1. Õhumassid ja frondid
Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende temperatuuri- ja niiskusolud on ühesugused igas punktis horisontaalsuunas samal kõrgusel.

2. Õhumasside klassifikatsioon
mE - ekvatoriaalne õhk
mT - mereline troopiline õhk
cT - kontinentaalne troopiline õhk
cP - kontinentaalne polaarne õhk
mP - mereline polaarne õhk
cA - arktiline õhk
cAA - antarktiline õhk

3. Peamiste õhumasside paiknemine

5. Atmosfääri front
Kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
Frontaalpind - eralduspind
õhumasside vahel
Frondijoon tekib frontaalpinna lõikumisel maapinnaga

6. Frontide liigid Statsionaarne front Soe front Külmfront
Oklusioonifront

7. Soe front

8. Külm front

9. Oklusioonifront

10. Temperatuuri jaotus frondis

14. Peafrondid eraldavad peamisi õhumasse
Troopiline front - troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahel
Polaarfront - polaarse ja troopilise õhumassi vahel
Arktiline front - arktilise ja polaarse õhumassi vahel

15. Klimatoloogilised frondid
tähistavad peafrontide pikaajalisi keskmisi asendeid

16. Klimatoloogilised frondid jaanuaris

17. Klimatoloogilised frondid juulis

18. Troopiline front jaanuaris ja juulis

19. Pikkus mitu tuhat km, laius mõnisada km, paksus mõni km,
Jugavool (jet stream)
Suure kiirusega liikuv kitsas ja pikk õhuvool troposfääri ülakihtides frondi kohal
Pikkus mitu tuhat km, laius mõnisada km, paksus mõni km,
tuule kiirus m/s

20. Lähistroopiline jugavool 30°N, ca 13 km kõrgusel Polaarfrondi jugavool 60°N, ca 10 km kõrgusel

21. Jugavool pealtvaates

22. Jugavool läbilõikes

23. Rossby lained

24. Rossby lainetes tekkinud keerised

25. Jugavoolud seoses lainetega

26. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon
Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral

27. Atmosfääri tsirkulatsiooni põhjustab ja mõjutavad:
Gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane jaotus
Mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus
Maakera pöörlemine (Coriolisi jõud)

28. Tsirkulatsioon ilma maakera pöörlemiseta ja ühesuguse aluspinnaga

29. Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotus

30. Õhurõhu tsonaalne jaotus
Ekvaatoril madalrõhuvöönd
Lähistroopiline kõrgrõhuvöönd (30°NS)
Lähis(ant)arktiline madalrõhuvöönd (65°NS)
Polaarne kõrgrõhuvöönd

31. Kolme tsirkulatsiooniringi mudel

32. Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotus

34. Tuulte tsonaalne jaotus
Troopikas, s.o. lähistroopiliste kõrgrõhu-vööndite ja ekvaatori vahel idakaartetuuled
Parasvöötmes, s.o. lähistroopilise kõrgrõhu-vööndi ja lähisarktilise madalrõhuvööndi vahel läänekaartetuuled
Polaaraladel idakaartetuuled

35. Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotumine troposfääri ülakihtides
Õhurõhk on ära määratud temperatuuri poolt. Seega ekvaatori kohal on kõrgrõhu-vöönd ja pooluste kohal madalrõhuala
Peaaegu kõikjal valitsevad läänetuuled, vaid ekvaatori kohal idatuuled

36. Õhurõhu geograafiline jaotus
Merepinna ja maismaa ebaühtlase jaotuse tagajärjel on välja kujunenud atmosfääri mõjukeskmed, keskmisest kõrgema või madalama rõhuga piirkonnad (vastavalt maksimumid ja miinimumid)

37. Atmosfääri mõjukeskmed jaanuaris
Miinimumid - Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Põhja-Austraalia, Islandi, Aleuudi, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö
Maksimumid - Assoori, Havai, Aasia, Põhja-Ameerika, Põhja-Kanada, Grööni, Vaikse ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika

39. Atmosfääri mõjukeskmed juulis
Miinimumid - Lõuna-Aasia, Põhja-Ameerika, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö, Islandi ja Aleuudi miinimumid nõrgad
Maksimumid - Assoori, Havai, Grööni, Arktika (Barentsi ja Tšuktši merel), Vaikse ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika

41. Troopiline tsirkulatsioon
Iseloomustab sesoonne muutlikkus, sõltuvalt ekvatoriaalse madalrõhuvööndi liikumisest põhja- ja lõunapoolkera vahel koos päikesega (ta esineb sellel poolkeral, kus parasjagu on suvi)

42. Passaadid
on püsivad mõõduka kiirusega (5-8 m/s) puhuvad idakaartetuuled, mis puhuvad mõlemal poolkeral lähistroopilise kõrgrõhuvööndi servast ekvaatori poole

44. Passaatide esinemine Põhjapoolkeral talvel 0-28°N
Põhjapoolkeral suvel 18-31°N
Lõunapoolkeral suvel 8-35°S
Lõunapoolkeral talvel 5-26°S

45. Passaatfront
On polaarfrondi pikendus ekvaatori poole, mis eraldab kaht erinevast keskusest pärit passaatide voolu

46. Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal
Antipassaadid
Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal

47. Ekvatoriaalne (troopiline) konvergentsivöönd (ITCZ)
Passaattuulte vahele jääv üleminekuvöönd, kus koonduvad õhuvoolud mõlemalt poolkeralt, esinevad nõrgad tuuled ja tõusvad õhuvoolud (15°N kuni 5°S)

49. Mussoon
Püsiv, sesoonselt muutuv õhuvoolude süsteem, mille korral talvel ja suvel on valdavate tuulte suunad vastupidised (suvel ookeanilt mandrile, talvel vastupidi). Põhjustatud mandri ja ookeani ebaühtlasest soojenemisest.

51. Õhuvoolud talvise ja suvise mussooniga

53. Mussoonide ala Aafrikas

54. Sademete anomaaliad Sahelis

55. Walkeri tsirkulatsioon
Õhutsirkulatsioon ekvatoriaalse konvergentsivööndi sees. Kõige võimsamad konvektsioonivoolud Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Indoneesia kohal.

57. Atmosfääri ja ookeani vastasmõjud
Püsivad tuuled panevad ookeani pinnavee samas suunas liikuma. Nii tekivad hoovused. Hoovuste ringid ümber lähistroopilise maksimumi.

59. Ookeani front - sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala (Golfi hoovus)

60. Upwelling (apvelling)
Jahedama süvavee pinnaletõus ookeani ranniku lähedal, kus tuul puhub piki rannikut või maismaalt merele

61. Ekmani spiraal

62. El Niño
Sooja pinnavee kuhjumine Vaikse ookeani troopiliste laiuste kesk-ja idaossa, põhjustades ebatavaliselt tugevaid sadusid ja üleujutusi

65. La Niña, detsember 1998
Keskmine, detsember 1993
El Niño, detsember 1997

67. Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13
Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13. mail 1992 (El Niño)

68. Lõunaostsillatsioonid
Vastasmärgilised õhurõhu anomaaliad Austraalia põhjaosa ja Vaikse ookeani lõunapoolkera troopiliste laiuste (Tahiti) vahel

71. Walkeri tsirkulatsioon El Niño korral

75. El Niño mõjutused
Lõuna-Ameerika läänerannikul, Ida-Aafrikas ja USA lõunaosas sademeterohke
Austraalias, Indoneesias, Lõuna-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas põuane
Põhja-Ameerikas soe talv
Atlandi ookeanil pole orkaane

77. ENSO olukord praegu