlege. Mis on teie meelest madala sündimuse peamised põhjused Eestis?
Milliseid meetmeid kasutatakse Eestis, et sündimust suurendada? Kuidas on need meetmed sinu arvates mõjutanud sündimust? Kuidas suhtute praeguse vanemapalga maksmise korda?

27. Mis on migratsioon? Ränne e migratsioon on püsielukoha vahetus Avita
Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt teisele (välisränne) Koolibri
Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud.
Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest.
Rände liigid:
Vabatahtlik ränne ja sundränne
Siseränne ja välisränne

28. Ruanda hutud põgenevad Ruandast
Sudaani põgenikud

30. Kuhu rännatakse?
Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka ime, sest 80% mailma rahvastikust elab just neis riikides.
Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina-Ameerikast Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse, Kagu-Aasiast Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse jne
Rännatakse ka Paraguaist Brasiiliasse, Ghanast Côte d’Ivoire’i või Myanmarist Taisse.
Sisserännanud moodustavad mõnes väiksemas Pärsia lahe riigis suurema osa tööjõust.
Kagu- Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse nagu Singapur, Lõuna-Korea või Tai.

31. Miks inimesed vahetavad elukohta?
Suurem osa inimesi otsib paremat elu- või töökohta.
Väga suur osa migrante on põgenikud e pagulased, kes on oma kodumaalt lahkunud poliitilistel põhjustel.
Näiteks 1990ndatel ja 2000 algul lahkusid miljonid inimesed Afganistanist Iraani ja Pakistani.
Kui tingimused kodumaal paranevad, siis tulevad paljud põgenikud tagasi.

32. Ränne e migratsioon

33. Peamised rände suunad
Iseloomusta kaardi järgi peamisi rände suundi maailmas Avita

34. Ränne
sisseränne
Iseloomusta joonise abil nõukogude perioodi rändeid. Tuleta ajaloost meelde, mis põhjustas suurt sisse- ja väljarännet.

35. Ränne
Selgita, mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelises migratsioonis.
Tõukepõhjused on need, mis ajendavad inimesi teist elukohta otsima.
Tõmbepõhjused on need, mis meelitavad inimesi uude kohta minema.

36. Suhtumine rändesse ja sisserändajatesse
Sõnastage oma seisukohad rändesse.
Kas inimeste liikumine ühest kohast teise on probleem või tavaline nähtus?
Kuidas suhtuda immigrantidesse? On nad teretulnud või parem kui neid poleks?
Kas ja kui palju peaksime arvestama sisserändajate huvide, traditsioonide, kommete ja keelega? (Kas keelustada islamiusuliste pearätid Prantsusmaal)?
Kas migrandid peaksid alal hoidma oma kultuuri või sulanduma uue elukoha kultuuri?

37. Tõmbe- ja tõuketegurid
Arutlege klassis rände tõmbe- ja tõuketegurite üle. Kujutle, et peaksid praegusest elukohast lahkuma ja kuhugi mujale elama asuma.
Kas Sina tahaksid elukohta vahetada?
Mis sunniks sind praegusest elukohast lahkuma? (tõuketegurid)
Kus sa tahaksid Eestis elada? Miks? (tõmbetegurid)
Miks lähevad Eestis paljud inimesed maalt linna elama? Tõukefaktorid.
Miks tahavad inimesed linnas elada? Mis on tõmbetegurid?
Kas Sina tahad linnas elada?
Täitke tabel ja täiendage seda ühisarutelu käigus.

38. Uurimuslik töö. Rändeandmete kogumine klassis
A. Kõigepealt uuritakse seda, kus on õpilased sündinud? Tehakse ühine kokkuvõte klassis.
B. Kodus selgitavad õpilased, kus on nende vanemad ja vanavanemad sündinud. Samuti uuritakse, mis põhjustel vahetati elukohta. Järgmisel tunnil täidetakse ühiselt vastavad tabelid.
Kus on teie vanavanemad sündinud?
C. Kogutud informatsioon kantakse kaardile tähistades eri põlvkonnad eri värvidega.
Kui kaugele (ruumiliselt) ulatuvad sidemed?
D. Püüdke välja uurida, miks teie vanemad või vanavanemad kolisid oma sünnikohast mujale elama. Tehke sellest tabeli kujul kokkuvõte.

