1. EESTI ENERGIASÜSTEEM TUULEKLIIMA JA RANNIKUALADE TUULERESSURSS

2. Eesti unikaalne energiasüsteem 95% elektrienergiast toodetakse põlevkivist 88.6% elektrist toodetakse Narva elektrijaamades riigi äärmises kirdenurgas Aktiivne võrguühendus on vaid ida- ja lõunasuunas

3. Eesti energiatoodang (2006) ja ülekandmine (GWh)

4. Eesti elektrisüsteemi kaart

5. Detsembri, juuni ja aasta keskmine tuule kiirus detsemberjuuni aasta

6. Kust tulevad tormid?

7. Kas ilm on läinud tormisemaks? Tormipäevade arv Vilsandil (üleval) ja aasta keskmise tuule kiiruse pikaajaline muutlikkus Jõhvi ja Väike-Maarja ilmajaama näitel

8. Aasta keskmine: v = 6.2 m/s Kuu keskmine v min = 3.5 m/s (1935 a.) v = 2.1 m/s (1937 a. august) v max = 7.6 m/s (1897 a.) v = 11.0 m/s (1905 a. dets.) Keskmine aastane energiatoodang 500kW tuulikuga: P=1290 MWh/a Ebasoodsaima 10 aastase perioodi energiatoodang: P= 768 MWh/a Soodsaima 10 aastase perioodi energiatoodang: P=1726 MWh/a Aastad pole vennad. Aastad pole vennad. Aasta keskmine tuule kiirus1891-2003

9. Tuule suuna aastane dünaamika Hiiumaal

10. Pakri tuulekliima Energiatihedus (W/m 2 ) Tuulteroos ja tuule kiiruse histogramm põhiilmakaarte järgi

11. Potentsiaalne aastane energiatoodang 500 kW tuulikuga

12. Tuulenergeetika kasuks räägivad: Klimatoloogiline tuuleenergia ressurss: üle 10 TWh Tuulepotentsiaal on suurim Lääne-Eesti saarestikus ja rannikualadel, mis asuvad Narva elektrijaamadest kõige kaugemal ning seetõttu on ülekandekaod suurimad Tuuleenergia on suurim sügis ja talvekuudel (igal kuul kuni 17% aasta summarsest energiahulgast), mil elektrienergiatarve on samuti suurim

13. Tuuleenergia kahjuks räägib: Tuule kiiruse ja seetõttu ka toodangu varieerumine.

14. Tsoneeringu eesmärk Vaja silmas pidada: Tuulikute püstitamiseks on sobilikud vaid alad, mis on majanduslikult tasuvad (heade tuuletingimustega) ning ei lähe vastuollu looduskaitseliste ja ühiskondlike huvidega Leida alad, mis on keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike tegurite poolest sobilikud tuuleenergeetika arendamiseks –Vältida looduskeskkonna häirimist tuulikuparkide rajamisel –Vältida sotsiaal-majanduslikke konflikte tuulikuparkide rajamisel Võimaldada infrastruktuuri eelisarendamist tuulikute püstitamiseks sobilikes piirkondades Teemaplaneeringu kehtestamise kaudu “säilitada” tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad tuulikute püstitamiseks

15. Tsoneeringu lähtekohad A) Välistav ala: Tuulikute paigutamiseks seadusandlikel põhjustel välistatud alad (nt. elamumaa, kalmistud, maanteed, kaitstavad loodusobjektid jne.); B) Keeluala: seadusandlusest tulenevalt määratud funktsiooniga või piirangutega alad. Jaguneb tuuleturbiinide poolt algselt määratud funktsiooniga alale avaldatava võimaliku mõju poolest kaheks alamtsooniks: –B 1 e. range keeluala (nt. linnukaitseala jne.) –B 2 e. keeluala (nt. taimekaitseala, geol. kaitseala); C) Piirangualad. Subjektiivsete tegurite kategooria, millel puudub piiranguteks õiguslik alus, kuid tuuleenergeetika rakendamine võib põhjustada olulist avalikku vastuseisu: nt. esteetilist naudingut pakkuvad maastikud ja puhkealad, surnuaedade ja maalinnade lähiümbrus jne; D) Looduslikel põhjustel ebasobivad alad: nt. metsad, soomassiivid, siseveekogud jne.; E) Sobivad alad: alad mille puhul olulisi tuuleenergeetika arendamist takistavaid tegureid ei esine. Tuuleenergia kasutamist takistavate erinevate keskkonna- või sotsiaalmajan- duslike tegurite iseloomu ja kombinatsiooni järgi eristatakse erineva rangusega piirangutsoone.

