1. 1Eve Marima

2. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus

3.  Eelarve koostamine on suur aja- ja ressursikulu, mis ei too firmale sentigi kasumit juurde  Firmas tuleb kasutada võimalikult vähe mõõdikuid ja soodustada töötajate vahelist koostööd Seisukohad Alar Tammingu, Tavidi suuromaniku, ettekandest Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2012.

4.  Eelarve kui tegevusplaan, iga eelarve numbri taga on konkreetsed tegevused;  Eelarve kui finantsplaan;  Eelarve kui kommunikatsioonivahend ja ka juhtkonna töövahed

5.  Piiratud ressursside kasutamine püstitatud eesmärkide saavutamiseks  Asutuse eri allüksuste tegevuste koordineerimine ( kui selleks on vajadus)  Asutuse tegevuse juhtimisel ülesannete delegeerimine eri tasemetele  Eri vastutuskeskustele ülesannete määramine ( kulujuhid)

6.  Tegevustulemuste ennustamine  Ressursside jaotamine  Tegevustulemuste kontrollimine  Juhtkonna õppevahend, prognoosimise õnnestumisest ja ebaõnnestumisest  Ühene arusaam strateegiast ja tegevussuundadest

7.  Kassapõhine eelarvestamine  Tulud ja kulud eelarvestatakse sellesse perioodi, millises planeeritakse tulude laekumine või kulude eest tasumine ( raha liikumise põhiselt)  Üleminekud ühest eelarve perioodist teise sätestatakse konkreetsete reeglitega ( näiteks riigieelarve puhul)  Kassapõhine eelarve on rahavoogude eelarvestamine tululiikide ja kulusihtide lõikes

8.  Tekkepõhine eelarvestamine  Tulud, kulud ja investeeringud planeeritakse perioodi, millal nad peaksid tekkima  Eelarve koostatakse raha liikumisest sõltumatult  Näiteks detsembri töötasu tekkepõhise eelarvestamise korral on detsembri kuu kulu, sõltumata väljamakse ajast  Vajalik rahavoo arvestus, avalikus sektoris kasutusel kassalimiit

9.  organisatsiooni aasta eelarve on 2 milj. eurot  millest 20 000 € on kavandatud põhivara soetuseks, põhivara kasulik prognoositav eluiga on kolm aastat  Tegevuskulud ( töötasu + majand.) on 1 980 000 eurot  Koosta kassa- ja tekkepõhine eelarve 3 aastaks

10. Raha liikumineI aastaII aastaIII aasta sissetulek2 000 000 väljaminekud Põhivara soetamine - 20 000 0 0 Tegevuskulud- 1 980 000 Arvestuslik raha jääk 0 20 000

11. Tulud / Kulud1 aasta2 aasta3 aasta Eelarve tulud2 000 000 Kulud Tegevuskulud- 1 980 000 Põhivara kulum ( amortisatsioon) - 6 667 - 6 666 Kulud kokku- 1 986 667 - 1 986 666 Tulem ( kasum) 13 333 13 334

12.  Detsembri kuu eest arvestati töötasu 90 000  Sotsiaalmaksu 90 000*0,33= 29 700  Tööandaja töötuskindlustusmaksu 1260  Töötasud maksti välja detsembri kuu viimasel tööpäeval, töötasudest tehti järgmised kinnipidamised kokku 20 400:  Töötaja töötuskindlustuse makse 2 400  Kogumispensioni makse 1 160  Tulumaks 16 800  Kululimiidi ületamise eest 400

13. Tööjõukulud detsember eelarvestatud summa Töötasu kulud 90 000 Töötasukulude maksud 30 960 Kulud kokku120 960

14. Kulu liikDetsembri eelarve Jaanuari eelarveKulud kokku Töötasu kulud69 640 20 36090 000 Töötasukulude maksud 0 30 960 69 64051 320120 960

15.  Kasspõhine eelarve: - lihtsam - järgib raha liikumist Tekkepõhine eelarve: - ülevaade varadest ja kohustusest - võimalus kasutada teenuse omahinna kujundamisel, võrreldavus raamatupidamise aruandlusega