39. Koomiksite iseloomustamine
Iga teema, nii ka rände puhul võib kasutada koomikseid. Koomiksite iseloomustamisel ja sisu avamisel saavad õpilased oma mõtteid vabalt väljendada ja natuke rohkem ka fantaasiat kasutada.
Jason Gathorne-Hardy
Me ootame, kui linn meie juurde jõuab

40. Internetilingid
Stalker's guide to International Migration. Kõik vajalik migratsiooni kohta. Sobib suurepäraselt gümnaasiumile.
International Organization for Migration.
Migration Dialogue. Ülevaade kaasaegsetest migratsiooivoogudest eri regioonides. Kaasnevad probleemid.
Center for Immigration Studies
UNHCR the UN Refugee Agency. Pagulastest. Palju pildimaterjali.
One World
Migratsioonialaseid linke

41. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

42. Rahvastikupüramiid Iseloomusta Eesti rahvastikupüramiidi:
 0-4 aastaste poiste osatähtsus kogurahvastikus on ... %
 0-4 aastaseid poisse on rohkem/vähem kui samavanuseid tüdrukuid.
 aastaste naiste osatähtsus kogurahvatikus on ... %
 Kõige arvukam vanuserühm naiste osas on
 Piiritle rahvastikupüramiidil lapsed, tööealised ja vanemaealised inimesed.
Mida saab veel välja lugeda rahvastikupüramiidilt?
Miks on rahvastikupüramiid alt kitsenev?
Miks on vanemaealisi naisi rohkem kui mehi?
Kas on tegemist nooreneva või vananeva rahvastikuga? Millest seda järeldad?

43. Rahvastikupüramiidide võrdlemine

44. Rahvuslik koosseis
Analüüsi rahvusliku koosseisu muutusi aastast kuni tänapäevani.
Selgita EA lk 31 abil, millistes Eesti linnades on eestlaste osatähtsus alla 50%? Põhjenda

45. Rahvuslik koosseis
Uuri internetist, millistes Euroopa riikides elab kõige rohkem eestlasi.
Too MA lk 16 abil näiteid Euroopa riikidest, kus elab mitu erinevat rahvust. Lisa ka rahvus ja piirkond, kus nad elavad.
Kus elavad: baskid, bretoonid, retoromaanid, saamid?
Leia veel näiteid, millistel Euroopas elavatel rahvastel ei ole oma riiki.

46. Töö ajaleheartiklitega
Eestlased ei ole rassistid, vaid ebatolerantsed
Katrin Uba, Uppsala Ülikooli riigiteaduste osakond, PhD kandidaat Postimees
Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Monitooringu Keskuse uuringu eesmärk oli kaardistada inimeste arvamust immigrantide, rassiliste vähemuste ja asüüli taotlejate kohta ning võrrelda vanemate ja uuemate ELi liikmesriikide elanike suhtumist.
Missugused Euroopa riigid on immigrandisõbralikud?
Millises Euroopa riigis tahaksid elada? Kirjuta 5 märksõna, mis selle riigiga seonduvad.

47. VALLAKESKUSED, ALEVIKUD
Asustus
PEALINN
Tallinn
SUUREMAD LINNAD
Tartu,
MAAKONNAKESKUSED
Rakvere, jne
VÄIKELINNAD JA ALEVID
Keila,
VALLAKESKUSED, ALEVIKUD
Kadrina,
KÜLAD
Ellamaa,
Täienda atlase abil skeemi eri suurusega asulatest. Kirjuta kõrvale märksõnad, mis neid asulatüüpe kõige paremini iseloomustaksid

48. Kuhu rajada asula?
1. jõgi – a) vesi joogiksb) kalapüügiksc) liiklemiseks
2. mets a) ehitusmaterjaliksb) küttimiseksc) varjumiseks
3. tasane, kõrgem alaa) asula rajamiseksb) põlluharimiseks
4. suurvee oht