16. Välistavad alad

17. Ranged keelualad ja välistavad alad

18. Keelualad, ranged keelualad ja välistavad alad

19. Piirangualad, ranged keelualad, keelualad ja välistavad alad

20. Looduslikult ebasobivad, välistavad, ranged keelualad, keelualad ja piirangualad

21. Tuulikute püstitamiseks sobivad alad

22. Erinevate piirangute osakaal

23. Eesti rannikualade tuulepotentsiaal

24. Kavandatavad tuulikupargid

25. Sobiliku tuuliku valik Ei ole ühte ideaalselt sobivat tuulikut kõikjale Eestis. Iga koha jaoks on oma tuulik.

26. Tuuliku kõrguse valik Tuule kiiruse vertikaalne profiil 10-90 m üle maapinna Energiatoodangu sõltuvus tuuliku torni kõrgusest

27. Tuulevälja modelleerimine ja asukoha valik

28. Tuulteroos ja histogramm Energiaroos Energiatiheduse (W/m 2 ) järgi

29. Tuulikute paigutus

30. Müra

31. Visualiseering

32. Varjud

33. Tuulikute paigutus

34. Tuulevari tuulikute taga

35. Kriteeriumid tuulikute paigutuse hindamiseks Kasutustegur näitab tuuliku aastase tegeliku energiatoodangu suhet maksimaalsesse teoreetilisse toodangusse. Näiteks kui 2 MW nimivõimsusega tuuliku aastane energiatoodangu prognoos on 6000 MWh, siis kasutustegur avaldub järgmiselt: (6000 MWh/a) / (24 h * 365,25 d * 2 MW) = 0,34 Efektiivsus installeeritud võimsuse järgi näitab tuuliku tootlikkust nimivõimsuse ühiku kohta. Näiteks kui 2,3 megavatise nimivõimsusega tuuliku aastane energiatoodangu prognoos on 6000 MWh, siis efektiivsus installeeritud võimsuse järgi avaldub: (6000 MWh/a) / 2,3 MW = 2609 (MWh/a) / MW Efektiivsus kasutatava pindala järgi. Antud näitaja saadakse tuulepargi kogutoodangu jagamisel tuulepargi alla jääva pindalaga. Kuna tuulikute paigutamiseks kasutada olev maa on piiratud ressurss, on oluline selle efektiivne kasutamine. Näiteks kui tuulepargi aastane kogutoodang on 100000 MWh ja pargi pindala on 300 ha, siis efektiivsus kasutatava pindala järgi saadakse järgnevalt: (100000 MWh/a) / 300 ha = 333 (MWh/a) / ha

36. Audru 14 tuulikut

37. Audru 23 tuulikut

38. Audru 27 tuulikut

39. Tuuleparkide efektiivsuse võrdlus

40. Audru 20 tuulikut Paigutus- variant Tuuliku keskmine toodang (MWh/a) Var- jutus % Kasutus -tegur Efektiivsus installeeritud võimsuse järgi (MWh/a / MW) Efektiivsus pindala järgi (MWh/ha) 14 tuulikut 41874,540,232264155 20 tuulikut 40388,690,222175228 23 tuulikut 39509,460,211869201 27 tuulikut 3937 10,16 0,211863223

41. Tuulikud Eestis