16.  Ressursid ja tegevused arvestatakse välja kuluobjekti (toote, teenuse) täpsusega  Mõõdetakse tegevusi mida tehakse väljundi (toote, teenuse) pakkumiseks organisatsiooni poolt  Võimaldab analüüsida tegevuste efektiivsust  Toote või teenusesortimendi hinnakujunduse kalkuleerimise aluseks

17. Kululiik Summa (euro ) Personalikulu 310 000 Administreerimise kulu 30 000 Lähetuste kulu 4 000 Koolituste kulu 6 000 Hoonete ja ruumide ülalpidamise ja rendi kulu 50 000 Transpordi kulu 10 000 Kokku 410 00

18. Tegevus summa Personalijuhtimise konverents 95 000 Raamatupidajate aastakonverents 110 000 Meediakonverents 105 000 Raamatupidajate aastakonverents Tartus 70 000 Koolitus- Uus tuleohutusseadus 14 000 Töötajate koolitustel osalemine 9 000 Töö reklaamiagentuuridega 4 000 Nõupidamiste ettevalmistamine 3 000 Kokku 410 000

19.  Sisend on kulupõhine ehk eelneva perioodi kulutuste baas, lähtutakse:  eelmise aasta vastavate kulutuste tasemest;  järgmise aasta makroökonoomilise arengu indikaatoritest (majanduse kasv, inflatsioon, töötajate palganõudmised jm.);  jäetakse välja kulutused lõppevatele tegevustele, liidetakse juurde uute tegevuste prognoositavad kulud.  Eelised:  eelarve menetlemise protsessi ja täitmise kontrolli lihtsus, ning rutiin valikute tegemisel ( soovitav kasutada tegevuste ja ressursside vähese muutumise korral).

20.  Ei soodusta tulemuslikkust, kuna keskendumine on sisendile, st. eelmisele perioodile;  Eelarvete kasv, kuna sageli on iga uus eelarve eelmise jätk, kuid veidi suuremas mahus;  Ei saa välistada mittevajalike tegevuste jätkamist ning eelarve mahu kasvades eelarve muutumist vähe ülevaatlikuks

21.  Nullpõhise eelarvestamise meetod on tegevusplaani ja eelarve koostamine üheks perioodiks (aastaks), arvestamata varasemaid kulusid ja tulusid.  Protsessi käigus tuleb igal perioodil arvestada iga tegevust, kui palju on selle tootmiseks vaja tööjõudu ja muid ressursse ning missuguse hinnaga, ning milliseks kujuneb oodatav tulu.  Nullbaasiga eelarve puhul ei ole garanteeritud ühegi toote või teenuse jätkumine järgmisel perioodil 

22.  Puudused:  eelarve koostamine nõuab väga suurt aja- ja inimressurssi  protsess nõuab kvalifitseeritud eelarvestajaid  prioriteetidest lähtumise tõttu võib kulutuste efektiivsus jääda tagaplaanile  Eelised:  kogu planeerimine algab igal eelarveperioodil nullist, minevikus tehtud kulutustega ei arvestata sega välditakse mittevajalikke kulutusi ja põhjendamatute tegevuste jätkumist

23.  Tulemuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, mis seob ressursid mõõdetavate tulemustega.  Tulemuspõhine eelarvestamine on orienteeritud organisatsiooni eesmärgi saavutamisele  Puudused:  Eelarve koostamise keerukus, kuna eelarve seotakse mõõdetavate tulemustega

24.  Dünaamiline eelarve sisaldab üheaegselt nii lähemaid perioode (kuu) kui ka kaugemaid perioode (aasta..)  Lähemad perioodid on kavandatud täpsemalt, kaugemad prognoosidena, milliseid regulaarselt täpsustatakse  Dünaamilisel eelarvestamisel ei jälgita kalenderperioode ja tulemuste võrdlemine ei toimu kontoplaani vaid tulude ja kulude kokkuvõtete alusel