49. SWOT analüüs
Koostage õpetaja juhendamisel SWOT analüüs oma koduasula kohta.
SWOT–analüüsi nimetus tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Strengths (tugevused või tugevad küljed), Weaknesses (nõrkused või nõrgad küljed), Opportunities (võimalused) ja Threats (ohud).
Tugevad küljed:
Nõrgad küljed:
Võimalused:
Ohud:

50. Kui palju inimesi elab maailmas?
Tänase seisuga elab maailmas inimest
2004 aastal jõudis maailma rahvarv 6,4 miljardini
Igal aastal suureneb rahvaarv 80 milj võrra
Kõige kiiremini kasvab Aafrika ja Kagu-Aasia rahvastik
Ligi pool maailma rahvastikust elab linnades

51. Kus elab suurem osa maailma rahvastikust?

52. Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas?

54. Millised on maailma suurema rahvaarvuga riigid?
2004
2050
miljonites 1
Hiina
1,300 2
India
1,087 3
USA
294 4
Indoneesia
219 5
Braziilia
179 6
Pakistan
159 7
Venemaa
144 8
Bangladesh
141 9
Nigeria
137 10
Jaapan
128 1
India
1,628 2
Hiina
1,437 3
USA
420 4
Indoneesia
308 5
Nigeeria
307 6
Pakistan
295 7
Bangladesh
280 8
Braziilia
221 9
Kongo DV
181 10
Etioopia
173

55. Millistes Euroopa riikides elab kõige vähem inimesi?

56. Kui palju suureneb rahvaarv aastas?
Rahvastiku juurdekasv
2003
Maailmas
Arenenud riikides
Arengu-maades
Aastas
80,903,481
916,337
79,987,144
Päevas
221,653
2,511
219,143
Minutis
154 2
152
Source: Population Reference Bureau, 2003 World Population Data Sheet.

57. Kui palju inimesi sünnib ja sureb ühe päeva jooksul maailmas?

58. Kuidas on maailma rahvaarv aja jooksul kasvanud?
miljardit
Arengumaad
Arenenud riigid
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

59. Mitu aastat kulub ühe miljardi juurdekasvuks?
(1800)
123 (1930)
33 (1960)
15 (1975)
12 (1987)
12 (1999)
13 (2012)
16 (2028)
26 (2054)
Sources: First and second billion: Population Reference Bureau. Third through ninth billion: United Nations, World Population in 2300 (medium scenario), 2003.

60. Maailma rahvaarvu kasv

61. Kas mõnes maailma piirkonnas rahvaarv ka väheneb?

62. Muutused rahvaarvus

63. Kus on kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas?

64. Rahvastiku tiheduse kaart

65. Population density map of the world taken from CIESEN.

66. Mis on kõige tihedamini asustatud riigid?

67. Keskmine tihedus riigiti

68. Mitmendal kohal on Eesti asustustiheduselt?
Kõige hõredamini asustatud riigid

69. Kuidas iseloomustada rahvastiku paiknemist riigis?
Rahvastiku paiknemine Soomes

70. Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike.
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad.
Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.

71. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Euroopas

72. Rahvastiku tihedus Euroopas

73. Hispaania ja Portugali rahvastiku tihedus

75. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil

76. Peamised sisserändajate lähteregioonid USA-sse

77. Kuhu peamiselt liigutakse?
Enamasti vahetatakse elukohta oma riigis. Näiteks aastatel vahetasid ligi pooled ameeriklased oma elukohta, kuid ainult 8% kolis teise osariiki ja vaid 3% teise riiki.
Ameeriklased on ühed kõige liikuvamad inimesed võrreldes teiste riikidega. Näiteks jaapanlastest vahetas samal perioodil elukohta vaid 28% rahvastikust.
Elukohavahetuse peamisteks põhjusteks on õppima või tööle asumine teises linnas, abiellumine või lahutus jne

78. Mis eas inimesed rändavad kõige sagedamini?
Elukohta vahetanud inimesed USA-s aastal

79. Kui palju inimesi elab linnades?

81. Aerofoto Atlanta linnastust

83. Mis on maailma suuremad linnad?
Millions
The largest cities in the world are growing rapidly in size and they are shifting from the more developed regions to the less developed regions. In 1960 the three largest cities were in more developed countries; by 2000, only Tokyo remained in the top three.
In 1960, New York was the largest city in the world, with a population of about 14 million. By 2015, the largest city worldwide is projected to be Tokyo, with nearly double this population size: 27 million.
Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.