25.  Ressursside jaotus ja eesmärkide seadmine toimub dünaamiliselt vastavalt äritingimuste prognoositavale muutusele  Ettevõttel on igal ajaperioodil ainult üks eelarve- jooksev äriplaan, mida uuendatakse vastavalt vajadusele  Toimub jooksva plaani algusperioodi ja ajahorisondi edasinihutamine, mitte uue eelarve koostamine  Vähenevad kulutused planeerimisprotsessile, sama aegselt sama mudeli piires planeeritakse nii lühemaid kui ka pikemaid ajavahemikke

26.  kulupõhine eelarve – selliste kulutuste puhul, millele puuduvad alternatiivid ning mille olemus tingib katkematu finantseerimise vajaduse  nullbaasiline eelarve – selliste kulutuste finantseerimiseks, mis ei ole varem esinenud ( projekt, uus tegevus, ehitus, teenus, varem sisseostetud teenus)  tulemuspõhine eelarve – selliste programmide elluviimiseks, mille eluiga ei pruugi olla seotud eelarve perioodiga ning mis on orienteeritud teatud tulemuse saavutamisele.

27.  Eelarvestamine ülevalt alla, st. piirsummade etteandmine tekitab teatud kombinatsiooni kus piiride sees on valikud vabad ( riigi eelarve koostamine min. ja põhiseaduslikud institutsioonid lähtuvalt piirsummast)  Eelarvestamine alt üles, alaeelarvete kaudu koond eelarve koostamine ( näiteks võiks olla koolituse eelarve arenguvestluste tulemuste põhjal)

28.  Kuluarvestus  Finantsarvestus ja raamatupidamisaruandlus  Maksuarvestus  Ettevõtte-sisese aruandluse arendamine ja kujundamine vastavalt vajadusele  Organisatsiooni sisene aruandluse ja planeerimise süsteem peavad moodustama ühtse terviku

29.  Horisontaalanalüüsi andmeid kasutatakse eelnevate perioodide andmete võrdlemisel ajateljel tuleviku prognooside alusena  Horisontaalanalüüs aitab teha laenupoliitilisi otsuseid eelarve kavandamisel  Vertikaalanalüüsi ( sisemiste struktuuride muutuste dünaamika), kus varade ja kohustuste suhe või muudatused tulude ja kulude suhtarvus annab signaali vajadusest näiteks kulusid kokku hoida

30.  Info kasutaja on välistarbija  Aruandlus sellest, mis on toimunud  Ettevõte kui terviklik majandusüksus  Reguleeritud riiklike õigusaktidega (RPS, jne.)  Eesmärk suunatud välistarbijale  Info kasutaja on sisetarbija  Tuleviku planeerimise ettevalmistamine  Ettevõtte tegevuse segmendid ( tooted, üksused, piirkonnad)  Organisatsiooni sisesed juhendid  Ettevõtte sisene majandustegevuse kujunemine

31. 1. Esmalt pannakse paika pikaajalised põhieesmärgid, mida on vaja saavutada (ehk milleks üldse organisatsioon on ellu kutsutud). 2. Lühiajalise planeerimise käigus otsustatakse konkreetsed tegevused, mida tuleb planeeritaval perioodil (näiteks aasta) ellu viia, et jõuda lähemale pikaajalistele eesmärkidele. 3. Eelarvestamine seob eesmärgid ja tegevused finantsressurssidega, samuti seob planeerimise kontrolli ja aruandlusega. Eelarve alusel on võimalik jälgida rahade tegelikku kasutamist.

32.  Kululiikide arvestus – millised kulud esinevad organisatsioonis  Kulukohtade arvestus- kus kulu tekib, millises struktuuris või protsessis  Kulukandjate ( kuluobjektide ) arvestus peab selgitama millises mahus on erinevate arvestusobjektide tarvis tehtud kulusid  Kuludega seotus normatiivid  Jooksva majandustulemuse hindamine

33.  milline teenuste müügi maht on vajalik soovitud kasumi saamiseks  kui palju me võiksime alandada hinda, et müüa rohkem teenuseid  kas teenistujatele oleks mõttekas palka maksta lähtudes tehtud tegevuste mahust (näit antud tundide arvust), fikseeritud kuutasust (ajapalk), ehk ka mõlema kombinatsioonist  kuidas muutused teenuste struktuuris ja hinnas mõjutavad kasumit

34. MUUTUVAD KULUD - muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga PÜSIKULUD SEGAKULUD - tinglikult muutuvad - tinglikult püsivad

35.  jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodides  Näiteks :  hoone amortisatsioon;  juhtkonna palk,  rendikulu jt Eesmärgiks on püsikulude osatähtsuse vähendamine pikema perioodi jooksul

36.  On otseselt kantavad arvestusobjektile: ◦ Teenuse materjali kulu ◦ Teenuse palgakulu ◦ Teenuse grupi koordineerimise tasud Kaudsed kulud pole otseselt kantavad arvestusobjektile või on kanatavad teatud jaotusvalemite järgi

37. Andmed Toode AToode BToode CKokku Müük ( eurodes)10 00018 00022 00050 000 Müüdud toodete kulud4 7506 60022 50033 850 Brutokasum5 25011 400-50016 150 Üldkulud2 0002 7004 2008 900 Kasum3 2508 700-4 7007 250 Müük ühikutes aastas1 0001 2002 000 Ühiku müügihind101511 Muutuvad tootmikulud ühikule2,538 Muutuvad üldkulud ühikule1,511,2 Püsivad tootmiskulud2 2503 0006 50011 750 Püsivad üldkulud5001 5001 8003 800 Müük aastas ( eurodes)10 00018 00022 00050 000 Muutuvkulud Tootmisele2 5003 60016 00022 100 Üldkulud1 5001 2002 4005 100 Jääktulu6 00013 2003 60022 800 Püsikulud Tootmisele 11 750 Üldkulud 3 800 Kokku püsikulud00015 550 Kasum6 00013 2003 6007 250

38.  Milline teenuse maht on vajalik tasakaalupunkti ( kulude katte) saavutamiseks  Tasakaalupunkt- tase kus tulud müügist katavad täpselt ära kulud  Milline teenuse maht on vajalik soovitud kasumi saamiseks  Kuidas muutused teenuste struktuuris mõjutavad tasakaalupunkti, kulude struktuuri ja kasumit

39.  JÄÄKTULU (JT) = KÄIVE (KV) ‑ MUUTUVAD KULUD  Ühiku jääktulu on = ühiku hind – ühiku muutuvad kulud  Jääktulu määr = jääktulu/ käive  milline teenuste maht on vajalik tasakaalupunkti (kulude katte) saavutamiseks  milline teenuste maht on vajalik soovitud kasumi saamiseks  kuidas mōjutavad müügihind, muutuvad kulud, püsikulud ja tegevusmaht kasumit

40.  Käive37 500  Muutuvad kulud 15 000  Jääktulu22 500  Püsikulud16 000  Ärikasum 6 500

41.  Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud/ ühikujääktulu  Tasakaalupunkt rahas = püsikulud/ jääktulu määr  Müüdavate teenuste hulk või käive peavad olema nii suured, et nad kataksid ära organisatsiooni püsikulud, mis ei ole seotud organisatsiooni tegevuse mahtudega  Soovitavale kasumiile vastav müügimaht = ( püsikulud + soovitav kasum) /ühikujääktulu

42.  Ühepäevase koolituse kulud:  Õppematerjal 10 € / osaleja;  Lõunasöök 6 € / osaleja; kohvipaus 2 €/ osaleja  Lektoritasu 600 €  Projektijuhi tasu 500€, firma üldkulud 1000€; Mitu kuulajat peaks koolitusel olema 120€ osalemistasu korral: Jääktulu = 120-10-6-2= 102 Püsikulu = 600+500+1000=2100 Tasakaalupunkt=2100/ 102= 20,588~ 21

43.  Aruandlussüsteem peab võimaldama tulemuslikkuse analüüsi, hinnata seisundeid ja majandusnäitajate põhjuslikku analüüsi  Eesmärk ei ole protsess, vaid seisund või mõju mis protsessi tagajärjel tekib  Hea eesmärk on etapiviisiliselt sõnastatud (hierarhiline)  Hea eesmärk on alati fikseeritud, kirja pandud ja kommunikeeritud