84. Linnastumine Linnarahvastiku %
The world is becoming increasingly urban. By 2010, half of the world’s population is expected to live in urban areas. Typically, the population living in towns of 2,000 or more, or in national and provincial capitals, is classified as urban.
Currently, world regions differ greatly in their levels of urbanization. In more developed regions and in Latin America and the Caribbean, over 70 percent of the population is urban, whereas in Africa and Asia, under 40 percent of the population is urban. By 2030, however, the urban proportion of these two regions will exceed 50 percent.
By 2030, roughly 60 percent of the world’s population will be living in urban areas.
Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.

85. Kus asuvad maailma suuremad linnad?
Linnade kaart Avita õpikust

86. Largest Urban Agglomerations, 1950, 2000, 2015

87. Kas kõik linnad kasvavad?

89. Põhja-Ameerika linnarahvastiku tiheduse kaart
Punase, kollase ja rohelisega on tähistatud linnastunud alad, sinine on linna tagamaa. Suurem osa linnasid on rannikul, järvede ja jõgede ääres. Marc Imhoff, NASA Goddard Space Flight Center; ocp2003/ocpfy2003-fig8-1.htm

90. Linnastud Boswash Avita 8. klassi õpikus
Tokaido Koolibri 8. klassi õpikus

92. Hong Kong

93. The buggies are known as auto-rickshaws
The buggies are known as auto-rickshaws. India Mumbai aka Bombay slums next to high rise flats buggies

94. Ho Chi Minh Stad

96. Lapsi naise kohta maailma eri regioonides

98. Mida näitab rahvastikupüramiid?

99. Rahvastiku vananemine
Population Ages 65 and Older
Percent
By 2025, over 20 percent of the population in more developed regions will be ages 65 and older.
By 2025, one-tenth of the world’s population will be over age 65.
Asia will see the proportion of its elderly population almost double, from about 6 percent in 2000 to 10 percent in In absolute terms, this represents a stark increase in just 25 years: from about 216 million to nearly 475 million older people.
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

100. Rahvastiku juurdekasv
Population Increase and Growth Rate, Five-Year Periods
Percent increase per year
Millions
This figure illustrates the lag between changes in the rate of growth and the net increase in population per year.
Over the period , the population growth rate declined (a reflection of declining fertility), yet millions of people were added to the world’s population (which peaked around 1985, when 87 million people were added each year).
From 2000 on, the growth rate will continue to decline. Between 2015 and 2020, we will still be adding 69 million people each year. Why? Because the generation of women now having their children is very large as the result of high fertility in their mothers’ and grandmothers’ generations.
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

101. Keskmine oodatav eluiga
Life Expectancy at Birth, in Years
Currently, infants born around the world can expect to live an average of 65 years — up nine years since the late 1960s.
Asia has experienced the largest increase in life expectancy since the late 1960s: from 54 years to 67 years.
Life expectancy varies widely by region. In more developed countries, life expectancy averages 76 years, compared with only 49 years in Africa.
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

102. Demograafiline üleminek
Women worldwide are having fewer children in their lifetimes, from an average of five children born per woman in the 1950s to below three in 2000.
All of the most recent projections put forth by the UN assume that levels of childbearing will continue to decline in the next century.
Note: Natural increase is produced from the excess of births over deaths.

104. HIV viiruse kandjad
2001
Source: UNAIDS, “A Global View of HIV Infection” ( accessed July 8, 2002).

105. HIV viiruse kandjad Mustas Aafrikas
Source: UNAIDS, “A Global View of HIV Infection” ( accessed July 8, 2002).

106. People With HIV/AIDS, by Region
End 2002
As of the end of 2002, an estimated 42 million adults and children worldwide were living with HIV or AIDS.
Over 95 percent of the world’s HIV/AIDS population lives in less developed countries.
71 percent of the world’s HIV/AIDS population lives in sub-Saharan Africa.
Source: UNAIDS, AIDS Epidemic Update 2002.