44.  Juhtimisvahend organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegia nende teostamiseks vajalike eesmärkide ja abinõudega ja seda läbi nelja perspektiivi 1. finantsperspektiiv 2. kliendiperspektiiv 3. protsessiperspektiiv 4. arengu-ja kasvuperspektiiv

45. Strateegia FinantsProtsessArengKlient

46.  Ettevõtluses: kuidas rahuldada omanike ootusi;  Riigis: kuidas tagada riigile pandud ootusi, kohustusi;  Kodanik: isiklikud finantseesmärgid Kuidas saavutada finantsedu

47.  Organisatsioon: kliendirahulolu tagamine;  Riik: kodanike rahulolu  Kodanik: inimsuhte eemärgid täidetud Missugune peab olema klientide, kodanike, ….. silmis, et oma visiooni (eesmärke) teostada

48.  Organisatsioon: kuidas olla protsessides paremad;  Riik: riigi toimimise efektiivsuse tagamine  Kodanik: ühiskondliku rolli eesmärgid Millistes valdkondades peavad tulemused olema hiilgavad, et omanikud, kodanikud, …. rahul oleksid

49.  Organisatsioon: kuidas areneda kasvada  Riik: riiklikud arengukavad  Kodanik: isikliku arengu eesmärgid Kuidas saab arengu- ja kasvu- potentsiaali suurendada, et jätkuvalt oma visiooni teostada

50.  Luuakse tulevikku suunatud alused tasakaalustatud arenguks lähtuvalt visioonist  Töötatakse välja mõõdikud ning meetmed strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, mis võimaldavad suurendada protsessis osaleja panust tulemuse saavutamiseks  Organisatsiooni protsessid muudetakse kõigi töötajate jaoks arusaadavamaks, võimaldades töötajatel mõelda ühesugustest kategooriatest lähtuvalt  Toetatakse protsessi, mis kontrollib strateegiliste eesmärkide kooskõla  Arendatakse kliendisuhteid

51.  Luuakse juhtidele terviklik ja kergesti jälgitav süsteem väärtuste loomisest organisatsioonis  Võimaldatakse operatiivselt välja selgitada puudusi org.-s ning kõrvalda strateegiaga mitte kooskõlas arengusuundi  Võimaldab siduda motivatsiooni süsteemi strateegiliste eesmärkidega

52.  Eesmärgid on ebaselged, mida tahetakse saavutada planeeritud kulutuste tulemusel  Keskendutakse valede näitajate eelarvestamisele  Eelarve ei asenda ratsionaalse otsustamist, otsustada ei saa ainult eelarvele tuginedes

53.  Vähene toetus eelarvele, ametlikult koostatud ja kinnitatud eelarvet ei jälgita, sageli ala eelarvestatud tulud ja üle eelarvestatud kulud  Puudulik arusaam eelarve rollist kui tulemuslikkuse mõõdikust, eelarvet ei kasutata töötulemuste hindamisel  Vähe kasutatakse paindlikke eelarveid, pidev ja kohanduvat eelarvestamist

54.  Eelarveid kasutatakse karistamiseks ja töötajate hirmutamiseks  Asjassepuutuvaid töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi  Ebareaalsed eelarved  Kasutatakse põhjendamatult palju perioodilist eelarvestamist ( riigi ja KOV eelarved seadusest tulenevalt perioodilised)  Eelarvestamisel keskendutakse liialt palju eelnevate perioodide näitajatele

55.  Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestuse alused. Tallinn Deebet, 202.  Haldma, T., Listra, E., Mullaste, M. Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlus-süsteem. Tallinn: Raamatupiadja.ee, 2003.  Karu S., Zirnask V., Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis – Tartu: Rafiko 2004.  Kaplan, R., Cooper, R.,Kulu ja tulemus. Fontes 2002.  Kaplan, R., Noroton, D., Tasakaalus tulemuskaat, strateegialt tegudele. Pegasus 2003.  Kommer, A., Avaliku sektori ökonoomika. Tallinn. Sisekaitseakadeemia 2004.